Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
Ambar-Ona, naisjumalus Horezmi oaasis (praegu Usbekistanis ja Türkmenistanis Amudarja alamjooksul asuv piirkond) usbekkide jt rahvaste pärimuses; naiste ja naistetööde patroon. Tõenäoliselt on ta piirkondlikuks kajastuseks indoiraani vete, viljakuse, meditsiini ja tarkuse jumalannast Ardvi Sura Anahitast (vt Anahita, lk ...). Ambar-Ona oli abielus türgi mütoloogias tuntud pühamehe Hakim-Ataga (tema algkujuks oli Kesk-Aasias 12. saj. islamit levitanud õpetlane Suleiman Bakõrgani), pärast Hakim-Ata surma aga paljude türgi rahvaste mütoloogias tuntud islami pühamehe Zengi-Babaga, kes oli suursarvloomade kaitsevaim. Säilinud on lood sellest, kuidas Ambar-Ona otsib tagajärjetult oma poega Hubbi-Hodžat, kes oli Hakim-Ata noorim poeg. Hubbi-Hodžal oli võime äratada ellu tapetud ja ärasöödud loomi ning uppunud inimesi. Ühe versiooni põhjal ütles isa talle, et piirkonnas pole kahe nii targa inimese jaoks ruumi ja Hubbi-Hodža lendas valge luigena minema. Teises versioonis hakkas pojal piinlik selle pärast, et ta ületab pühaduses oma isa ja ta läks ära Amudarja vetesse – ta juhtis jõe veevoolu ja kaitses seal ujuvaid inimesi.
Ambar-Ona poole pöördusid abi saamiseks ämmaemandad, teadmamoorid, šamaanitarid. Paljud Ambar-Onale pühendatud rituaalid olid seotud veega, Amudarjaga. Amudarjal sõitvate laevade käiladel oli Ambar-Onat kujutav naisepea. Ambar-Onaga seostatakse ka külvide tärkamist soodustavat riitust – kevadel valmistati ja söödi läbikasvanud nisuteradest tehtud pidurooga (sumalak).
Мифы народов мира. М.: Советская энциклопедия, 1980, lk 54
September, 2023