Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)

Boginka (vene богинкa; poola boginka, ubohenka; slovaki bohynka, bohyna), naissoost kurivaim lääneslaavi mütoloogias. Boginkade elupaigaks peeti tiike, jõgesid, ojasid, soid, harvemini kuristikke, koopaid, metsi, põlde. Boginkasid kujutleti enamasti koledate vanade naistena, kellel olid suured pead, rippuvad rinnad, punnis kõhud, kõverad jalad ja mustad kihvhambad, kuid vahel kirjeldati neid hoopiski noorte kaamete neidudena. Sageli olid boginkad ka lonkurid ja küürakad, mis on kurjade vaimude kirjeldamise üldisemaks tunnuseks. Boginkad võisid esineda ka libaolenditena – konnade, koerte, kasside või madude kujul, kuid olla ka nähtamatud või ilmuda varjuna.

Boginkad arvati olevat tekkinud surnud naistest, sageli sünnitamisel surnud naistest, kelle hinged ei saanud enne surma õnnistust. Ka võisid boginkadeks muutuda nende naiste ja tüdrukute hinged, kes said lahti lootest või tapsid oma lapsi, enesetapjad ja tõotusemurdjad.

Boginkasid nähti sageli veekogude ääres – nad pesid kurikalöökidega imikumähkmeid, ketrasid lõnga, kammisid juukseid, tantsisid või suplesid. Nad võisid möödujad surnuks tantsitada, uputada, neile haigusi saata või neid vähemalt teelt eksitada. Boginkad tulid ka sünnitavate naiste juurde, meelitasid ja kutsusid neid kaasa.

Pärimuse põhjal oli boginkade põhitegevuseks laste röövimine, samuti süüdistati neid laste väljavahetamises oma värdidega. Nad käisid ka öösiti inimesi painamas, rõhusid ja lämmatasid, imesid laste ja meeste rindu, kaetasid lapsi ära. Boginkad olid ohtlikud ka veistele, nad hirmutasid ja tapsid karjaloomi. Samamoodi nagu russalkadel, oli ka boginkadel kirg hobuste vastu. Usuti, et et nad käivad öösiti hobustega ratsutamas, kihutades nii, et hommikukjs on hobused vahus.

Allikad: Wikipedia; mifolog.ru

Detsember, 2022

Vaata lisaks:

Utopets (kuri veevaim slaavi mütoloogias)
Vodjanitsa (vene veevaim)
Russalka
Bolotnik (slaavi soovaim)
Bereginja (olend slaavi mütoloogias)