Otsingu tulemused:

1. Ähmlaik-teravsabaangerjas (Ophichthus hyposagmatus)
2. Aafrika jäserai (Cruriraja hulleyi)
3. aeratsioon
4. Ahasuim-teravsabaangerjas (Ophichthus stenopterus)
5. Ainuõõssed (Coelenterata)
6. Akagera mokkparrak (Labeobarbus claudinae)
7. Alaska süvarai (Bathyraja parmifera)
8. Alleni teravsabaangerjas (Ophichthus alleni)
9. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
10. Ameerika härjapearai (Rhinoptera bonasus)
11. Andamani jäserai (Cruriraja andamanica)
12. Antilli teravsabaangerjas (Ophichthus spinicauda)
13. Asu järv (Taagepera Asu järv)
14. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
15. Atlandi nokistont (Rhinochimaera atlantica)
16. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
17. Atlantise jäserai (Cruriraja atlantis)
18. Austraalia härjapearai (Rhinoptera neglecta)
19. Batik-ebalameuim (Pseudohomaloptera batek)
20. Bigelowi väikerai (Rajella bigelowi)
21. Biwa idarünt (Biwia zezera)
22. Bonaparte'i teravsabaangerjas (Ophichthus bonaparti)
23. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
24. Brasiilia härjapearai (Rhinoptera brasiliensis)
25. Brasiilia sumerai (Malacoraja obscura)
26. Brasiilia taarnarai (Gurgesiella dorsalifera)
27. Brasiilia teravsabaangerjas (Ophichthus brasiliensis)
28. Brasiilia väikerai (Rajella sadowskii)
29. Cadenati jäserai (Cruriraja cadenati)
30. Challengeri väikerai (Rajella challengeri)
31. Chebera napplõug (Garra chebera)
32. Colombia teravsabaangerjas (Ophichthus melope)
33. Compagno helerai (Leucoraja compagnoi)
34. Coromandeli iliša (Ilisha filigera)
35. Cuanza aafrikaparrak (Enteromius brevilateralis)
36. dorsolateraalne
37. Ebalameuimed (Pseudohomaloptera)
38. Eera järved
39. Elera paelangerjas (Muraenichthys elerae)
40. Erabo-teravsabaangerjas (Ophichthus erabo)
41. Erak-partangerjas (Nettastoma solitarium)
42. Erastvere järv
43. Eren / Eran / Neren (lesgide veejumal)
44. Euroopa meritont (Chimaera monstrosa)
45. Evermanni teravsabaangerjas (Ophichthus lithinus)
46. Fera siig (Coregonus fera)
47. Florida manhua (Jenkinsia stolifera)
48. Fowleri teravsabaangerjas (Ophichthus fowleri)
49. Galapagose teravsabaangerjas (Ophichthus arneutes)
50. Galapagose väikerai (Rajella eisenhardti)
51. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
52. Gomesi teravsabaangerjas (Ophichthus gomesii)
53. Hõberasboora (Rasbora argyrotaenia)
54. Haarduimed (Metahomaloptera)
55. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
56. Hainani linihink (Liniparhomaloptera qiongzhongensis)
57. Hallikas väikerai (Rajella ravidula)
58. Halmahera huulhai (Hemiscyllium halmahera)
59. Harilik ebalameuim (Pseudohomaloptera vulgaris)
60. Harilik teravsabaangerjas (Ophichthus apicalis)
61. Hariuim-teravsabaangerjas (Ophichthus altipennis)
62. Havai teravsabaangerjas (Ophichthus kunaloa)
63. Heleraid (Leucoraja)
64. Hiina kivikarbik (Procypris mera)
65. Hiina köbertrulling (Triplophysa pseudoscleroptera)
66. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
67. Hink Cobitis sipahilerae
68. Humanni teravsabaangerjas (Ophichthus humanni)
69. Hunani linihink (Liniparhomaloptera macrostoma)
70. Hõbedane meritont (Chimaera phantasma)
71. Hõreoga-väikerai (Rajella paucispinosa)
72. Härjapearaid (Rhinoptera)
73. Hülgeraud
74. Ida-pakssabarai (Trygonoptera imitata)
