Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Madumureenid (Uropterygius)
Madumureenid (Uropterygius), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast.
Atlandi, India ja Vaikses ookeanis.
Suurim pikkus liigiti 17,8-72 cm (TL).
Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):
Uropterygius concolor Rüppell, 1838 (Unicolor snake moray) – pruun madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast Markiisisaarte ja Seltsisaarteni, põhjas Lõuna-Jaapanini, lõunas Uus-Kaledooniani; Mikroneesias Karoliinide vetes. Korallrahud, riimveelised jõed, mangroovialad. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Uropterygius fasciolatus (Regan, 1909) (Blotched moray) – laiguline madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesia, Paapua Uus-Guinea, Mikroneesias Saalomoni saared, Palau, Tokelau, Kapingamarangi. Võimalik hermafrodiitsus. Mereveeline; rifieluline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius fuscoguttatus L. P. Schultz, 1953 (Brown spotted snake moray) – pruunikirju madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Maldiividest Pitcairni saarteni, põhjas Hawai saarteni, edelas Samoani. Teated ka Ouvéa atollilt (Uus-Kaledoonia). Korallrahud, laguunid. Mereveeline; rifieluline; 5-25 m sügavusel (sageli 6-12 m). Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius genie J. E. Randall & Golani, 1995 – siinai madumureen. India ookean: Punane meri. Mereveeline; demersaalne; 0-18 m sügavusel. Pikkus kuni 17,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Uropterygius golanii McCosker & D. G. Smith, 1997 – golani madumureen. India ookean: leitud Punase mere põhjaosast. Mereveeline; demersaalne; 0-10 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm (TL). Ohustatus määramata.
Uropterygius inornatus Gosline, 1958 (Drab snake moray) – tuhm madumureen. India ookeani lääneosas Chagose saarte vetes; Vaikses ookeanis Vürtsisaarte (Maluku), Marshalli, Gilberti, Tonga, Pitcairni, Oeno ja Hawai saarte vetes. Rifid, laguunid. Mereveeline; rifieluline; 8-18 m sügavusel. Pikkus kuni 19 cm (TL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Uropterygius kamar McCosker & J. E. Randall, 1977 (Barlip reef-eel) – vööthuul-madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Lõuna-Aafrikas Sodwana lahes. Levila ulatub Oeno atollini, põhjasuunas Marshalli saarteni, Palau saare vetes. Mereveeline; rifieluline; 3-55 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius macrocephalus (Bleeker, 1864) (Needle-tooth moray) – suurpea-madumureen. Indo-patsifiidses regioonis Punase mere, Réunioni, Mauritiuse, Seišellide vetes; Jõulusaartest Seltsisaarteni, põhjasuunas õuna-Jaapani ja Hawai saarteni; Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahe lõunaosast kuni Ekuadorini, sealhulgas Revillafifedo, Kookosesaarte ja Galapagose saarte vetes. Harvakohatav liik. Mereveeline; rifieluline; 1-14 m sügavusel. Pikkus kuni 47 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Uropterygius macularius (Lesueur, 1825) (Marbled moray) – tähnpea-madumureen. Lääne-Atland: Florida lõunaosa (USA), Bahama ja Yucatanist (Mehhiko) kuni Brasiilia põhjaosa veteni. Mereveeline; rifieluline; kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius marmoratus (Lacépède, 1803) (Marbled reef-eel) – marmor-madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Hawai, Markiisisaarte ja Tuamoto saarteni, põhjas Yaeyama saareni (Jaapan), lõunas Tongani. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 62 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius micropterus (Bleeker, 1852) (Tidepool snake moray) – köntuim-madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Samoani, põhjas Lõuna-Jaapanini, lõunas Suure Vallrahuni; Mikroneesias Mariaani saarte vetes. Mere- ja riimveeline; rifieluline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius nagoensis Hatooka, 1984 – nago madumureen. Vaikne ookean: Ryukyu saared, Taiwan, Indoneesia, Paapua Uus-Guinea, idas kuni Tonga, Fidži ja Saalomoni saarteni. Korralrahude koobastes ja lõhedes. Mereveeline; demersaalne; 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 71,3 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius oligospondylus I. S. Chen, J. E. Randall & K. H. Loh, 2008 (Few-vertebrae moray) – hallikirju madumureen. Vaikse ookeani lääneosa; Taiwan, Saalomoni saared, Vanuatu. Mereveeline; bentopelaagiline; 0-15 m sügavusel. Pikkus kuni 53,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Uropterygius polyspilus (Regan, 1909) (Large-spotted snake moray) – mummuline madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast Hawai ja Seltsisaarteni. Võimalik hermafrodiit. Mereveeline; rifieluline; 1-18 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius polystictus G. S. Myers & Wade, 1941 (Many-spotted moray) – täpikirju madumureen. Vaikse ookeani idaosa: Mehhiko ja Galapagose saarte vetes. Mereveeline; rifieluline; 0-35 m sügavusel. Pikkus kuni 72 cm (TL). Ohustatus määramata.
Uropterygius supraforatus (Regan, 1909) (Many-toothed snake moray) – hambune madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Chagose saartest Hawai ja Seltsisaarteni, põhjas Seltsisaarteni ja läbivalt Mikroneesias. Mereveeline; rifieluline; kuni 37 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius versutus W. A. Bussing, 1991 (Two-holes moray) – mehhiko madumureen. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Panamani, sealgulgas Galapagose saarte vetes. Mereveeline; demersaalne; kuni 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 56 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius wheeleri Blache, 1967 – wheeleri madumureen. Ida-Atland: Roheneemesaared, Senegal ja Biafra lahe saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 54,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius xanthopterus Bleeker, 1859 (Freckleface reef-eel) – kulduim-madumureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Ekvaatorisaarte, Markiisisaarte ja Seltsisaarteni, põhjas Mariaanide ja Marshalli saarteni. Mereveeline; rifieluline; 5-56 m sügavusel. Pikkus kuni 62 cm (TL). Pole ohustatud.
Uropterygius xenodontus McCosker & D. G. Smith, 1997 (Black snake moray) – talbhammas-madumureen. Vaikne ookean: Korallimeri, Ameerika Samoa, Marshalli ja Johnstoni saared. Mereveeline; rifieluline; 6-9 m sügavusel. Pikkus kuni 53 cm (TL). Pole ohustatud.
Juuli, 2020