Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)

Lamia ehk lamina, olend baski mütoloogias, sarnaneb jõehaldja või kreeka nereiidiga. Elab tavaliselt jõgedes või jõgede läheduses. Lamiasid kirjeldatakse kaunite pikajuukseliste naistena, kelle eripäraks on see, et neil on pardijalad. Neid kohatakse enamasti jõe kaldal, kus nad kammivad kuldse kammiga juukseid ja võluvad mehi.

Baski folklooris on lugusid sellest, et kui lamiadele kingitusi teha, siis võivad nad töödes abistada. Näiteks viib talunik jõe kaldale toitu – lamiad söövad selle öösel ära ja vastutasuks künnavad taluniku põldu. Teistes lugudes ehitavad lamiad öösiti sildu: nende ehitatud olevat sillad sellistes paikades nagu Ebrain, Azalain, Urkulu, Liginaga-Astüe.

On ka lugusid meessoost lamiadest. Neid kirjeldatakse tugevatena ja neile omistatakse öösiti dolmenite (kivist hauarajatiste) ehitamine. Nad võivat ka majja siseneda, kui elanikud öösel magavad. Neile on pandud erinevaid nimesid: Maideak, Mairuak, Intxixuak jm. Lamiadega on seotud ka paljud kohanimed, nt Lamikiz, Laminaputzu, Lamitegi jm.

Arrainandere (ka Itxaslamia või Itaslamia) on lamiade vorm rannikualadel. Ta on euroopalik merineitsi, kellel ei ole pardijalgu, vaid kala alakeha. Näiteks Bidasoa jõe suudmes ajavat nad sassi kalurite võrke ja mängivat neile ka muul moel vingerpusse.

Allikas: Wikipedia; bestiary.us

Detsember, 2022

Vaata lisaks:

Aidegaxto / Aide-gaizto / Lainogaixto (baski tormivaim või -jumalus)
Eate (tormijumal baski mütoloogias)
Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
Okeaniidid
Nereiidid (kreeka merenümfid)