75. Idahiina teravsabaangerjas Ophichthus tchangi)
76. Igikare hõbeteib (Notropis semperasper)
77. Ikepera järv (pärimus)
78. Ikepera oja
79. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
80. India peitsilmangerjas (Caecula pterygera)
81. India uurikangerjas (Bascanichthys deraniyagalai)
82. Indoneesia teravkoon-astelrai (Telatrygon biasa)
83. Indoneesia väikerai (Rajella annandalei)
84. Iraani teib (Leuciscus gaderanus)
85. Irvik-teravsabaangerjas (Ophichthus hirritus)
86. Itaalia teravsabaangerjas (Ophichthus maculatus)
87. Jõllsilm-teravsabaangerjas (Ophichthus megalops)
88. Jaapani teravsabaangerjas (Ophichthus asakusae)
89. Jaava härjapearai (Rhinoptera javanica)
90. Jiao Ren (mererahvas Hiina bestiaariumides)
91. Johore uuslameuim (Neohomaloptera johorensis)
92. Jutiline lameuim (Homaloptera bilineata)
93. Jõerailased (Potamotrygonidae)
94. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
95. Jäseraid (Cruriraja)
96. Kaerahelbed õngesöödana
97. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
98. Kakstoon-teravsabaangerjas (Ophichthus bicolor)
99. Kalifornia teravsabaangerjas (Ophichthus triserialis)
100. Kalimantani kääbusrasboora (Boraras merah)
101. Kalkuim-köbertrulling (Triplophysa scleroptera)
102. Kare härjapearai (Rhinoptera adspersa)
103. Kare oganinarai (Brochiraja spinifera)
104. Karenina-jäserai (Cruriraja parcomaculata)
105. Karesaba-jäserai (Cruriraja rugosa)
106. Karesaba-väikerai (Rajella caudaspinosa)
107. Kareselg-sumerai (Malacoraja spinacidermis)
108. Karreri päisangerjas (Parabathymyrus karrerae)
109. Kerakalalased (Tetraodontidae)
110. Kerakalalised (Tetraodontiformes)
111. Kerala idamaimik (Oreichthys incognito)
112. Kerala kardsilm (Amblypharyngodon melettinus)
113. Kerala kivitrulling (Nemacheilus keralensis)
114. Kerala luumokk (Osteochilus longidorsalis)
115. Kerala mägiparrak (Hypselobarbus kurali)
116. Kerala mägipuntius (Sahyadria chalakkudiensis)
117. Kerala pardpuntius (Barbodes wynaadensis)
118. Kerala pethia (Pethia muvattupuzhaensis)
119. Kerala puntius (Puntius dolichopterus)
120. Kerama sileangerjas (Apterichtus keramanus)
121. Keskaafrika aafrikaparrak (Enteromius humeralis)
122. Keskatlandi väikerai (Rajella kukujevi)
123. Kirev helerai (Leucoraja wallacei)
124. Kirsspunane helkteibik (Luxilus cerasinus)
125. Kollane pakssabarai (Trygonoptera galba)
126. Konksu teravik ja kida
127. Konksude numeratsioon
128. Korallimere jämesabarai (Urolophus piperatus)
129. Kreffti sumerai (Malacoraja kreffti)
130. Kuldjas härjapearai (Rhinoptera steindachneri)
131. Kuning-teravsabaangerjas (Ophichthus rex)
132. Kurd-teravsabaangerjas (Ophichthus rugifer)
133. Kuuba jäserai (Cruriraja poeyi)
134. Kuuslaik-ebalameuim (Pseudohomaloptera sexmaculata)
135. Kõnnujärv (Kadaka järv, Kõrgeraba järv)
136. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
137. Kõveratipuline konks (nokk-konks)
138. Kägu-helerai (Leucoraja naevus)
139. Lõherahvad
140. Lüheldane teravsabaangerjas (Ophichthus brevicaudatus)
141. Lühikoon-teravsabaangerjas (Ophichthus brevirostris)
142. Lühilakk-liimukangerjas (Phaenomonas cooperae)
143. Lühipea-teravsabaangerjas (Ophichthus marginatus)
144. Lühiuim-teravsabaangerjas (Ophichthus brachynotopterus)
145. Lahepera järv (Lahe järv)
146. Laiguline helerai (Leucoraja leucosticta)
147. Laikuim-pisikarbik (Cyprinella spiloptera)
