Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Uruangerjad (Heteroconger)

Uruangerjad (Heteroconger), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi meriangerlaste (Congridae) sugukonnast.

Keha pikk ja peenike, läbimõõt 1-2 cm.

Elavaad kolooniana, iga isend eraldi urus. Enamasti on kalast nähtav vaid pea ja keha esiosa. Ohu korral kaob tervenist urgu ja suleb selle limaplokiga. Sabaosas on nääre, mis eritab kleepuvat ainet – see ei lase urul kokku vajuda. Toituvad zooplanktonist, toidu leidmisel kasutavad peamiselt nägemismeelt, lõhnataju on nõrk. Kolooniad on sageli nõlvakulisel liivapõhjal, kus veevool kannab kaladeni toitu.

Atland, India ja Vaikne ookean.

Suurim pikkus liigiti 33,1-80 cm (TL)

Perekonnas on 21 liiki (FishBase, 2020):

Heteroconger balteatus Castle & J. E. Randall, 1999 – valgevööt-uruangerjas. India ookeani lääneosa: Punases meres Saudi Araabia vetes. Mereveeline; demersaalne; enam kui 46 m sügavusel. Pikkus kuni 33,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Heteroconger camelopardalis (Lubbock, 1980) – kirjak-uruangerjas. Edela-Atlandis Brasiilia kirdeosa vetes; Kagu-Atlandis Ascensioni saare vetes. Mereveeline; demersaalne; paikne; 20-25 m sügavusel. Pikkus kuni 50,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger canabus (G. I. McT. Cowan & Rosenblatt, 1974) (white-ring garden eel) – mehhiko uruangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia väin, Kostariika. Riffide lähedal liivasel põhjal suurte kolooniatena. Mereveeline; demersaalne; paikne; kuni 20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Heteroconger chapmani (Herre, 1923) – chapmani uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid. Liiki peetakse ka tuvastama liigiks, kuna holotüüp ja ainus tabatud isend hävines Manilas II Maailmasõja ajal. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 69 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Heteroconger cobra J. E. Böhlke & J. E. Randall, 1981 (cobra garden eel) – kobra-uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Saalomoni saared (Honiara), Paapua Uus-Guinea (Port Mortesby). Mereveeline; demersaalne; paikne; 30-36 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger congroides (D'Ancona, 1928) – jeemeni uruangerjas. India ookeani lääneosa: Punases meres Kamarani saare (Jeemen) vetes. Tuntud vaid leptotsefaali kujul. Mereveeline; batüpelaagiline; kuni 522 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Heteroconger digueti (Pellegrin, 1923) (pale green eel) – kahvatu uruangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kaliforfnia väinast kuni Jalisconi (Mehhiko). Mereveeline; batüdemersaalne; paikne; 230-275 m sügavusel. Pikkus kuni 63 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger enigmaticus Castle & J. E. Randall], 1999 (enigma garden eel) – indoneesia uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia, Paapua Uus-Guinea. Tumeda liiva ja meriheinaga paikades. Mereveeline; demersaalne; paikne; 3-25 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger hassi (Klausewitz & Eibl-Eibesfeldt, 1959) (spotted garden eel) – täpiline uruangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Seltsisaarteni, põhjas Ryukyu ja Ogasawara saarteni, lõunas Loode-Austraalia ja Uus-Kaledooniani; läbivalt Mikroneesias. Koloonias võib olla mitusada isendit. Mereveeline; rifieluline; paikne; 5-50 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Heteroconger klausewitzi (Eibl-Eibesfeldt & Köster, 1983) (Galapagos garden eel) – galapagose uruangerjas. Vaikse ookeani kaguosa: Galapagose saared. Mereveeline; demersaalne; paikne; 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud

 

Heteroconger lentiginosus J. E. Böhlke & J. E. Randall, 1981 (masked garden eel) – mask-uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosas Marchalli saartel, idaosas Markiisisaartel ja Seltsisaartel. Mereveeline; demersaalne; paikne; 21-40 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm (TL), läbimõõt kuni umbes 20 mm. Pole ohustatud.

 

Heteroconger longissimus Günther, 1870 (brown garden eel) – pruun uruangerjas. Vt artiklit Pruun uruangerjas

Heteroconger luteolus D. G. Smith, 1989 (yellow garden eel) – kollane uruangerjas. Lääne-Atland: Mehhiko laht. Mereveeline; demersaalne; paikne; kuni 33 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Heteroconger mercyae G. R. Allen & Erdmann, 2009 (Mercy's garden eel) – mercy uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosa; Filipiinid, Indoneesia. Mereveeline; rifieluline; paikne; 4-10 m sügavusel. Pikkus kuni 67,8 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger obscurus (Klausewitz & Eibl-Eibesfeldt, 1959) (obscure garden eel) – peit-uruangerjas. India ookeani idaosa: Nicobari saared (India), Andamani saared. Mereveeline; demersaalne; kuni 15 m sügavusel. Pikkus kuni 33,6 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Heteroconger pellegrini Castle, 1999 (speckled garden eel) – pellegrini uruangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhiko. Mereveeline; demersaalne; paikne; 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 63 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger perissodon J. E. Böhlke & J. E. Randall, 1981 (black garden eel) – tume uruangerjas. Indo-läänepatsifiidne ookeani ala: Amboni saar (Maluku saared, Indoneesia) ja Negrose saar (Visayani saared, Filipiinid), ka Andamani saarte vetes. Mereveeline; demersaalne; paikne; 1-35 m sügavusel. Pikkus kuni 53,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger polyzona Bleeker, 1868 (zebra garden eel) – sebra-uruangerjas. Indo-läänepatsifiidne ookeaniala: Ryukyu saared, Filipiinid, Indoneesia, Paapua Uus-Guinea, Vanuatu. Mereveeline; demersaalne; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 34,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Heteroconger taylori Castle & J. E. Randall, 1995 (Taylor's garden eel) – taylori uruangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Idoneesia. Üksi või väikese rühmana liivasel ja mererohusel põhjal. Mereveeline; demersaalne; 5-15 m sügavusel. Pikkus kuni 47,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Heteroconger tomberua Castle & J. E. Randall, 1999 – tomberua uruangerjas.Vaikse ookeani lääneosa: Fidži; leptotsefaale tabatud Paapua Uus-Guinea, Filipiinide, Nicobari saarte ja Sri Lanka vetest. Mereveeline; demersaalne; kuni 36 m sügavusel. Pikkus kuni 42,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Heteroconger tricia Castle & J. E. Randall, 1999 (Tricia's garden eel) – floresi uruangerjas. India ookeani idaosa: Floresi saare (Väike-sunda saared, Indoneesia) vetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 49,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Juuli, 2020

Vaata lisaks:

Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
Meriangerlased (Congridae)