Ülemiste järve sünnilood

Ennemuiste pidand Kalevi naene Tallinna ehitama, Toombemäe kand põlle sees kokku. See on vanarahva luuletus. Vana Kalev hakand merd tühjaks jooma, olla takka läind lõhki ja Ülemiste järv oli jäänd selle asemele. Ma olen kuuld seda vanarahva käest, mitme ja mitme käest. (Jutustaja ei ole «Kalevipoja»-teost üldse lugend ega tea sellest midagi.) ERA II 192, 436/7 (5) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).

Kalev surd maha, surnust peast maetud sinna, põllega Linda tassind kivid sinna Toombemäele. Sellest tuld Tallinn. Kalev läks lõhki, ta kere jäi maha. Meri on jo hulga alla jäänd, ta ikka hulga jõi ära küll. ERA II 192, 437 (6) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).

Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal. Korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära. Mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. ERA II 114, 197/8 (3) < Tallinn — R. Põldmäe < Kristine Lettner, 75 a. (1935). Vt. ka: ERA II 228, 503 (30) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Mässu v., Kokuta k. — E. Sammel < vanaema (1939) — ERA II 124, 164 (135) < Halliste, Vana-Kariste v. — L. Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936).

Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Ülemiste järve vaht
Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
Ülemiste järv