148. Laisilm-teravsabaangerjas (Ophichthus macrops)
149. Laiuim-liibhink (Hemimyzon macroptera)
150. Lakk-teravsabaangerjas Ophichthus urolophus)
151. Lameuim-mägirünt (Psilorhynchus homaloptera)
152. Lameuimed (Homaloptera)
153. Langtso paljaskarbik (Gymnocypris scleracanthus)
154. Lateraalsed märgid
155. Leht-väikerai (Rajella fyllae)
156. Leonardi ebalameuim (Pseudohomaloptera leonardi)
157. Leopard-koontrulling (Oxynoemacheilus panthera)
158. Leopard-süvarai (Bathyraja panthera)
159. Leopard-väikerai (Rajella leoparda)
160. Libliklaik-süvarai (Bathyraja papilionifera)
161. Limkoy teravsabaangerjas (Ophichthus limkouensis)
162. Linihingud (Liniparhomaloptera)
163. Lodev nansenikala (Nansenia tenera)
164. Losera-kihvtrissa (Odaxothrissa losera)
165. Luits-nokistont (Rhinochimaera africana)
166. Lusitaania härjapearai (Rhinoptera marginata)
167. Lääne-pakssabarai (Trygonoptera mucosa)
168. Lääneaafrika süvarai (Bathyraja hesperafricana)
169. Lühiuim-köbertrulling (Triplophysa brachyptera)
170. Madaluim-udeangerjas (Cirrhimuraena tapeinoptera)
171. Maia-helerai (Leucoraja caribbaea)
172. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
173. Malai lameuim (Homaloptera parclitella)
174. Maldiivi teravsabaangerjas (Ophichthus genie)
175. Malihkaia (Malihkaia aligera)
176. Malta helerai (Leucoraja melitensis)
177. Manila teravsabaangerjas (Ophichthus manilensis)
178. Mask-pakssabarai (Trygonoptera personata)
179. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
180. Menezesi teravsabaangerjas (Ophichthus menezesi)
181. Merihein (Zostera)
182. Meritondid (Chimaera)
183. Mesefen (gruusia mererahvas)
184. Mesopotaamia turb (Squalius berak)
185. Mintaid (Theragra)
186. Muda-teravsabaangerjas (Ophichthus rutidoderma)
187. Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
188. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
189. Mustjärv (Peraküla Mustjärv; Nõva Mustjärv)
190. Mustpoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus melanoporus
191. Nelipoor-teravsabaangerjas (Ophichthus tetratrema)
192. Niituim-antšoa (Anchoa filifera)
193. Nokistondid (Rhinochimaera)
194. Nujiangi poorpuntius (Poropuntius opisthoptera)
195. Nõgi-väikerai (Rajella fuliginea)
196. Ogasilm-sumerai (Malacoraja senta)
197. Oja-lameuim (Homaloptera ogilviei)
198. Oja-linihink (Liniparhomaloptera disparis)
199. Omaani härjapearai (Rhinoptera jayakari)
200. Omei haarduim (Metahomaloptera omeiensis)
201. Ovaal-pakssabarai (Trygonoptera ovalis)
202. Paapulpea-käärtrull (Schistura papulifera)
203. Pakssabaraid (Trygonoptera)
204. Peen teravsabaangerjas (Ophichthus apachus)
205. Peruu liblikrai (Gymnura afuerae)
206. Peräjärv (Ähijärve Peräjärv, Ähi Perajärv)
207. Perätsjärv (Peratsjärv, Peratjärv)
208. Pfeifferi kivitrulling (Nemacheilus pfeifferae)
209. Pikane järv (Tuksi järv, Pikkana järv, Soonde järv, Peraküla järv)
210. Pikk nõidangerjas (Venefica procera)
211. Pikksaba-haarduim (Metahomaloptera longicauda)
212. Pikkuim-teravsabaangerjas (Ophichthus mecopterus)
213. Pikkuim-vigelhin (Vaillantella euepiptera)
214. Pikkuim-viikangerjas (Scolecenchelys macroptera)
215. Pipar-saagsabahai (Galeus piperatus)
216. Piparkiri-ogasilm (Pangio piperata)
217. Piprakirju mägirünt (Psilorhynchus piperatus)
218. Pisipoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus microstictus)
