Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Teravsabaangerjad (Ophichthus)

Teravsabaangerjad (Ophichthus), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi teravsabaangerlaste (Ophichthidae) sugukonnast.

Atland, India ja Vaikne ookean.

Suurim pikkus liigiti 11,5-210 cm (TL).

Perekonnas on 77 liiki (FishBase, 2020):

Ophichthus alleni J. E. McCosker, 2010 – alleni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia. Mereveeline; bentopelaagiline; 115-200 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Pole ohustatud.

 

Ophichthus altipennis (Kaup, 1856) (High-fin snake eel) – hariuim-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala, sealhulgas Austraalia, Prantsuse Polüneesia, Indoneesia, Jaapan, Marshalli saared, Malaisia, Filipiinid ja Paapua Uus-Guinea. Urgub pehmes põhjas, Üksildane, Toitub peajalgsetest, koorikloomadest, kaladest. Mereveeline demersaalne; 2-20 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus aniptocheilos J. E. McCosker, 2010 – porimokk-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Tonga. Mereveeline; bentopelaagiline; 391-421 m sügavusel. Pikkus kuni 14,2 cm. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus apachus J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Thin snake eel) – peen teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Kolumbiani. Liivapõhjas. Mereveeline demersaalne; 0-8 m sügavusel. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus aphotistos J. E. McCosker & Y. Y. Chen, 2000 (Dark deep-water snake eel) – sünk teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwab. Mereveeline; batüdemersaalne; 36-1350 m sügavusel (sagedamini 250-350 m). Liivapõhjas. Pikkus kuni 62,8 cm. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus apicalis (Anonymous, referred to E. T. Bennett, 1830) (Blunt-nose snake eel) – harilik teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Keeniast lõunasuunas Madagaskari ja LAVini, idasuunas Taiwani, Tai ja Filipiinideni. Mere- ja riimveeline; demersaalne; kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus arneutes J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – galapagose teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kaguosa: Galapagose saared. Mereveeline; batüdemersaalne; 434-557 m sügavusel (sagedamini 250-350 m). Liivapõhjas. Pikkus kuni 30,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus asakusae D. S. Jordan & Snyder, 1901 – jaapani teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 70 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus bicolor J. E. McCosker & H. C. Ho, 2015 (Bicolored snake eel) – kakstoon-teravsabaangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 92,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus bonaparti (Kaup, 1856) (Napoleon snake eel) – bonaparte'i teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Durbanist (LAV) ja Mauritiusest Indoneesiani, põhjasuunas Jaapanini, lõunas Austraaliani; teated ka Penghu saarelt. Üksildane. Urgub liivas. Toitub pisikaladest ja koorikloomadest. Mereveeline; rifieluline; kuni 20 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus brachynotopterus Karrer, 1982 – lühiuim-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Madagaskar. Mereveeline; batüdemersaalne; 355-580 m sügavusel. Pikkus kuni 46,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brasiliensis (Kaup, 1856) – brasiilia teravsabaangerjas. Edela-Atland: Brasiilia. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brevicaudatus Y. T. Chu, H. L. Wu & X. B. Jin, 1981 – lüheldane teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwani väin. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus brevirostris J. E. McCosker & S. W. Ross, 2007 (Snubnose snake eel) – lühikoon-teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; bentopelaagiline; 370-440 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus celebicus (Bleeker, 1856) – sulawesi teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: ndoneesia, Hongkong. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus cephalozona Bleeker, 1864 (Dark-shouldered snake eel) – vöötpea-teravsabaangerjas. Vaikne ookean: Ida-Indiast Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Queenslandini; Mikroneesias Mariaanidel ja Marshalli saartel. Urgub mudas või liivas, toitub öösel. Mereveeline; rifieluline; 1-30 m sügavusel. Pikkus kuni 115 cm (TL). Ohustatus määramata. Ryukyu saarte piirkonnas püütakse vahel nakkevõrguga.

