Aspidokeloon (merekoletis, saar-kala)

Aspidokeloon (Aspidochelone, kreeka ὰσπιδοχελὣνος), vaala või kilpkonnana esinev merekoletis antiikteoses Physiologus (kreeka Φυσιολόγος; kirjutatud tõenäoliselt 2. sajandil Aleksandrias) ja keskaegsetes bestiaariumides. Nimi moodustub kreekakeelsetest sõnadest aspis 'kilp' ja chelone 'kilpkonn'. Teda kirjeldatakse alati tohutu suure olendina, keda sageli peetakse ekslikult saareks. Saarel on künkaid ja orge, puid ja rohelust ja ka liivaluiteid. Saar meelitab oma välimusega meremehi saarele tulema, kuid seejärel uputab nad koos laevadega. Samuti eritab olend magusat lõhna, millega meelitab enda juurde kalu, kelle ta ära sööb.

Phydiologuse ja keskaegsete bestiaariumide moralistlikes allegooriates esindab aspidokeloon saatanat, kes meelitab ja siis hukutab meremehi.

Aspidokeloon prantsuse kaäsikirjast u 1270

 

Aspidokelooni-kuvandiga seostuvaid ajaloolisi kirjutisi:

Pseudoajaloolises romaanis Alexander Suure elust (esialgne käsikiri pärines II-I saj eKr, kuid pole säilinud) leidub Indiat kirjeldav Alexandri kiri Aristotelesele (Epistola Alexandri ad Aristotelem), milles on juttu ka hiiglaslikust vaalast-saarest. Sajandeid peeti kirja ehtsaks, kuid viimasel ajal arvatakse selle olevat apokrüüfi.

Plinius Vanem 1. sajandil kirjutatud loodusloos Naturalis historia on juttu hiiglaslikust kalast, kellele ta annab nimeks Pristis.

Babüloonia Talmudis, mis koostati 3.-6. sajandil kirjeldab talmudist Rabbah bar bar Hana, et kord laeval reisides nägi ta koos teistega kala, millele oli settinud ja liiv ja millel kasvas rohi. Reisijad eeldasid, et see on maa, läksid sinna ja tegid saarele tule, aga kui kala selg kuumaks läks, pööras kala end ümber ja kui laeva poleks lähedal olnud, oleksid nad uppunud (Baba Batra 73a).

Iiri munk Püha Brendan olevat oma merereisil koos kaaslastega leidnud tundmatu saare, millele süüdati lõke – saar hakanud värisema, mungad pagesid laevale ja saar kadus ookeani. Kala hakati nimetama Jasconiuseks. Legend kajastub mitmetes hilisemates Püha Brendani merereisi kirjeldustes alates 10. sajandist.

Hispaania õpetlane Sevilla Isidore (6.-7. saj pKr) kirjutab oma entsüklopeedilises teoses Etymologiae ka vaaladest; Vana Testamendi Joona raamatu põhjal järeldas ta, et niisugused vaalad nagu see, kes Joona alla neelas, peavad olema sama suured kui mäed. Sevilla Isidore teostest kandusid paljud kirjeldused edasi keskaegsetesse bestiaariumidesse.

Aspidokelooni kaasnimeks on ka Zaratan – nii kutsutakse saar-kala Lähis-Idas, araabia ja islami legendides. Saar-kalast on juttu ka „Tuhande ja ühe öö lugudes“, nimelt Sinbadi esimese merereisi kirjelduses.

Juuni, 2022

Vaata lisaks:

Saratan / Sarathan / Zaratan (saar-krabi araabia mütoloogias)
Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
Jasconius (iiri merekoletis, saar-kala)
Imap Umassoursua (Grööni merekoletis)
Hafgufa (skandinaavia merekoletis, saar-kala)
Merekoletised




Hotmedia.ee