219. Pointoni teravkõht (Oxygaster pointoni)
220. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
221. Pruunikas teravsabaangerjas (Ophichthus unicolor)
222. Punase mere teravsabaangerjas (Ophichthus echeloides)
223. Purisanaagia (Sanagia velifera)
224. Purpurkõht-väikerai (Rajella purpuriventralis)
225. Pärimus: Peratjärv
226. Pärlitera-astelrai (Fontitrygon margaritella)
227. Päästjärv (Perajärv)
228. Redelangerjas (Scalanago lateralis)
229. Regani ebalameuim Pseudohomaloptera tatereganii)
230. Roosa teravsabaangerjas (Ophichthus roseus)
231. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
232. Rosett-helerai (Leucoraja garmani)
233. Rotund-teravsabaangerjas (Ophichthus rotundus)
234. Rästik-merilohe (Echiichthys vipera)
235. Säravpea-sisalangerjas (Saurenchelys fierasfer)
236. Sünk teravsabaangerjas (Ophichthus aphotistos)
237. Sünkvöötjas teravsabaangerjas (Ophichthus frontalis)
238. Saagselg-helerai (Leucoraja pristispina)
239. Sadul-lameuim (Homaloptera orthogoniata)
240. Sale käärtrull (Schistura procera)
241. Sale teravsabaangerjas (Ophichthus serpentinus)
242. Sarviline napplõug (Garra cornigera)
243. Savikoja paisjärv (Savikoja veehoidla, Erala paisjärv)
244. Segavööt-lameuim (Homaloptera confuzona)
245. Shao teravsabaangerjas (Ophichthus shaoi)
246. Sierraleone teravsabaangerjas (Ophichthus leonensis)
247. Siil-helerai (Leucoraja erinacea)
248. Silenina-jäserai (Cruriraja durbanensis)
249. Silinderjas teravsabaangerjas (Ophichthus cylindroideus)
250. Silmik-helerai (Leucoraja ocellata)
251. Silmik-lameuim (Homaloptera ocellata)
252. Silmik-teravsabaangerjas (Ophichthus polyophthalmus)
253. Singapuri teravsabaangerjas (Ophichthus singapurensis)
254. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
255. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
256. Siugjas teravsabaangerjas (Ophichthus longipenis)
257. Somaali teravsabaangerjas (Ophichthus ishiyamorum)
258. soolajärv (mineraaljärv)
259. Sulawesi teravsabaangerjas (Ophichthus celebicus)
260. Sumeraid (Malacoraja)
261. Suudmeiliša (Ilisha megaloptera)
262. Suuroga-väikerai (Rajella barnardi)
263. Suursilm-teravsabaangerjas (Ophichthus grandoculis)
264. Suuruim-teravsabaangerjas (Ophichthus macrochir)
265. Süva-väikerai (Rajella bathyphila)
266. Šagrään-helerai (Leucoraja fullonica)
267. Tähniline teravsabaangerjas (Ophichthus puncticeps)
268. Täpikjoon-teravsabaangerjas (Ophichthus omorgmus)
269. Tõmmu teravsabaangerjas (Ophichthus pullus)
270. Tömpkoon-linihink (Liniparhomaloptera obtusirostris)
271. Tšiili teravsabaangerjas (Ophichthus remiger)
272. Taanduim-teravsabaangerjas (Ophichthus retrodorsalis)
273. Tellispruun pakssabarai (Trygonoptera testacea)
274. Temera (Temera hardwickii)
275. Terashall pisikarbik (Cyprinella whipplei)
276. Terastriip-hõbeteib (Notropis chalybaeus)
277. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
278. Teravhammas-nugishai (Triakis scyllium)
279. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
280. Teravkõhud (Oxygaster)
281. Teravkoon-astelrai (Telatrygon acutirostra)
282. Teravkoon-lauskmokk (Neolissochilus acutirostris)
283. Teravkoon-mokkparrak (Labeobarbus acutirostris)
284. Teravkoon-naaskelangerjas (Ophisurus macrorhynchos)
285. Teravkoon-poorpuntius (Poropuntius consternans)