 

Ophichthus congroides J. E. McCosker, 2010 – tuamotu teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosas: Tuamotu. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 300 m sügavusel. Pikkus kuni 52,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus cruentifer (Goode & T. H. Bean, 1896) (Margined snake eel) – verekarva teravsabaangerjas. Lääne-Atlandis New Jerseyst Glodira lõunaosani (USA); Loode-Atlandis Kanada vetes. Avameres. Mereveeline; demersaalne; 106-154 m sügavusel. Pikkus kuni 46,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus cylindroideus (Ranzani, 1839) (Dusky snake eel) – silinderjas teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kuubast Brasiiliani. Pehmel merepõhjal. Mereveeline; demersaalne; 24-46 m sügavusel. Pikkus kuni 93,3 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus echeloides (D'Ancona, 1928) – punase mere teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Aqaba laht, Punane meri. Mereveeline; batüdemersaalne; 276-300 m sügavusel. Pikkus kuni 51 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus erabo (D. S. Jordan & Snyder, 1901) (Blotched snake eel) – erabo-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Durban (LAV), Jaapan ja Taiwan. Kaevub liiva. Lihasööja. Mereveeline; rifieluline; kuni 155 m sügavusel. Pikkus kuni 72 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus exourus J. E. McCosker, 1999 – uuskaledoonia teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Kaledoonia, Fidži. Mereveeline; batüdemersaalne; 400-520 m sügavusel. Pikkus kuni 66,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus fasciatus (Y. T. Chu, H. L. Wu & X. B. Jin, 1981) – vöödiline teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Pingtani saar (Fujiani provints, Hiina), Peng-hu saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 11,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus fowleri (D. S. Jordan & Evermann, 1903) (Fowler's snake eel) – fowleri teravsabaangerjas. Vaikne ookean: Havai. Mereveeline; rifieluline; 0-155 m sügavusel. Pikkus kuni 92 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus frontalis Garman, 1899 (Death-banded snake eel) – sünkvöötjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahe keskosast Panamani. Urgub liiva või mutta. Mereveeline; demersaalne; 35-760 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus genie J. E. McCosker, 1999 – maldiivi teravsabaangerjas. Indo patsifiidne ookeaniala: Uus-Kaledoonia, Maldiivid. Mereveeline; batüdemersaalne; 430-500 m sügavusel. Pikkus kuni 33,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus gomesii (Castelnau, 1855) (Shrimp eel) – gomesi teravsabaangerjas. Lääne- ja Loode-Atland: Massachusettsist (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast Lõuna-Brasiiliani (Puudub Bahama saartel ja enamusel Kariibi saartel); Kanada vetes. Mereveeline; demersaalne; 1-450 m sügavusel (tavaliselt 1-90m). Pikkus kuni 91,4 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük. Tarbitakse harva.

 

