Kolta (sölkupi müütiline jõgi)

Kolta, sölkupi müütiline jõgi. Sölkupi mütoloogias, eriti lõunapoolsetel sölkupitel oli maailma struktuur vertikaalne ja jõgi oli peamiseks teeks, mis ühendas omavahel reaalse ja teistpoolse maailma. Jõe suuet läbides võis sattuda teise ilma vaimude ja surnute juurde, ja vastupidi, leides üles jõe lätte ja sellest üle minnes võis tulla tagasi reaalsesse maailma. Just jõgepidi sattusid sölkupi folklooris kangelased teise maaialma – neid kandis sinna triivjää või lükkas tuul. Ka surnute hinged kandis allavoolu „must jõgi“.

Lõunasölkupitel oli kõige olulisemaks jõeks Ob (Обь Колта), mis oli ka kogu maailma südamikuks. Ob oli maiseks jätkuks taevas voolavale ja Linnuteena nähtavale „kivijõele“. Seevastu põhjasölkupite jaoks tähistas mõiste 'kolta' igasugust suurt jõge ja sellel puudus seos Linnuteega.

Keskmine maailm ehk maapind, millel elasid inimesed, vastandus jõeruumile: jõel kehtisid teistsugused käitumisreeglid kui kuival maal ja inimesed, kes tegelesid kalapüügiga, pidid jõereegleid rangelt järgima. Kogu veeilma loeti kuuluvaks alumisse maailma.

Meri ei kuulunud sölkupitel reaalsesse, keskmisse maailma, vaid oli teistpoolse maailma osaks. Meri lukustas Kõiksuse, ühendas maise, reaalse jõe ja taevase kivijõe. Kõikide surnute teekond teise maailma kulges läbi suurte veekogude (mere, ookeani), võõraste metsade ja üle kõrgete mägede.

Allikas: Тучкова Н. А. Традиционное мировоззрение селькупов // hmao.kaisa.ru/object/1808929687?lc=ru

Jaanaur, 2023

 

Vaata lisaks:

Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
Id Erv (neenetsi vete peremees-vaim)
Udigul loz ehk Utkõl loz (sölkupi vetevaldjas)