286. Teravkoon-tiibrai (Dipturus oxyrinchus)
287. Teravkoon-viikangerjas (Scolecenchelys acutirostris)
288. Teravkoonangerjas (Oxyconger leptognathus)
289. Teravlõug-nuudelkala (Salanx prognathus)
290. Teravnina-hõbeteib (Notropis oxyrhynchus)
291. Teravnina-jõetrissa (Potamothrissa acutirostris)
292. Teravnina-piugangerjas (Ichthyapus acuticeps)
293. Teravnina-sileangerjas (Apterichtus klazingai)
294. Teravnina-teib (Leuciscus oxyrrhis)
295. Teravoga-nöbirai (Okamejei acutispina)
296. Teravpea-devaario (Devario acuticephala)
297. Teravpea-krihveltrull (Homatula acuticephala)
298. Teravpea-käärtrull (Schistura acuticephala)
299. Teravpea-mokkparrak (Labeobarbus acuticeps)
300. Teravpea-sõõrhuul (Sinocyclocheilus oxycephalus)
301. Teravsaba-nokisangerjas (Rhynchoconger ectenurus)
302. Teravsaba-odaangerjas (Myrichthys breviceps)
303. Teravsaba-sisalangerjas Saurenchelys stylura)
304. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
305. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
306. Teravuim-karpkala (Cyprinus acutidorsalis)
307. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
308. Teravuim-nugishai (Triakis acutipinna)
309. Teravuim-rünt (Gobio acutipinnatus)
310. Teravuim-turblepits (Zacco acutipinnis)
311. Tessaalia rünt (Gobio feraeensis)
312. Tikand-lasnuim (Sewellia albisuera)
313. Tomio teravsabaangerjas (Ophichthus tomioi)
314. Tont-väikerai (Rajella dissimilis)
315. Triipsaba-teravkõht (Oxygaster anomalura)
316. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
317. Tsuchida teravsabaangerjas (Ophichthus tsuchidae)
318. Tuamotu teravsabaangerjas (Ophichthus congroides)
319. Tumeuim-teravsabaangerjas (Ophichthus zophochir)
320. Tähniline helerai (Leucoraja lentiginosa)
321. Täppuim-käärtrull (Schistura spiloptera)
322. Udenina-teravsabaangerjas (Ophichthus mystacinus)
323. Uuskaledoonia teravsabaangerjas (Ophichthus exourus)
324. Uuskerala mägiparrak (Hypselobarbus keralaensis)
325. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
326. Väikesuu-lämpuim (Parhomaloptera microstoma)
327. Võrkjas mureen (Muraena retifera)
328. Vöödiline sardiinike (Harengula humeralis)
329. Vöödiline teravsabaangerjas (Ophichthus fasciatus)
330. Vöötpea-teravsabaangerjas (Ophichthus cephalozona)
331. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
332. Vaikse ookeani nokistont (Rhinochimaera pacifica)
333. Valgekoon-väikerai (Rajella lintea)
334. Valgenina-odaangerjas (Myrichthys paleracio)
335. Valgerai (Rostroraja alba)
336. Valgerant-kilbikhai (Parmaturus albimarginatus)
337. Valgerant-saabelmureen (Enchelycore schismatorhynchus)
338. Valgerant-silepeamureen (Gymnothorax albimarginatus)
339. Valgeuim-ehisangerjas (Callechelys leucoptera)
340. Valgeuim-lahitshai (Hemitriakis leucoperiptera)
341. Vanuatu teravsabaangerjas (Ophichthus lentiginosus)
342. Verekarva teravsabaangerjas (Ophichthus cruentifer)
343. Vietnami linihink (Liniparhomaloptera monoloba)
344. viljatera [kirptirk]
345. Virginia helerai (Leucoraja virginica)
346. Väike oganinarai (Brochiraja microspinifera)
347. Väikeraid (Rajella)
348. Woo teravsabaangerjas (Ophichthus woosuitingi)
349. Ümar helerai (Leucoraja circularis)
350. Ümaruim-köbertrulling (Triplophysa coniptera)
351. Yucatani helerai (Leucoraja yucatanensis)
352. Yunnani ebalameuim (Pseudohomaloptera yunnanensis)

