Vesi mordva mütoloogias

Ersade ja mokšade ettekujutustes on vesi elu ja maagilise puhastumise allikas. Meri või ookean Ineved’ ('suur vesi') on kõige olemasoleva algaine. Muinasjuttudes on levinud eluvee motiiv, mille abil surnud tegelane ellu äratatakse. Vee, allikate ja lätete austamiseks palvetati vee-ema Ved’ava ja vetehaldja Ved’mastorava poole ja toodi neile ohvreid. Tavanditoit visati vette või maeti palvuste ajal jõe äärde.

Üleminekuriitused nagu sündimine, surm ja pulmad on seotud rituaalse pesemise ja puhastavate loitsudega (saun, mõrsja käik allika või vee äärde). Arvati, et vesi peseb maha deemonlike jõudude põhjustatud hädad. Mälestamispäeval viidi hauale vett, et surnul ei oleks teises ilmas janu.

Veelt paluti abi silma- ja muude haiguste (laialt on levinud vee peale nõiasõnade lugemine haigete ravimiseks), lausumiste, ärategemiste ja armumaagia puhul: malmpotti kallati kuum vesi ning lausuti loits Ineved’ile, et ta ei annaks tüdrukute südametele rahu. Veelt palusid abi ka lastetud naised ja noorpaarid.

Esimestel vihmapiiskadel arvati olevat kosutav jõud, mis parandab inimese tervist ja soodustab kasvamist – sellepärast saadeti lapsed ja ka täiskasvanud esimese kevadvihma ajal välja. Tüdrukud pesid valevuse saavutamiseks nägu vihmaveega.

Kolmekuningapäevale eelneval ööl allikast (tänapäeval ka kraanist) võetud vett peetakse imettegevaks. Eriti väärtuslik on samal hommikul võetud vesi. Kolmekuningapäeval käiakse vett ka kirikus õnnistamas, kuna see andvat veele veel rohkem pühadust. Usutakse, et püha vesi ei rikne: selle veega pestakse nägu, seda antakse juua haigetele inimestele ja loomadele, seda piserdatakse majja, kaitsmaks kodu halbade jõudude eest. Raviomadusi omistati ka ikoonide ja uksepiitade pesemisveele. Surnupesuvett peeti aga ohtlikuks ja see kallati õue vähekäidavasse kohta.

Eriline tähendus oli lumesulamisveel, milles püüti supelda suurel neljapäeval. Samal ajal võeti vett kolmest allikast ning käidi lätte juures “lepitamas”.

Pärast iljapäeva (20. juuli (2. august)) ei tohtinud supelda. Keelatud oli vette sülitada või kusta („kused esiisadele silma“), kuna esivanemad vihastasid selle peale ja võisid keelurikkujat karistada.

Nõia eemalepeletamiseks jäeti kaaneta potti keedetud vett. Pandi tähele, et kui keegi tuleb vastu või läheb risti üle sinu tee täis veeämbriga, toob see õnne. Kindlustamaks edukat teekonda on siiamaani kombeks panna lauale veeklaas. Unenäoseletustes tähendab saunas pesemine haigust, üle vee minemine surma, sogane vesi pahandust, sügav ja puhas vesi pikka ja õnnelikku elu.

Allikas: Tatjana Devjatkina. Mordva mütoloogia. Tartu, 2008; PDF versioon – digar.ee.

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Niške paz (kõrgeim jumal erzade mütoloogias)
Ved’mastorpaz (mordva vetevalitseja)
Ved-ava (mordva)
Mordva vetehaldjas