Draug ehk draugen (kummitus Norra folklooris)

Draug ehk draugen, kummitus Norra folklooris. Sõna pärineb vanapõhja sõnast draugr, mis võis algselt tähendada surnute naasmist, ebasurnut või elavat surnut. Vanemates tekstides tehakse vahet maismaadraugidel ja meredraugidel. Draug võis valvata viikingite haukakünkaid, kuhu oli maetud hinnalisi hauapanuseid, ent võis ka öösiti maa peal ringi liikuda, hüpata majakatustele või koputada ustele.

Meredraugide puhul hakati hilisemalt uskuma, et tegemist on merel hukkunud kaluritega, keda ei saadud matta pühitsetud mulda. Seetõttu olid nad pahatahtlikud ja tahtsid inimesi merre uputada.

Draugi keha võis paisuda ja muutuda raskemaks, ent vahel võis see säilida aastaid ilma lagunemiseta. Meredraugid olevat Finnmarkis kandnud vanu nahkriideid, Sunnmøre'is aga õlirõivaid. Nad sõitsid merel pooliku paadi ja sakiliseks rebenenud purjedega, mõnedes kirjeldustes polnud nende kehal pead ja selle asemel oli pundar merevetikaid. Vahel hiilis ta paadikuurides ja vahel oli vetikatega kartud kivi. Meredraugi kohtamine ennustas reeglina õnnetust või surma.

Allikas: Wikipedia

August, 2022

Vaata lisaks:

Müütilised veeolendid




Hotmedia.ee