Jengu (veevaim Aafrikas)

Jengu (mitmuses miengu), veevaim Aafrikas Kameruni Sawa rahva ('rannikurahva') etniliste rühmade nagy Duala, Bakweri, Malimba, Batanga, Bakoko, Oroko jt uskumustes. Bakweridel on ta nimi liengu (mitmuses maengu).

Tavaliselt kirjeldatakse miengusid kaunite pikajuusteliste näkitaoliste olenditena, elavad jõgedes ja meres ning toovad õnne neile, kes neid kummardavad. Miengud võivad ka haigusi ravida ja olla vahendajateks inimeste ja vaimude vahel. Seetõttu on jengu kultus sawa rahvaste seas juba pikka aega populaarne. Bakweride seas on see kultus ka oluliseks osaks tüdruku naiseks saamise initsiatsiooniriituses.

Bakweri mütoloogias räägitakse ka naisvaimust nimega Mojili, kellest sai miengude esivanem, kui ta kaotas inimsoo esivanema Motoga kihlveo selle peale, kumb suudab luua tule. Moto võitis ja sai õiguse külas viibida, Mojili pidi aga minema mere äärde. Bakwerid kummardavad endiselt Mojilit kui miengude valitsejat. Tema nimi olevat nii võimas, et alla seitsmeaastased lapsed võivad seda kuuldes surra. Olgu lisatud, et miengud on rottide naised, kuna ka rottide esivanem kaotas kihlveo Motole ja põgenes metsa.

Jengu kultus on sawa etniliste rühmade seas väga oluline. Varasemalt austati jengut kui nelja õnnistuse allikat: vähid, vihmaperioodi lõpp ühes maailma kõige niiskemas piirkonnas, võit piroogide võistlustel ja kaitse haiguspuhangute eest. Euroopa kaupmeeste ja maadeavastajate tähelepanekutel oli jengu kultus 19. sajandi alguses hästi välja kujunenud. Varaste misjonäride katsed sda maha suruda ei õnnestunud. Kultus toimib paegugi Kameruni ranniku- ja edelaprovintsides. Sellega võivad liituda nii mehed kui ka naised, selline avatus võib olla aga üsna hiljutine areng. Duala ja malimba etniliste rühmade seas osalevad kultuses meesterahvad, kuid bakweride seas peamiselt naisterahvad.

Jengu teenistusi viib läbi salaselts, mida juhib ekale. Varem kandis see inimene kõikidel koosolekutel maski, kuid 20. sajandi keskpaigaks suri see tava välja. Miengude poole võib pöörduda igaüks ja lihtsamad rituaalid hõlmavad ainult palveid või ohverdusi jumalatele enne kalastamist või veeteele minekut.

Varased jengu-kummardajad viisid rituaale läbi piroogides Wouri jõel, selle lisajõgedel ja suudmealal ja ka lähedaste saarte vetes. Riietuti pidulikult palmilehtedest ihukatetesse, kutsuti miengud kohale ja pakuti neile süüa-juua.

Miengud on seotud ka tervendamise ja meditsiiniga ning nad kutsutakse kohale siis, kui tavapärane tervendamine ebaõnnestub.

Tänapäeval toimub miengu tseremoonia on iga-aastaselt Doualas (alates 1949. a). Ööl enne pidupäeva korraldatakse Wouris Jebale saarel eratseremoonia, kus ohverdatakse veevaimudele ja valmistatakse kingitusi. Järgmisel päeval esitletakse kingitusi miengudele rannas toimuva avaliku tseremoonia ajal. Üks kultuse liige sukeldub koos kingitusega merre ja viibib seal nii kaua kui võimalik. Sealt naaseb ta sõnumitega eesseisva aasta kohta.

Bakwerite praktiseeritavatel tüdrukute initsatsiooniriitustel on liengul (iengul) oluline osa. Kultuse liige räägib tüdrukuga salajases liengu keeles ja kui ta näib millestki aru saavat, alustab ravitseja riitusi. Tüdruk peab elama mitu kuud eraldatuses, järgima rangeid tabusid ja ta võib näha nägemusi vaimudest. Ta saab ka salanime ja õpetuse salajases liengu keeles. Lõpuks kannavad mehed ta oja keskele, kus ravitseja sukeldab ta vette, kaasates neiu sellega kultusse. Samal ajal üritavad teised hõimuliikmed püüda veest krabi, kuna krabi esindab liengu vaimu. Kultuse uus liige peab veel mitu kuud elama eraldi ja järgima keelde. Lõpuks korraldatakse tema auks pidusöök. Kogu kestab initiatsiooniprotsess üle poole aasta. Bakweritel on kasutusel ka teistsugune initsiatsiooniprotsess, mis kestab samuti ligi aasta aega.

Allikas: Wikipedia

August, 2022

Vaata lisaks:

Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
Merineitsi




Hotmedia.ee