Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Puurangerjad (Ariosoma)
Puurangerjad (Ariosoma), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi meriangerlaste (Congridae) sugukonnast.
Atlandi, India ja Vaikses ookeanis.
Päevaks puurivad end tagurpidi põhjasubstraati (liiva, mutta), väljuvad sealt öösel. Toituvad peamiselt kaladest ja koorikloomadest.
Suurim pikkus liigiti 14,9 (SL) – 60 (TL) cm.
Perekonnas on 28 liiki (FishBase, 2020):
Ariosoma anago (Temminck & Schlegel, 1846) (Silvery conger) – tumeuim-puurangerjas. Indo-läänepatsifiidne regioon. Rannikumeres liivase ja mudase põhjaga aladel. Mereveeline; demersaalne; 2-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma anagoides (Bleeker, 1853) (Sea conger) – peit-puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Jaapani Kanagawa prefektuurist lõunasuunas Ida-Hiina mere ja Ida-Indiani. Merepõhjas liivas ja mudas. Mereveeline; demersaalne; 10-250 m sügavusel. Pikkus kuni 51 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma anale (Poey, 1860) (Long-trunk conger) – lühisaba-puurangerjas. Lääne-Atlandis Florida lõunaosast Panama ja Guajaanani; Ida-Atlandis Guinea lahes. Kivisel vï liivasel merepõhjal. Mereveeline; demersaalne; 11-63 m sügavusel. Pikkus kuni 36,3 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma balearicum (Delaroche, 1809) (Band-tooth conger) – baleaari puurangerjas. Vt artiklit Baleaari puurangerjas.
Ariosoma bauchotae Karrer, 1982 – madagaskari puurangerjas. India ookeani lääneosa: Madagaskari loodeosa vetes. Mereveeline; batüdemersaalne; kuni 314 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma coquettei D. G. Smith & Kanazawa, 1977 – surinami puurangerjas. Lääne-Atland: Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikumeri. Mereveeline; demersaalne; kuni 75 m sügavusel. Pikkus kuni 28,1 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma fasciatum (Günther, 1872) (Barred sand conger) – vöödiline puurangerjas. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskar, Taiwan, Sulawesi, Marshalli saared, Seltsisaared, Tahiti. Mereveeline, rifieluline, 10-50 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma gilberti (J. D. Ogilby, 1898) (Gilbert's garden eel) – gilberti puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosas: Kalifornia lahest Kolumbiani. Päevaks peitub põhjaliiva, öösel väljub. Mereveeline, rifieluline, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma howensis (McCulloch & Waite, 1916) (Lord Howe conger) – uuskaledoonia puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia kirdenõlval, Lord Howe saarte vetes, Uus-Kaledoonias, Fidži saarelava edelaosas. Mereveeline; bentopelaafgiline; 60-600 m sügavusel. Pikkus kuni 42,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma major (Asano, 1958) – suur puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan, Ida-Hiina meri. Liivastel aladel. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma marginatum (Vaillant & Sauvage, 1875) (Large-eye conger) – havai puurangerjas. Vaikse ookeani idaosas Hawai vetesm loodeosas Seamounti veealuse mäestiku juures. Mereveeline; demersaalne; 2-490 m sügavusel. Pikkus kuni 38 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma mauritianum (Pappenheim, 1914) (Blunt-tooth conger) – tömphammas-puurangerjas. Indo-läänepatsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Vaikse ookeani lääneosani, lõunas Lääne-Austraalia ja Uus Lõuna-Wales'ini. Mereveeline; batüdemersaalne; 360-800 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma meeki (D. S. Jordan & Snyder, 1900) – meeki puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Peng-hu saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma megalops Fowler, 1938 – suursilm-puurangerjas. Vaikse ookeani lääne-keskosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 717 m sügavusel. Pikkus kuni 14,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma mellissii (Günther, 1870) (Silver eel) – mellissi puurangerjas. Kagu-Atland: teada vaid St. Helena saare ümbruses. Mereveeline; demersaalne; kuni 67 m sügavusel. Pikkus kuni 42,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma multivertebratum Karmovskaya, 2004 – markiisisaarte puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosa: Markiisisaared. Mereveeline; bentopelaagiline; 300-460 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma nigrimanum Norman, 1939 – adeni puurangerjas. India ookeani lääneosa: Adeni laht. Mereveeline; demersaalne; kuni 220 m sügavusel. Pikkus kuni 33,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma obud Herre, 1923 – filipiini puurangerjas. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma ophidiophthalmus Karmovskaya, 1991 – madusilm-puurangerjas. India ookeani lääneosa: veealune Saya de Malha Bank. Mereveeline; demersaalne, kuni 115 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma opistophthalmum (Ranzani, 1839) – brasiilia puurangerjas. Edela-Atland: Brasiilias Bahiast Sao Pauloni. Mereveeline; batüdemersaalne; 110-600 m sügavusel. Pikkus kuni 27,2 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma prorigerum (C. H. Gilbert, 1891) (Slope conger) – keskameerika puurangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama, Ekuador. Mereveeline; batüdemersaalne; 380-740 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma sanzoi (D'Ancona, 1928) – sanzo puurangerjas. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Ariosoma sazonovi Karmovskaya, 2004 – sazonovi puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; bentopelaagiline; 160-440 m sügavusel. Pikkus kuni 39,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma scheelei (Strömman, 1896) (Tropical conger) – schéele puurangerjas. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 9-55 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma selenops Reid, 1934 – kuusilm-puurangerjas. Lääne-Atlandi keskosa: Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikumeres. Mereveeline; batüdemersaalne; 348-549 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Ariosoma sereti Karmovskaya, 2004 – séreti puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosa: Markiisisaared. Mereveeline; bentopelaagiline; 95-370 m sügavusel. Pikkus kuni 26,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma shiroanago (Asano, 1958) – kahvatu puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline demersaalne. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma sokotranum Karmovskaya, 1991 – sokotra puurangerjas. India ookeani lääneosa: Sokotra saar. Mereveeline; batüdemersaalne; 395-420 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Pilt puudub
Juuli, 2020
Vaata lisaks:
Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)Meriangerlased (Congridae)