Ophichthus grandoculis (Cantor, 1849) – suursilm-teravsabaangerjas. India ookeani idaosa: Penangi meri (Malaiasia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus hirritus J. E. McCosker, 2010 – irvik-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Seišellid. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 600 m sügavusel. Pikkus kuni 52,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus humanni J. E. McCosker, 2010 – humanni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Vanuatu. Mereveeline; bentopelaagiline; 254-300 m sügavusel. Pikkus kuni 66,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus hyposagmatus J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 (Faint-saddled snake eel) – ähmlaikjas teravsabaangerjas. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 108 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Ophichthus ishiyamorum J. E. McCosker, 2010 – somaali teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Adeni laht, Somaalia. Mereveeline; bentopelaagiline; 258-400 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus kunaloa J. E. McCosker, 1979 – havai teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Havai saared. Mereveeline; batüdemersaalne; 220-475 m sügavusel. Pikkus kuni 47,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus lentiginosus J. E. McCosker, 2010 – vanuatu teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Vanuatu, Uus-Kaledoonia. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 62,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus leonensis Blache, 1975 – sierra leone teravsabaangerjas. Ida-Atland: tabatud üksnes Sierra Leone vetes. Tõenäoliselt urgub liiva või mutta. Mereveeline; batüdemersaalne; enam kui 180 m sügavusel. Pikkus kuni 23,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus limkouensis J. S. T. F. Chen, 1929 – limkoy teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus lithinus (D. S. Jordan & R. E. Richardson, 1908) (Evermann's snake eel) – evermanni teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Pehmes merepõhjas. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus longipenis J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Slender snake eel) – siugjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Mehhikost Panamani. Liivasel põhjal. Mereveeline; demersaalne; 0-69 m sügavusel. Pikkus kuni 58,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus macrochir (Bleeker, 1853) (Big-fin snake eel) – suuruim-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Liivases või mudases põhjas. Mere- ja riimveeline; demersaalne; 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 92 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus macrops Günther, 1910 – laisilm-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus maculatus (Rafinesque, 1810) – itaalia teravsabaangerjas. Vahemeri: Itaalia. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus manilensis Herre, 1923 – manila teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus marginatus (W. K. H. Peters, 1855) (Short-head snake eel) – lühipea-teravsabaangerjas. India ookeani lääneosa: Aldabrast Inhacani (Mosambiik). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 47 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus mecopterus J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 (Long-armed snake eel) – pikkuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Kostariikani. Mereveeline; demersaalne; 24-79 m sügavusel. Pikkus kuni 27,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus megalops Asano, 1987 – jõllsilm-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne; kuni 360 m sügavusel. Pikkus kuni 33,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus melanoporus Kanazawa, 1963 (Blackpored snake eel) – mustpoorjas teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Ida-Florida (USA), Bahama. Mereveeline; demersaalne; kuni 458 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus melope J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – colombia teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kostriikast Kolumbiani. Mereveeline; demersaalne; 100-224 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus menezesi J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 – menezesi teravsabaangerjas. Edela-Atland: Mehhiko lahest Brasiiliani. Mereveeline; demersaalne; kuni 177 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus microstictus J. E. McCosker, 2010 – pisipoorjas teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Tonga, Fidži, täenoliselt ka Uus-Kaledoonia. Mereveeline; bentopelaagiline; 362-450 m sügavusel. Pikkus kuni 48,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus mystacinus J. E. McCosker, 1999 – udenina-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Kaledoonia, Fidži, Tonga, Filipiinid. Mereveeline; batüdemersaalne; 371-824 m sügavusel. Pikkus kuni 42,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus omorgmus J. E. McCosker & E. B. Böhlke, 1984 (Dotted-line snake eel) – täpikjoon-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani kesk-lääneosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 183 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus ophis (Linnaeus, 1758) (Spotted snake eel) – mustalapiline teravsabaangerjas. Vt artiklit Mustalapiline teravsabaangerjas

Ophichthus polyophthalmus Bleeker, 1864 (Many-eyed snake eel) – silmik-teravsabaangerjas. Indo-Patsifiidne ookeaniala: Ida-Aafrikast Havai saarteni. Korallrahude läheduses liivapõhjas. Mere-, riim- ja mageveeline; rifieluline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 62,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus pullus J. E. McCosker, 2005 – tõmmu teravsabaangerjas. Ida-Atland: Angoola, Guinea-Bissau. Mereveeline; bentopelaagiline; 106-154 m sügavusel. Pikkus kuni 58,5 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Ophichthus puncticeps (Kaup, 1860) (Palespotted snake eel) – tähniline teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Põhja-Carolinast (USA) ja Mehhiko lahe kirdeosast Brasiiliani, puudub Bahamal ja enamikul Kariibi saartel. Mereveeline; demersaalne; 0-150 m sügavusel. Pikkus kuni 81 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. On söömisel põhjustanud tsiguatera-mürgistust.

 

Ophichthus remiger (Valenciennes, 1837) (Punctuated snake eel) – tšiili teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Nikaraaguast Tšiilini. Liivases või mudases merepõhjas. Mereveeline; demersaalne; 15-277 m sügavusel. Pikkus kuni 85 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus retrodorsalis D. Liu, W. Q. Tang & C. G. Zhang, 2010 – taanduim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Hiina. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ophichthus rex E. B. Böhlke & J. H. Caruso, 1980 (King snake eel) – kuning-teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Mehhiko lahe põhjaosas Floridast texaseni (USA). Mereveeline; demersaalne; kuni 15-363 m sügavusel. Pikkus kuni 211 cm (TL), suurim publitseeritud mass 23,6 kg. Pole ohustatud. Kalamehed on teda tabanud naftapuurimisplatvormide läheduses.

