Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Aedangerjad (Gorgasia)

Aedangerjad (Gorgasia), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi meriangerlaste (Congridae) sugukonnast. Inglise garden eels.

Perekond on moodustatud sarnase eluviisi põhjal: kalad on enamuse päevast osaliselt liivases põhjasubstraadis, osaliselt vees, jättes mulje nagu nad oleksid merepõhja istutatud justkui aeda. Ööseks peidavad kalad end üleni oma urgudesse ja seda teevad nad ka päevasel ajal ohtlike röövakalade juuresolekul. Valgel ajal toituvad nad vees hõljuvast zoobentosest, samuti kalamarjast. Aedangerjad elavad kolooniatena, mõnikord tihedusega kuni 40 isendit ruutmeetril.

Paljunevad seksuaalselt. Koloonia muutub tihedamaks, kuni urud hakkavad kattuma – isased võitlevad emase uru läheduse pärast, hammustades üksteise keha ja nägu, harva ka ükstesit haavates. Emane väljutab marja ümbritsevasse substraati ja isane laseb sellele oma sperma. Viljastunud mari hõljub mandrilava epipelaagilisse kihti ja seal kooruvad poolenisti läbipaistvad leptotsefaalid. Ligi aasta pärast omandavad noorjärgud värvuse, muutuvad suguküpseteks, rajavad endale urud ja alustavad uut tsüklit. Erinevatel liikidel on eluiga 4-10 a, keskmiselt 6 a.

Atland, India ja Vaikne ookean. Soojades vetes, sageli korallrahude läheduses, enamasti 10-20 m sügavusel, osa liike kuni 220 m sügavusel

Suurim pikkus liigiti 40-121 cm (TL), läbimõõt umbes 1 cm.

Perekonnas on 14 liiki (FishBase, 2020):

Gorgasia barnesi Robison & Lancraft, 1984 (Barnes' garden eel) – barnesi aedangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia, Filipiinid, Saalomoni saared, Vanuatu, Paapua Uus-Guinea. Mereveeline; demersaalne; 5-20 m sügavusel. Liivasel põhjal. Pikkus kuni 121 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia cotroneii (D'Ancona, 1928) – cotronei aedangerjas. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gorgasia galzini Castle & Randall, 1999 (Speckled garden-eel) – galzini aedangerjas. Vaikne ookean: Guami saar ja Austraaliast Seltsisaarteni. Kolooniates umbes 6 isendit ruutmeetril. Mereveeline; demersaalne; paikne; 35-53 m sügavusel. Pikkus kuni 53 cm (TL), tavapikkus 33 cm. Pole ohustatud.

 

Gorgasia hawaiiensis Randall & Chess, 1980 (Hawaiian garden-eel) – havai aedangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Havai saared. Mereveeline; demersaalne; paikne; 11-53 m sügavusel. Pikkus kuni 39,8 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia inferomaculata (Blache, 1977) – guinea aedangerjas. Ida-Atland: Guinea laht. Mereveeline; demersaalne; paikne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gorgasia japonica Abe, Miki & Asai, 1977 – jaapani aedangerjas. Vaikse ookeani loodeosas Jaapanis Hachijojima ja Hachijokojima saarte vetes; Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline; demersaalne; paikne; kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia klausewitzi Quéro & Saldanha, 1995 (Klausewitz' garden eel) – klausewitzi aedangerjas. India ookean: Andamani saared, Reunion, Mauritius, Comoros. Kolooniates sadu isendeid. Mereveeline; demersaalne; 170-225 m sügavusel. Pikkus kuni 75,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia maculata Klausewitz & Eibl-Eibesfeldt, 1959 (Whitespotted garden eel) – valgetäpiline aedangerjas. Indo-läänepatsifiidne ookeaniala: Maldiividest Saalomoni saarteni, põhjasuunas Filipiinideni. Liivastel ja veevoolule avatud nõlvadel. Mereveeline; rifieluline; 25-48 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia naeocepaea (Böhlke, 1951) (Freckled garden eel) – tähniline aedangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid, Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; 10-24 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia preclara Böhlke & Randall, 1981 (Splendid garden eel) – kaunis aedangerjas. Indo-läänepatsifiidne ookeaniala: Maldiividest Paapua Uus-Guineani, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Filipiinidest Korallimereni. Üksikuna või väikese rühmana. Mereveeline; rifieluline; paikne; 18-75 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia punctata Meek & Hildebrand, 1923 (Peppered garden eel) – tumetäpiline aedangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Panamani. Mereveeline; demersaalne; paikne; 0-9 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia sillneri Klausewitz, 1962 – sillneri aedangerjas. India ookeani lääneosa: Aqaba laht Punasas meres. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 83,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gorgasia taiwanensis Shao, 1990 – taiwani aedangerjas. Vaikse ookean i loodeosa: Taiwan ja Lõuna-Jaapan. Mereveeline; demersaalne; paikne; 14-22 m sügavusel. Pikkus kuni 74,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gorgasia thamani Greenfield & Niesz, 2004 – thamani aedangerjas. Vaikse ookeabi lääneosa; Fidži. Mereveeline; bentopelaagiline; 14-15 m sügavusel. Pikkus kuni 119 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Juuli, 2020

Vaata lisaks:

Meriangerlased (Congridae)