Näkirahvas Filipiinidel

Filipiinid koosnevad enam kui 7000 saarest ja filipiinlaste folklooris on näkirahvast palju lugusid, kuid näkkide kohalikke nimesid on vähe. Näib olevat nii, et need on sageli asendunud hispaaniapärase nimega sirena. Algupäraste nimedena on säilinud: kataw (Lääne-Visaya); litao (Ilokano); magindara (Bikol); mambubuno (Zambales); siukoy (tagalog, visaya); ugkoy (tagalog, visayan).

Nagu Euroopa folklooris, on ka Filipiinidel vähem meri-mehi kui merineitsisid (näkke). Merineitsid on ka siin enamasti kaunid olevused, neil on pikad juuksed, hele jume ja armsad hääled. Meri-meestel on lühikesed lokkis juuksed ja päevitunud nahk. Mõlematel on kala alakeha.

Filipiinide näkid elavad sageli jõgedes, järvedes ja joaalustes võrendikes, ent ka lahtedes ja meres. On mitmeid kirjeldusi, et näkki kuuldi vihmaperioodi ajal öösel ojas hädaldamas – see on moodus saaki lähemale meelitada. Kui vihmasadude ajal ojad üle ujutasid ja põllumehed pidid põldudelt koju minnes neist üle minema, ei kardetud sedavõrd uppumist, vaid ojades varitsevaid näkke.

Nii elavat näkk Manila lähedal asuvas Botocan Fallsi vetes, kuigi seda juga on juba pikka aega kasutatud metropolile elektri tootmiseks. Ka Manilast põhja pool asuvas Pampanga jões olevat näkid, kes ootavad seal ettevaatamatuid ujujaid. Ja nii olevat näkke kogu riigi jõgedes alates Cagayanist Luzoni saare põhjaosas kuni Maguindanaoni lõunas.

Näkkidel olevat kaunid veealused kodud, mille seinad säravad kullast ja vääriskividest. Nad ei tapa lapsi, kasvatavad neid oma veealuses kodus ja millegipärast ei upu nende vangid ära. Kui lapsed suureks saavad, siis abielluvad näkid nendega. Nad meelitavad lapsi vette oma lummavate häältega, kuid võivad panna ka veetaseme järsult tõusma, et siis lastest kinni haarata.

Väidetavalt marsivad „veealused“ religioossete rongkäikude sabaotstes ja püüavad seal poisse ja tüdrukuid jõe äärde meelitada. Sellised lood võivad küll olla välja mõeldud selleks, et panna lapsed kõndima rongkäikudes eespool. Näkid tulevat ka täiskasvanute juurde ja paluvat neilt, et neid juhatataks vee äärde. Samuti uurivat nad, et mida meeldib inimesele süüa: ei tohi vastata, et liha või kala, kuna siis uputab näkk ta ära, kuna inimene sööb osa ta kehast. Samuti ei tasu ütelda, et meeldib süüa krussis lehtedega taimi , sest näkkidel on lokkis juuksed.

Näki poolt äraviidud last tuntakse kui naserena't ('võtnud merineitsi') ja vesi, kus see juhtus, on Lõuna-Mindanaos awakan.

Litao on meessoost veteolend. Ta on väike mees, sirena abikaasa, kes elab jõekallastel bambuspuude okstes. Vaim läheb mõnikord tavalise mehena maale ja hoidub seal ikka bambuspuude poole. Ta neab haigustega neid, kes puid lõikavad. Teda võib tavalisest inimesest eristada tugeva kalalõhna kaudu. Kalalõhn on ka teiste „veealuste“ iseloomulik tunnus.

Kataw on väidetavalt ülaosas meelas neiu, heleda jume ja laineliste juustega. Teda on nähtud merel kivil laulmas ja oma pikki juukseid päikese käes kuivatamas. Ta meelitab kaluri lähemale, haarab temast kinni ja viib oma koju ning abiellub mehega.

Mambubunol, kellesse usutakse Zambalese provintsis, on ühe kalasaba asemel kaks kalasaba. Isasel on sabad kaetud tumedate kalasoomustega, emasel erksavärviliste soomustega. Mambubuno võib leida ojast või jõest, mille kalda all on koobas, tema kodu särab kullast ja vääriskividest. Mambubuno abiellub inimesega, kelle ta on endaga kaasa meelitanud. Ta võib oma inimesel lubada külastada omakseid, kui too lubab tagasi tulla. Inimene leiab omaksed vanade või surnutena ja naabrid ei pruugi teda ära tunda. Elu mambubunoga on selline, et aasta möödub kui üksainus päev.

Allikas: www.aswangproject.com/the-merfolk-of-philippine-folklore/

August, 2022

Vaata lisaks:

Siyokoy (veeolend Filipiini mütoloogias)
Kataw (olend Filipiini mütoloogias, näkk)
Sirena (veeolend Filipiini mütoloogias, näkk)
Binalatongani merineitsi (merineitsi Filipiinidel)
Magindarad (merineitsid Filipiinidel)
Meri-mees / Merman (mütoloogiline olend)
Merineitsi
Näkk




Hotmedia.ee