Konn hiina mütoloogias

Konn oli muistses Hiinas austatud olend. Konnade kujusid oli ka keisrite paleedes ja rohelise konna vaimu kummardamine kestis kuni 19. sajandini. Konna seostati veestiihiaga ja levinud olid lood konnadest, kes jõid tühjaks järve või tiigi, kuid olid sunnitud vee endast välja laskma, kui läksid naervat inimest nähes lõhki. Konna seostati Kuu ja vihmaga; Lõuna-Hiinas oli konna kujutis pronkstrummidel, kuivõrd nende trummide tagumine oli osa rituaalidest, millega kutsuti välja vihma.

Konnasid peeti üleujutuste ettekuulutajateks ja nad kuulusid jõeisand Hebo kaaskonda. Hani dünastia (206 eKr – 220 pKr) ajast pärinevatel kivireljeefidel on jõeisanda saatjaskonna hulgas konna keha ja inimese peaga olendid.

Hiinas levinud uskumuse kohaselt langeb konnakude maale taevast koos kastega ja seepärast on konna rahvapäraseks nimetuseks ka taevane kana.

Peetakse võimalikuks, et emajumalanna Nüwa, kes oli ka inimeste looja, oli iidsetel aegadel kujutatud/kujutletud konnana. Muistses käsikirjas leidub ka väide, et inimese kahest hingest on üks hing konna kujuline.

Allikas: a700.ru/animals/water-animals/11-lyagushka-kitajskaya-mifologiya.html

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Konn jakuudi šamanismis
Kalade sümboolsus Hiinas
Konn Altai mütoloogias