Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)

Kord tahtnu Kihno eit oma pojaga Ruhnost kodu sõita, aga ei olla saanu, sest kõva tuul ning torm olnu vasta. Eidel ädasti kodu minna. Akkab ära sõitma. Äkiste tuleb onnist, mis samas kalda lähedal on, vana hall mees, pika habemega. „Ärge minge ära, kus te niukse tormiga lähte, tulge minu juure võõraks!“ Nii vanamees räägib ja lähäb ütti tagasi. Eit läinu järgi. Vana näidanu sääl kõiksugu imelikka püügiriistu ja vigurisi. Järsku vanamees tõusnu püsti ning käsknu neid minna ära, et ilm on vaikne, „minge nüüd ära!“ Eit ei uskunu teda. Ja kui nad välja läksiva, nägid, et ilm olli ikke vaik. Eit akanu kurtma, et kuda nad sõidavad, põle tuult. Siis vana öelnu: „Pole kedagi, ma anna teile natike tuult ka ligi.“ Võtnu kaelast oma räti ja sidunu sinna kolm siukest imelikku sõlmi ning öelnu, et ku tahtva tuult, siis pääsku üks sõlm lahti. Vana õpetanu veel, et ku nad keskmise sõlme päästavad, sis pidava tulema kaunis kõva tuul, aga kolmanda sõlme eest ta ei vastuta. Kihnlase läinu mere piale. Poiss avanu ühe sõlme. Tulnu paras tuul. Kui Kihno mets paistnu juba, et karta ei tule enam, teinu teise sõlme lahti. Lained läinu nii kõik valges ja vahutanu. Tuul juba akanu vilisema. Varsti jõudnu Sillaukase juure. Sillaukas on üks koht sääl ranna kääru sees, kus nad oma paadid panevad. Sial tulnu poisil kange imu kolmat sõlme päästa. Niiku kolmanda sõlme päästnu – kus vilisenu maa, nõuke tuuleiil ja viin tal kaelaräti käest är. Ädaga saanu veel kaldale. E 84693/4 < Pärnu < Kihnu khk. - Ed. Baumann < Anna Kuusik, u. 60 a. (1933).

Kord tahtnud kolm hiidlast suurele maale minna. Nad kartnud aga tormi ja läinud targa juure nõu küsima, kas teekond hästi läheb. Tark annud nendele oheliku, millel olnud kolm sõlme. Tark ütelnud: „Kui minema hakkate, päästke esimene sõlm lahti; keset merd teine, ja kui randa olete jõudnud, avage alles kolmas sõlm, aga pidage meeles, et te mere pääl kolmandat sõlme ei ava!“ Mehed asunud teele. Minema hakates teinud nad sõlme lahti – kohe oli tuul tagant ja paat lendas edasi. Keset merd avanud nad teise sõlme, ja paat lennanud kiiremini edasi. Aga kui nad randa jõudmas olid, avasid nad kolmanda sõlme. Et nad targa keeldu ei kuulanud, tõusis tuul vastu ja ajas hiidlased tagasi. Nad kahjatsesid väga, kuid mis see enam aitas. ERA II 111, 140 (9) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilane Arnold Adler (1935).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 146.

August, 2023

Vaata lisaks: