Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Latikate kadumine (pärimus; Eisen)

Muiste olnud Lõve Hennujärves palju latikaid. Neid ei tohtinud ometi ükski talupoeg enesele püüda, vaid kui keegi püüdis, ainult mõisa käsul mõisaherrale. Korra läheb mõisaherra teopäevade tegijate juurde. Ütleb: „Võtke võrgud, minge kohe järvele latikaid püüdma. Aga ärge püüdke liig palju ega tooge liig vähe. Tooge mulle paras osa!“

Püüdjad iseeneste vahel harutama: „Mis on paras osa? Kui palju kalu tuleb herrale viia?“

Harutavad, harutavad, ei jõua õigele otsusele. Lähevad püüdma.

Esimene noodatäis toob poole tuhat latikat välja. Kalad suured, rammusad.

Mehed arvama: „Mis ikka poolest tuhandest herrale saab! Tarvis veel püüda.“

Ei muud kui tõmmavad veel teise looma. Oh sa aeg! seda õnnistust, mis nüüd! Latikaid kogub kaldale nii suur hunnik kui heinasaad.

Mehed arvama: „Nüüd vist saab herrale küll!“ Lähevad herrale kuulutama, et kalasaak hea.

Herra sedamaid järve äärde vaatama. Näeb: saosuurune kalahunnik kaldal.

Herra pahandama: „Mida te olete teinud! Kas ma olen teid käskinud nii palju püüda! Pooled kalad järve tagasi!“

Keegi teoline julgeb vasta rääkida: „Aga latikad ei ela ju enam!“

Herra vasta: „Ükskõik, kas elavad ehk mitte, aga järve tagasi!“

Keegi kalapüüdja paluma: „Kulla herra, kas ei tohiks me igaüks ühe kala enesele koju toidukõrvaseks kaasa võtta?“

Herra vihastama: „Teie tahate kala enestele? Mitte sabagi. Püüate meelega nii palju, lootes, et siis ka osa saate. Küll ma teie kavalust tunnen. Nuhtlust teile tarvis, et ilmaaegu olete kalu palju püüdnud!“

Herra laseb oma latikad mõisa viia, sööb muist värskelt, muist laseb ära soolata. Ei saada enam nii pea latikaid järvelt püüdma.

Taevataat näeb herra tegu. Pahandab, et herra orjadele midagi ei annud. Laseb kõik latikad järvest mujale minna.

Mõne aja pärast herral jälle värskete latikate himu. Saadab päevatöölised jälle püüdma. Püüdjad tõmmavad 5-6 korda risti rästi noota läbi järve, aga ei latika poegagi näha. Ainult mõni särg jääb noota.

Herra tuleb vaatama püüdjate saaki.

„Kus latikad?“

„Siin kõik meie saak!“ ütlevad teopäeva tegijad särgi näidates.

„Mis lori see on! Nagu järves latikaid ei oleks! Küll me neid kätte saame!“

„Ei lähe ühtki noota!“

Herra käsul teevad kalapüüdjad mitmesse kohta järve kaldale tuled üles, panevad kivid tulde.

Herra ootab, kuni kivid kuumad.

„Nüüd kivid järve siia, sinna!“

Mehed viivad lootsikuga kiva järve, viskavad neid siia, sinna järve põhja. Aurupilved kerkivad järve pealt üles.

„Nüüd uuesti latikaid püüdma! Nüüd peavad nad noota minema!“ käsib herra.

Mehed uuesti järvele. Tõmmavad kümme korda risti, rästi järvel noota, aga mitte ainustki latikat ei lähe noota. Hiljeminigi laseb herra veel mitu katset teha, aga asjata kõik. Latika sugu järvest kadunud. Herra ahnus kõik latikad Henno järvest kaotanud. Kadunud nad olid ja tänini kadunuks jäänud.

Allikas: M. J. Eisen. Kolmandad Eesti kohalikud muistejutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kohalik3/

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
Latikas pärimuses
Latikas (Abramis brama)
Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)