 

 

Ophichthus roseus S. Tanaka (I), 1917 – roosa teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus rotundus C. L. Lee & Asano, 1997 – rotund-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Korea. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 79,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus rufus (Rafinesque, 1810) (Rufus snake eel) – roostekarva teravsabaangerjas. Vt artiklit Roostekarva teravsabaabgerjas

Ophichthus rugifer D. S. Jordan & Bollman, 1890 – kurd-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Galapagose saared ja Kookosesaared. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 68 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Ophichthus rutidoderma (Bleeker, 1853) (Olive snake eel) – muda-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Urgub settesse madalas vees, aktiivne öösel. Toitub pisikaladest. Mere- ja riimveeline; demersaalne. Pikkus kuni 95 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus serpentinus Seale, 1917 – sale teravsabaangerjas. Kagu-Atland: Namiibia, LAV. Mereveeline; batüdemersaalne; 235-490 m sügavusel. Pikkus kuni 68 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus shaoi J. E. McCosker & H. C. Ho, 2015 (Long-bodied snake eel) – shao teravsabaangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 62,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus singapurensis Bleeker, 1864 – singapuri teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus spinicauda (Norman, 1922) (Antillean snake eel) – antilli teravsabaangerjas. Lääne-Atland: Kuuba, Puertoriiko, Trinidad-Tobago, Venetzuela põhjarannik. Rannikuvetes. Mereveeline; demersaalne; kuni 300 m sügavusel. Pikkus kuni 107 cm (TL), tavapikkus 70 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Ophichthus stenopterus Cope, 1871 – ahasuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus tchangi W. Q. Tang & C. G. Zhang, 2002 – idahiina teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus tetratrema J. E. McCosker & Rosenblatt, 1998 – nelipoor-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Ecuadorini. Mereveeline; batüdemersaalne; 700-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 55,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus tomioi J. E. McCosker, 2010 – tomio teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Filipiinid, Markiisisaared, Fidži, Seišellid. Mereveeline; bentopelaagiline; 300-423 m sügavusel. Pikkus kuni 44,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus triserialis (Kaup, 1856) (Pacific snake eel) – kalifornia teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: California (USA) põhjaosast Peruuni, kaasa arvatud California laht (Mehhiko), Galapagose saared. Urgub põhjas liiva või mutta. Mereveeline; demersaalne; 1-155 m sügavusel. Pikkus kuni 122 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Tabatakse sageli krevetipüügil kaaskalana, heidetakse tagasi merre.

 

Ophichthus tsuchidae D. S. Jordan & Snyder, 1901 – tsuchida teravsabaangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 50 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus unicolor Regan, 1908 (Plain snake eel) – pruunikas teravsabaangerjas. Kagu-Atland: Algoa laht (LAV). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus urolophus (Temminck & Schlegel, 1846) (Manetail snake eel) – lakk-teravsabaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala. Sügavas vees, harva madalas. Toitub põhjaloomastikust. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 61,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Ophichthus woosuitingi J. S. T. F. Chen, 1929 – woo teravsabaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Ophichthus zophochir D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1882 (Yellow snake eel) – tumeuim-teravsabaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia (USA) põhjaosast Peruuni, vahel ka Baja Kalifornia (Mehhiko) põhjaosas. Urgub liivastel ja kivistel aladel. Toitub kaladest ja selgrootuist. Mereveeline; demersaalne; 1-110 m sügavusel. Pikkus kuni 98 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Perekonda võib olla paigutad veel liike, keda pole pereliikmetena käsitledud FishBase's, nagu:

Ophichthus naga McCosker & Psomadakis, 2018

Ophichthus obtusus J. E. McCosker, S. Ide & Endo, 2012 (Pug-nosed snake eel)

                                                                                                                                                                                      August, 2020

 

Vaata lisaks:

Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
Teravsabaangerlased (Ophichthidae)