Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)

Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis). Tengrism (ehk siberi šamanism) oli mongolite ja türgi rahvaste religioon, mille tunnusjoonteks olid šamanism ja animism. Tengrismi jumalakäsitus oli kombinatsioon mono- , polü- ja hiljem ka panteismist. Kõrgeim jumalus oli taevajumal Tengri (ka Mongke Tengri). Ka igas elusolendis usuti olevat Tengri ehk loodusvaim. Loodusnähtusi peeti Tengri, teiste jumalate ja loodusvaimude tööks. Näiteks äikest peeti Tengri hääleks.

Tengrism sai alguse 3. sajandil eKr ja hakkas hääbuma 15. sajandil seoses islami levikuga. Tengrit ja loodusvaime kummardatakse siiani Mongoolia šamanistlikus traditsioonis, kuigivõrd ka Kõrgõzstanis ja Kasahstanis ning teiste turgi keeli kõnelevate rahvaste seas. Viimastel aastakümnetel on hakanud levima ka uuspaganlik tengrinism.

Mongolitel ja türgi rahvastel on erinevad loomislood, kuid mõlemas versioonis on aegade alguses vaid meri.

Mongoolia šamanism oli segunenud lamaismiga (budismi haru) ja see kajastub ka loomisloos: Alguses polnud midagi muud kui meri. Siis andis Qormusta Tengri (33 jumala khaan) peotäie liiva munk Sakyamunile (Gautama Buddha tengrismis), kes viskas liiva ürgmerre. Sellest tekkisid maa ja kivimid, mis moodustasid mandri. Merest tõusis aga suur kilpkonn ja varastas maa. Sakyamuni, kes austas elu, kõhkles kilpkonna tapmast. Qormusta ja teised loodusvaimud ütlesid Sakyamunile, et ühe elu ohverdamine on vastuvõetav, sest sellest võib sündida palju uusi elusid. Nüüd tappis Sakyamuni kilpkonna ja kontinent saadi tagasi. Algul elasid maa peal ainult loomad, kuni Tengri lõi mehe ja naise ning andis neile karvkatte. Ta tahtis neile kinkida ka igavese elu, läks surematuse allikast vett tooma ja jättis kassi ning koera inimesi valvama. Siis saabus aga manala isand, sarviline vanamees Erlik Khan, kes meelitas kassi ja koera valvepostilt minema ning urineeris inimeste peale. Kui Tengri allikalt tagasi jõudis, siis ta vihastus ja käskis kassil ja koeral inimeste küljest karvad ära lakkuda ning koera külge kinnitada. Ta tahtis inimesi ikka veel surematuks muuta, kuid need olid siiki liiga reostunud ning jäid seepärast surelikeks.

Mongolitel on palju loomismüüte. Ühes iidsemas on maailma loomine omistatud budistlikule jumalusele Laamale: Aegade alguses oli ainult vesi ja taevast tuli alla Laama, käes raudvarras, millega ta vett segama hakkas. Segamine tekitas tuule ja tulekahju, mis põhjustas veevälja keskosas paksenemise ja moodustus maa. 17. sajandist pärinevas müüt räägib Sakyamunist (Gautama Buddha), kes otsis merepinnalt vahendeid maa loomiseks ja märkas kuldset konna. Buddha torkas konna idaküljelt läbi, pannes selle põhja poole pöörlema. Konna suust purskus tuld ja koivast voolas vett. Buddha viskas talle selga kuldset liiva, millest sai maa.

Türgi rahvaste versioonis oli alguses ainult vesi ning jumal Tengri oli valge hani, kes lendas lõputult üle vee (aja). Merejumalanna Ak Ana palus Tengril maailma luua. Tengri nõustus ja kutsus appi Er Kishi (olend, kelle Tengri lõi oma üksindusest üle saamiseks). Nad lõid koos maailma ja inimesed, kuid Er Kishi oli pahatahtlik ja ahvatles inimesi halba tegema. Inimeste kaitsmiseks saatis Tengri šamaanidele juhised õigesti elada ja loodust austada. Pärast seda lahkus ta taeva kõrgustesse.

Allikas: Wikipedia

Oktoober, 2022

Vaata lisaks:

Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)