Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)

Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis). Tengrism (ehk siberi šamanism) oli mongolite ja türgi rahvaste religioon, mille tunnusjoonteks olid šamanism ja animism. Tengrismi jumalakäsitus oli kombinatsioon mono- , polü- ja hiljem ka panteismist. Kõrgeim jumalus oli taevajumal Tengri (ka Mongke Tengri). Ka igas elusolendis usuti olevat Tengri ehk loodusvaim. Loodusnähtusi peeti Tengri, teiste jumalate ja loodusvaimude tööks. Näiteks äikest peeti Tengri hääleks.

Tengrism sai alguse 3. sajandil eKr ja hakkas hääbuma 15. sajandil seoses islami levikuga. Tengrit ja loodusvaime kummardatakse siiani Mongoolia šamanistlikus traditsioonis, kuigivõrd ka Kõrgõzstanis ja Kasahstanis ning teiste turgi keeli kõnelevate rahvaste seas. Viimastel aastakümnetel on hakanud levima ka uuspaganlik tengrinism.

Mongolitel ja türgi rahvastel on erinevad loomislood, kuid mõlemas versioonis on aegade alguses vaid meri.

Mongoolia šamanism oli segunenud lamaismiga (budismi haru) ja see kajastub ka loomisloos: Alguses polnud midagi muud kui meri. Siis andis Qormusta Tengri (33 jumala khaan) peotäie liiva munk Sakyamunile (Gautama Buddha tengrismis), kes viskas liiva ürgmerre. Sellest tekkisid maa ja kivimid, mis moodustasid mandri. Merest tõusis aga suur kilpkonn ja varastas maa. Sakyamuni, kes austas elu, kõhkles kilpkonna tapmast. Qormusta ja teised loodusvaimud ütlesid Sakyamunile, et ühe elu ohverdamine on vastuvõetav, sest sellest võib sündida palju uusi elusid. Nüüd tappis Sakyamuni kilpkonna ja kontinent saadi tagasi. Algul elasid maa peal ainult loomad, kuni Tengri lõi mehe ja naise ning andis neile karvkatte. Ta tahtis neile kinkida ka igavese elu, läks surematuse allikast vett tooma ja jättis kassi ning koera inimesi valvama. Siis saabus aga manala isand, sarviline vanamees Erlik Khan, kes meelitas kassi ja koera valvepostilt minema ning urineeris inimeste peale. Kui Tengri allikalt tagasi jõudis, siis ta vihastus ja käskis kassil ja koeral inimeste küljest karvad ära lakkuda ning koera külge kinnitada. Ta tahtis inimesi ikka veel surematuks muuta, kuid need olid siiki liiga reostunud ning jäid seepärast surelikeks.

Mongolitel on palju loomismüüte. Ühes iidsemas on maailma loomine omistatud budistlikule jumalusele Laamale: Aegade alguses oli ainult vesi ja taevast tuli alla Laama, käes raudvarras, millega ta vett segama hakkas. Segamine tekitas tuule ja tulekahju, mis põhjustas veevälja keskosas paksenemise ja moodustus maa. 17. sajandist pärinevas müüt räägib Sakyamunist (Gautama Buddha), kes otsis merepinnalt vahendeid maa loomiseks ja märkas kuldset konna. Buddha torkas konna idaküljelt läbi, pannes selle põhja poole pöörlema. Konna suust purskus tuld ja koivast voolas vett. Buddha viskas talle selga kuldset liiva, millest sai maa.

Türgi rahvaste versioonis oli alguses ainult vesi ning jumal Tengri oli valge hani, kes lendas lõputult üle vee (aja). Merejumalanna Ak Ana palus Tengril maailma luua. Tengri nõustus ja kutsus appi Er Kishi (olend, kelle Tengri lõi oma üksindusest üle saamiseks). Nad lõid koos maailma ja inimesed, kuid Er Kishi oli pahatahtlik ja ahvatles inimesi halba tegema. Inimeste kaitsmiseks saatis Tengri šamaanidele juhised õigesti elada ja loodust austada. Pärast seda lahkus ta taeva kõrgustesse.

Allikas: Wikipedia

Oktoober, 2022

Vaata lisaks:

Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)