Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Puurangerjad (Ariosoma)
Puurangerjad (Ariosoma), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi meriangerlaste (Congridae) sugukonnast.
Atlandi, India ja Vaikses ookeanis.
Päevaks puurivad end tagurpidi põhjasubstraati (liiva, mutta), väljuvad sealt öösel. Toituvad peamiselt kaladest ja koorikloomadest.
Suurim pikkus liigiti 14,9 (SL) – 60 (TL) cm.
Perekonnas on 28 liiki (FishBase, 2020):
Ariosoma anago (Temminck & Schlegel, 1846) (Silvery conger) – tumeuim-puurangerjas. Indo-läänepatsifiidne regioon. Rannikumeres liivase ja mudase põhjaga aladel. Mereveeline; demersaalne; 2-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma anagoides (Bleeker, 1853) (Sea conger) – peit-puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Jaapani Kanagawa prefektuurist lõunasuunas Ida-Hiina mere ja Ida-Indiani. Merepõhjas liivas ja mudas. Mereveeline; demersaalne; 10-250 m sügavusel. Pikkus kuni 51 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma anale (Poey, 1860) (Long-trunk conger) – lühisaba-puurangerjas. Lääne-Atlandis Florida lõunaosast Panama ja Guajaanani; Ida-Atlandis Guinea lahes. Kivisel vï liivasel merepõhjal. Mereveeline; demersaalne; 11-63 m sügavusel. Pikkus kuni 36,3 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma balearicum (Delaroche, 1809) (Band-tooth conger) – baleaari puurangerjas. Vt artiklit Baleaari puurangerjas.
Ariosoma bauchotae Karrer, 1982 – madagaskari puurangerjas. India ookeani lääneosa: Madagaskari loodeosa vetes. Mereveeline; batüdemersaalne; kuni 314 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma coquettei D. G. Smith & Kanazawa, 1977 – surinami puurangerjas. Lääne-Atland: Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikumeri. Mereveeline; demersaalne; kuni 75 m sügavusel. Pikkus kuni 28,1 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma fasciatum (Günther, 1872) (Barred sand conger) – vöödiline puurangerjas. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskar, Taiwan, Sulawesi, Marshalli saared, Seltsisaared, Tahiti. Mereveeline, rifieluline, 10-50 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma gilberti (J. D. Ogilby, 1898) (Gilbert's garden eel) – gilberti puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosas: Kalifornia lahest Kolumbiani. Päevaks peitub põhjaliiva, öösel väljub. Mereveeline, rifieluline, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma howensis (McCulloch & Waite, 1916) (Lord Howe conger) – uuskaledoonia puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia kirdenõlval, Lord Howe saarte vetes, Uus-Kaledoonias, Fidži saarelava edelaosas. Mereveeline; bentopelaafgiline; 60-600 m sügavusel. Pikkus kuni 42,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma major (Asano, 1958) – suur puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan, Ida-Hiina meri. Liivastel aladel. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma marginatum (Vaillant & Sauvage, 1875) (Large-eye conger) – havai puurangerjas. Vaikse ookeani idaosas Hawai vetesm loodeosas Seamounti veealuse mäestiku juures. Mereveeline; demersaalne; 2-490 m sügavusel. Pikkus kuni 38 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma mauritianum (Pappenheim, 1914) (Blunt-tooth conger) – tömphammas-puurangerjas. Indo-läänepatsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Vaikse ookeani lääneosani, lõunas Lääne-Austraalia ja Uus Lõuna-Wales'ini. Mereveeline; batüdemersaalne; 360-800 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma meeki (D. S. Jordan & Snyder, 1900) – meeki puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Peng-hu saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma megalops Fowler, 1938 – suursilm-puurangerjas. Vaikse ookeani lääne-keskosa. Mereveeline; demersaalne; kuni 717 m sügavusel. Pikkus kuni 14,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Ariosoma mellissii (Günther, 1870) (Silver eel) – mellissi puurangerjas. Kagu-Atland: teada vaid St. Helena saare ümbruses. Mereveeline; demersaalne; kuni 67 m sügavusel. Pikkus kuni 42,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma multivertebratum Karmovskaya, 2004 – markiisisaarte puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosa: Markiisisaared. Mereveeline; bentopelaagiline; 300-460 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma nigrimanum Norman, 1939 – adeni puurangerjas. India ookeani lääneosa: Adeni laht. Mereveeline; demersaalne; kuni 220 m sügavusel. Pikkus kuni 33,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma obud Herre, 1923 – filipiini puurangerjas. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma ophidiophthalmus Karmovskaya, 1991 – madusilm-puurangerjas. India ookeani lääneosa: veealune Saya de Malha Bank. Mereveeline; demersaalne, kuni 115 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Ariosoma opistophthalmum (Ranzani, 1839) – brasiilia puurangerjas. Edela-Atland: Brasiilias Bahiast Sao Pauloni. Mereveeline; batüdemersaalne; 110-600 m sügavusel. Pikkus kuni 27,2 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma prorigerum (C. H. Gilbert, 1891) (Slope conger) – keskameerika puurangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama, Ekuador. Mereveeline; batüdemersaalne; 380-740 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma sanzoi (D'Ancona, 1928) – sanzo puurangerjas. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Ariosoma sazonovi Karmovskaya, 2004 – sazonovi puurangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; bentopelaagiline; 160-440 m sügavusel. Pikkus kuni 39,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Ariosoma scheelei (Strömman, 1896) (Tropical conger) – schéele puurangerjas. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 9-55 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma selenops Reid, 1934 – kuusilm-puurangerjas. Lääne-Atlandi keskosa: Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikumeres. Mereveeline; batüdemersaalne; 348-549 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Ariosoma sereti Karmovskaya, 2004 – séreti puurangerjas. Vaikse ookeani ida-keskosa: Markiisisaared. Mereveeline; bentopelaagiline; 95-370 m sügavusel. Pikkus kuni 26,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma shiroanago (Asano, 1958) – kahvatu puurangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline demersaalne. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud.
Ariosoma sokotranum Karmovskaya, 1991 – sokotra puurangerjas. India ookeani lääneosa: Sokotra saar. Mereveeline; batüdemersaalne; 395-420 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Pilt puudub
Juuli, 2020
Vaata lisaks:
Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)Meriangerlased (Congridae)