Tšerandak (vepsade ja novgorodlaste veevaldja)

Tšerandak (ka Tšarondak), veevaldja novgorodlaste ja venestunud vepslaste uskumustes. Elab Šeksna jões, Kovža jões, Beloje järves (vepsa Vaugedjärv) ja Vože (ka Tšaronda) järves. Nime on seostatud vepsa sõnaga ciraita (siristama, sirisema), mis seostub voolava vee häälega, samuti aga Tšaronda nimelise iidse asulaga Vože järve läänekaldal. Saamikeelse toponüümina on tšaronda tähenduseks ’samblane kallas’. Asulapaika ümbritsesid läbimatud sood ja sinna pääses üksnes mööda vett või järvejääd, ent kuna asula paiknes Beloje järvest Kaug-Põhja viival vee-kaubateel, kasvas see 17. sajandil 11 000 elanikuga linnaks. Praeguseks on linn hüljatud ja Tšarondas elab vaid kümmekond inimest.

Pärimuse põhjal elas Tšerandak alguses Vože (Tšaronda) järves: ta oli seal teenistuses karjusena, kelle kohustuseks oli valvata kohalikke russalkasid (näkke). Kui järv jäi madalaks, muutus ka kaubatee maršruut ja Tšarondak kolis Beloje järve, kus ta hakkas karjatama ’valgeid lehmi’ (beluugasid ja teisi suuri järvekalu).

Tšerandak käib talve alguses läbi veekogude kaldad ja vaatab üle oma veevaldused enne kui läheb jää alla talveunele. Et kalad saaks talvel hingata, jätab ta jääkattesse laiad praod. Kalamehed pidasid talipüügile minekut ohutuks alles pärast seda, kui Tšerendak oli oma ringkäigu ära teinud ja läinud puhkama. Igal kevadel lõhub Tšerandak raevukalt unnates Beloje järves ja jõgedes jääd, liikudes selleks Kovži suudmest Šeksnasse.

Vaata lisaks:

Turzas (vepsa veevaldja)
Vepsa veevaldjad