Teravsabaangerjad (Ophichthus)

Teravsabaangerjad (Ophichthus), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi teravsabaangerlaste (Ophichthidae) sugukonnast.

Atland, India ja Vaikne ookean.

Suurim pikkus liigiti 11,5-210 cm (TL).

Perekonnas on 77 liiki (FishBase, 2020):

Ophichthus alleni J. E. McCosker, 2010 – alleni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia. Mereveeline; bentopelaagiline; 115-200 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Pole ohustatud.

 

Ophichthus altipennis (Kaup, 1856) (High-fin snake eel) – hariuim-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala, sealhulgas Austraalia, Prantsuse Polüneesia, Indoneesia, Jaapan, Marshalli saared, Malaisia, Filipiinid ja Paapua Uus-Guinea. Urgub pehmes põhjas, Üksildane, Toitub peajalgsetest, koorikloomadest, kaladest. Mereveeline demersaalne; 2-20 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus aniptocheilos J. E. McCosker, 2010 – porimokk-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Tonga. Mereveeline; bentopelaagiline; 391-421 m sügavusel. Pikkus kuni 14,2 cm. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus apachus J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Thin snake eel) – peen teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Kolumbiani. Liivapõhjas. Mereveeline demersaalne; 0-8 m sügavusel. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus aphotistos J. E. McCosker & Y. Y. Chen, 2000 (Dark deep-water snake eel) – sünk teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwab. Mereveeline; batüdemersaalne; 36-1350 m sügavusel (sagedamini 250-350 m). Liivapõhjas. Pikkus kuni 62,8 cm. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus apicalis (Anonymous, referred to E. T. Bennett, 1830) (Blunt-nose snake eel) – harilik teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Keeniast lõunasuunas Madagaskari ja LAVini, idasuunas Taiwani, Tai ja Filipiinideni. Mere- ja riimveeline; demersaalne; kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus arneutes J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – galapagose teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kaguosa: Galapagose saared. Mereveeline; batüdemersaalne; 434-557 m sügavusel (sagedamini 250-350 m). Liivapõhjas. Pikkus kuni 30,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus asakusae D. S. Jordan & Snyder, 1901 – jaapani teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 70 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus bicolor J. E. McCosker & H. C. Ho, 2015 (Bicolored snake eel) – kakstoon-teravsabaangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 92,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus bonaparti (Kaup, 1856) (Napoleon snake eel) – bonaparte'i teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Durbanist (LAV) ja Mauritiusest Indoneesiani, põhjasuunas Jaapanini, lõunas Austraaliani; teated ka Penghu saarelt. Üksildane. Urgub liivas. Toitub pisikaladest ja koorikloomadest. Mereveeline; rifieluline; kuni 20 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus brachynotopterus Karrer, 1982 – lühiuim-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Madagaskar. Mereveeline; batüdemersaalne; 355-580 m sügavusel. Pikkus kuni 46,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brasiliensis (Kaup, 1856) – brasiilia teravsabaangerjas. Edela-Atland: Brasiilia. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brevicaudatus Y. T. Chu, H. L. Wu & X. B. Jin, 1981 – lüheldane teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwani väin. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brevirostris J. E. McCosker & S. W. Ross, 2007 (Snubnose snake eel) – lühikoon-teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; bentopelaagiline; 370-440 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus celebicus (Bleeker, 1856) – sulawesi teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: ndoneesia, Hongkong. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus cephalozona Bleeker, 1864 (Dark-shouldered snake eel) – vöötpea-teravsabaangerjas. Vaikne ookean: Ida-Indiast Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Queenslandini; Mikroneesias Mariaanidel ja Marshalli saartel. Urgub mudas või liivas, toitub öösel. Mereveeline; rifieluline; 1-30 m sügavusel. Pikkus kuni 115 cm (TL). Ohustatus määramata. Ryukyu saarte piirkonnas püütakse vahel nakkevõrguga.

 

Ophichthus congroides J. E. McCosker, 2010 – tuamotu teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosas: Tuamotu. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 300 m sügavusel. Pikkus kuni 52,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus cruentifer (Goode & T. H. Bean, 1896) (Margined snake eel) – verekarva teravsabaangerjas. Lääne-Atlandis New Jerseyst Glodira lõunaosani (USA); Loode-Atlandis Kanada vetes. Avameres. Mereveeline; demersaalne; 106-154 m sügavusel. Pikkus kuni 46,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus cylindroideus (Ranzani, 1839) (Dusky snake eel) – silinderjas teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kuubast Brasiiliani. Pehmel merepõhjal. Mereveeline; demersaalne; 24-46 m sügavusel. Pikkus kuni 93,3 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus echeloides (D'Ancona, 1928) – punase mere teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Aqaba laht, Punane meri. Mereveeline; batüdemersaalne; 276-300 m sügavusel. Pikkus kuni 51 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus erabo (D. S. Jordan & Snyder, 1901) (Blotched snake eel) – erabo-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Durban (LAV), Jaapan ja Taiwan. Kaevub liiva. Lihasööja. Mereveeline; rifieluline; kuni 155 m sügavusel. Pikkus kuni 72 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus exourus J. E. McCosker, 1999 – uuskaledoonia teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Kaledoonia, Fidži. Mereveeline; batüdemersaalne; 400-520 m sügavusel. Pikkus kuni 66,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus fasciatus (Y. T. Chu, H. L. Wu & X. B. Jin, 1981) – vöödiline teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Pingtani saar (Fujiani provints, Hiina), Peng-hu saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 11,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus fowleri (D. S. Jordan & Evermann, 1903) (Fowler's snake eel) – fowleri teravsabaangerjas. Vaikne ookean: Havai. Mereveeline; rifieluline; 0-155 m sügavusel. Pikkus kuni 92 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus frontalis Garman, 1899 (Death-banded snake eel) – sünkvöötjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahe keskosast Panamani. Urgub liiva või mutta. Mereveeline; demersaalne; 35-760 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus genie J. E. McCosker, 1999 – maldiivi teravsabaangerjas. Indo patsifiidne ookeaniala: Uus-Kaledoonia, Maldiivid. Mereveeline; batüdemersaalne; 430-500 m sügavusel. Pikkus kuni 33,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus gomesii (Castelnau, 1855) (Shrimp eel) – gomesi teravsabaangerjas. Lääne- ja Loode-Atland: Massachusettsist (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast Lõuna-Brasiiliani (Puudub Bahama saartel ja enamusel Kariibi saartel); Kanada vetes. Mereveeline; demersaalne; 1-450 m sügavusel (tavaliselt 1-90m). Pikkus kuni 91,4 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük. Tarbitakse harva.

 

Ophichthus grandoculis (Cantor, 1849) – suursilm-teravsabaangerjas. India ookeani idaosa: Penangi meri (Malaiasia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus hirritus J. E. McCosker, 2010 – irvik-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Seišellid. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 600 m sügavusel. Pikkus kuni 52,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus humanni J. E. McCosker, 2010 – humanni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Vanuatu. Mereveeline; bentopelaagiline; 254-300 m sügavusel. Pikkus kuni 66,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus hyposagmatus J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 (Faint-saddled snake eel) – ähmlaikjas teravsabaangerjas. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 108 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Ophichthus ishiyamorum J. E. McCosker, 2010 – somaali teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Adeni laht, Somaalia. Mereveeline; bentopelaagiline; 258-400 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus kunaloa J. E. McCosker, 1979 – havai teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Havai saared. Mereveeline; batüdemersaalne; 220-475 m sügavusel. Pikkus kuni 47,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus lentiginosus J. E. McCosker, 2010 – vanuatu teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Vanuatu, Uus-Kaledoonia. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 62,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus leonensis Blache, 1975 – sierra leone teravsabaangerjas. Ida-Atland: tabatud üksnes Sierra Leone vetes. Tõenäoliselt urgub liiva või mutta. Mereveeline; batüdemersaalne; enam kui 180 m sügavusel. Pikkus kuni 23,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus limkouensis J. S. T. F. Chen, 1929 – limkoy teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus lithinus (D. S. Jordan & R. E. Richardson, 1908) (Evermann's snake eel) – evermanni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Pehmes merepõhjas. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus longipenis J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Slender snake eel) – siugjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Mehhikost Panamani. Liivasel põhjal. Mereveeline; demersaalne; 0-69 m sügavusel. Pikkus kuni 58,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus macrochir (Bleeker, 1853) (Big-fin snake eel) – suuruim-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Liivases või mudases põhjas. Mere- ja riimveeline; demersaalne; 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 92 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus macrops Günther, 1910 – laisilm-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus maculatus (Rafinesque, 1810) – itaalia teravsabaangerjas. Vahemeri: Itaalia. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus manilensis Herre, 1923 – manila teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus marginatus (W. K. H. Peters, 1855) (Short-head snake eel) – lühipea-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Aldabrast Inhacani (Mosambiik). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 47 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus mecopterus J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Long-armed snake eel) – pikkuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Kostariikani. Mereveeline; demersaalne; 24-79 m sügavusel. Pikkus kuni 27,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus megalops Asano, 1987 – jõllsilm-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne; kuni 360 m sügavusel. Pikkus kuni 33,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus melanoporus Kanazawa, 1963 (Blackpored snake eel) – mustpoorjas teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Ida-Florida (USA), Bahama. Mereveeline; demersaalne; kuni 458 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus melope J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – colombia teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kostriikast Kolumbiani. Mereveeline; demersaalne; 100-224 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus menezesi J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 – menezesi teravsabaangerjas. Edela-Atland: Mehhiko lahest Brasiiliani. Mereveeline; demersaalne; kuni 177 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus microstictus J. E. McCosker, 2010 – pisipoorjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Tonga, Fidži, täenoliselt ka Uus-Kaledoonia. Mereveeline; bentopelaagiline; 362-450 m sügavusel. Pikkus kuni 48,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus mystacinus J. E. McCosker, 1999 – udenina-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Kaledoonia, Fidži, Tonga, Filipiinid. Mereveeline; batüdemersaalne; 371-824 m sügavusel. Pikkus kuni 42,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus omorgmus J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 (Dotted-line snake eel) – täpikjoon-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 183 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus ophis (Linnaeus, 1758) (Spotted snake eel) – mustalapiline teravsabaangerjas. Vt artiklit Mustalapiline teravsabaangerjas

Ophichthus polyophthalmus Bleeker, 1864 (Many-eyed snake eel) – silmik-teravsabaangerjas. Indo-Patsifiidne ookeaniala: Ida-Aafrikast Havai saarteni. Korallrahude läheduses liivapõhjas. Mere-, riim- ja mageveeline; rifieluline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 62,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus pullus J. E. McCosker, 2005 – tõmmu teravsabaangerjas. Ida-Atland: Angoola, Guinea-Bissau. Mereveeline; bentopelaagiline; 106-154 m sügavusel. Pikkus kuni 58,5 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Ophichthus puncticeps (Kaup, 1860) (Palespotted snake eel) – tähniline teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Põhja-Carolinast (USA) ja Mehhiko lahe kirdeosast Brasiiliani, puudub Bahamal ja enamikul Kariibi saartel. Mereveeline; demersaalne; 0-150 m sügavusel. Pikkus kuni 81 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. On söömisel põhjustanud tsiguatera-mürgistust.

 

Ophichthus remiger (Valenciennes, 1837) (Punctuated snake eel) – tšiili teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Nikaraaguast Tšiilini. Liivases või mudases merepõhjas. Mereveeline; demersaalne; 15-277 m sügavusel. Pikkus kuni 85 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus retrodorsalis D. Liu, W. Q. Tang & C. G. Zhang, 2010 – taanduim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Hiina. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus rex E. B. Böhlke & J. H. Caruso, 1980 (King snake eel) – kuning-teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Mehhiko lahe põhjaosas Floridast texaseni (USA). Mereveeline; demersaalne; kuni 15-363 m sügavusel. Pikkus kuni 211 cm (TL), suurim publitseeritud mass 23,6 kg. Pole ohustatud. Kalamehed on teda tabanud naftapuurimisplatvormide läheduses.

 

 

Ophichthus roseus S. Tanaka (I), 1917 – roosa teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus rotundus C. L. Lee & Asano, 1997 – rotund-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Korea. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 79,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus rufus (Rafinesque, 1810) (Rufus snake eel) – roostekarva teravsabaangerjas. Vt artiklit Roostekarva teravsabaabgerjas

Ophichthus rugifer D. S. Jordan & Bollman, 1890 – kurd-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Galapagose saared ja Kookosesaared. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 68 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus rutidoderma (Bleeker, 1853) (Olive snake eel) – muda-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Urgub settesse madalas vees, aktiivne öösel. Toitub pisikaladest. Mere- ja riimveeline; demersaalne. Pikkus kuni 95 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus serpentinus Seale, 1917 – sale teravsabaangerjas. Kagu-Atland: Namiibia, LAV. Mereveeline; batüdemersaalne; 235-490 m sügavusel. Pikkus kuni 68 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus shaoi J. E. McCosker & H. C. Ho, 2015 (Long-bodied snake eel) – shao teravsabaangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 62,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus singapurensis Bleeker, 1864 – singapuri teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus spinicauda (Norman, 1922) (Antillean snake eel) – antilli teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kuuba, Puertoriiko, Trinidad-Tobago, Venetzuela põhjarannik. Rannikuvetes. Mereveeline; demersaalne; kuni 300 m sügavusel. Pikkus kuni 107 cm (TL), tavapikkus 70 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Ophichthus stenopterus Cope, 1871 – ahasuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus tchangi W. Q. Tang & C. G. Zhang, 2002 – idahiina teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus tetratrema J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – nelipoor-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Ecuadorini. Mereveeline; batüdemersaalne; 700-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 55,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus tomioi J. E. McCosker, 2010 – tomio teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Filipiinid, Markiisisaared, Fidži, Seišellid. Mereveeline; bentopelaagiline; 300-423 m sügavusel. Pikkus kuni 44,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus triserialis (Kaup, 1856) (Pacific snake eel) – kalifornia teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: California (USA) põhjaosast Peruuni, kaasa arvatud California laht (Mehhiko), Galapagose saared. Urgub põhjas liiva või mutta. Mereveeline; demersaalne; 1-155 m sügavusel. Pikkus kuni 122 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Tabatakse sageli krevetipüügil kaaskalana, heidetakse tagasi merre.

 

Ophichthus tsuchidae D. S. Jordan & Snyder, 1901 – tsuchida teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 50 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus unicolor Regan, 1908 (Plain snake eel) – pruunikas teravsabaangerjas. Kagu-Atland: Algoa laht (LAV). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus urolophus (Temminck & Schlegel, 1846) (Manetail snake eel) – lakk-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Sügavas vees, harva madalas. Toitub põhjaloomastikust. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 61,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus woosuitingi J. S. T. F. Chen, 1929 – woo teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus zophochir D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1882 (Yellow snake eel) – tumeuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia (USA) põhjaosast Peruuni, vahel ka Baja Kalifornia (Mehhiko) põhjaosas. Urgub liivastel ja kivistel aladel. Toitub kaladest ja selgrootuist. Mereveeline; demersaalne; 1-110 m sügavusel. Pikkus kuni 98 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Perekonda võib olla paigutad veel liike, keda pole pereliikmetena käsitledud FishBase's, nagu:

Ophichthus naga McCosker & Psomadakis, 2018

Ophichthus obtusus J. E. McCosker, S. Ide & Endo, 2012 (Pug-nosed snake eel)

                                                                                                                                                                                      August, 2020

 

Vaata lisaks:

Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
Teravsabaangerlased (Ophichthidae)