Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Artikli Silepeamureenid (Gymnothorax) järg

Gymnothorax nasuta F. de Buen, 1961 (Easter Island moray) – lihavõttesaare silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Lihavõttesaar ja Tšiili. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 73,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax neglectus S. Tanaka (I), 1911 – jaapani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 120 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nigromarginatus (Girard, 1858) (Black-edge moray) – mustrant-silepeamureen. Lääne-Atland: Floridast Texase ja Yucatanini Mehhikos, enimlevinud Mississippi deltast läänes. Mereveeline; korallrahuline; 10-100 m sügavusel (enamasti 10-19 m). Pikkus kuni 99 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,4 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax niphostigmus H. M. Chen, K. T. Shao & C. T. Chen, 1996 (Snowflake-patched moray) – räitsak-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa; Taiwan, sealhulgas Penghu saar. Mereveeline; demersaalne; 35-150 m sügavusel. Pikkus kuni 75,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nubilus (J. Richardson, 1848) (Grey moray) – hallikas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared, Uus-Meremaa ja Kermadeci saar. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nudivomer (Günther, 1867) (Yellow-mouth moray) – kollasuu-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Transkeist (LAV) kuni Hawai ja Markeesi saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Mereveeline; korallrahuline; 2-271 m sügavusel (enamasti sügaval kui 30 m). Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri. Inimtoiduks mürgise lima tõttu sobimatu.

 

Gymnothorax nuttingi Snyder, 1904 – nuttingi silepeamureen. Vaikne ookean: Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 164-338 m sügavusel. Pikkus kuni 112 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax obesus (Whitley, 1932) (Griffin's moray) – tüse silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia, Norfolki saar ja Uus-Meremaa. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ocellatus Agassiz, 1831 (Ocellated moray) – silmlaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Suured Antillid, Kesk-Ameerika rannik Nikaraaguast kuni Lõuna-Ameerika põhjarannikuni. Mere- ja riimveeline: korallrahuline; 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax panamensis (Steindachner, 1876) (Masked moray) – panama silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saartel; teated ka Tšiilist. Mereveeline; demersaalne; 1-107 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax parini Collette, D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1991 – parini silepeamureen. India ookeani lääneosa: Waltersi Shoalsi nimeliste veealuste mägede juures. Mereveeline; demersaalne; 18-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax phalarus W. A. Bussing, 1998 – valgetähniline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja Californiast Mehhikos kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne; 23-339 m sügavusel. Pikkus kuni 92,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax phasmatodes (J. L. B. Smith, 1962) (Ghost moray) – lummutis-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mosambiik ja Mauritius; Omaan; Filipiinidest lõunasse Austraaliani, itta Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 46 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax philippinus D. S. Jordan & Seale, 1907 (Philippines moray) – filipiini silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pictus (J. N. Ahl, 1789) (Paint-spotted moray) – piprakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Galapagose saarteni, Kookosesaarteni ja Clippertini saarteni; põhjasuunas Hawai ja Ryukyu saarteni, lõunas Austraalia ja Kermadeci saarteni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 5-100 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm (TL). Pole ohustatud. Söömisel võib tekitada tsiguaterra-mürgitust.

 

Gymnothorax pikei Bliss, 1883 (Pike's moray) – pike'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: tabatud üksukud isendid Mauritiuselt ja Paapua Uus-Guineast. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 77 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pindae J. L. B. Smith, 1962 (Pinda moray) – pinda silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-afrikast Seltsisaarteni, põhjas Amami saarteni (Jaapan) ja Marshalli ning Hawai saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; rifieluline; kuni 43 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polygonius Poey, 1875 (Polygon moray) – nurkvõrkjas silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Ronemeemesaarte vetes, Lääne-Atlandis Kuuba, Trinidadi ja Brasiilia vetes. Mereveeline; demersaalne; 10-256 m sügavusel. Pikkus kuni 98 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polyspondylus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – ohtralüline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; demersaalne; 180-200 m sügavusel. Pikkus kuni 41,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax polyuranodon (Bleeker, 1854) (Freshwater moray) – jõe-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Sri Lanka, Indoneesia, Borneo, Uus-Guinea, Filipiinid ja Fidži. Teated ka Palault, Austraaliast, Uus-Kaledooniast ja Vanuatult. Rannameres, suudmealadel ja magevees 20-30 km kaugusel merest. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne, katadroomne, kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristika. Võib olla agressiivne, sülg kergelt mürgine. Söömisel on esinenud tsiguerra-mürgitust.

 

Gymnothorax porphyreus (Guichenot, 1848) (Low-fin moray) – taanduim-silepeamureen. Vaikse ookeani lõunaosa: Lord Howe saarest kuni Lõuna-Ameerikani. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 103 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prasinus (J. Richardson, 1848) (Yellow moray) – porrukarva silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa, Lõuna-Austraalia. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax prionodon J. D. Ogilby, 1895 (Australian mottled moray) – heleplekiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Lõuna-Jaapanist Lõuna-Hiina mereni, Austraalia, Uus-meremaa. Mereveeline; rifieluline; enamasti 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL), tavapikkus 80 sm (TL). Pole ohustatud. Provotseerimisel hammustab välkkiirelt.

 

Gymnothorax prismodon E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – saaghammas-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Ekvaatorisaared, Hawai saared, Markeesi saared. Mereveeline; demersaalne; 10-44 m sügavusel. Pikkus kuni 49,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prolatus K. Sasaki & Amaoka, 1991 – väät-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Põhja-Taiwani idarannik. Mereveeline. Demersaalne. Pikkus kuni 40,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudoherrei E. B. Böhlke, 2000 (False brown moray) – sarnik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinidest Austraaliani, idasuunas Saalomoni saarteni. Mereveeline; demersaalne; 1-15 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudomelanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2015 (False black-body moray) – võltsik must silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 73,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudothyrsoideus (Bleeker, 1853) (High-fin moray) – laiuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Omaanist ja Indiast idasuunas Filipiinideni, põhjas Jaapanini, lõunas Austraaliani. Mereveeline; rifieluline; 0-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudotile Mohapatra, Smith, Ray, Mishra & Mohanty, 2017 (Bengal low-fin moray) – bengali silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani idaosa: India, Lääne-Bengal. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 47 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatofasciatus Bleeker, 1863 (Bars'n-spots moray) – täpikvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Hiina, Hongkong, Filipiinid, Malaisia ja Indoneesia; teated ka Indiast, Vietnamist, Taiwanilt ja Uus-Kaledooniast. Mereveeline; rifieluline; 0-264 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Red Sea white-spotted moray) – punase mere silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax randalli D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Randall's moray) – randalli silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, India, Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 36,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reevesii (J. Richardson, 1845) (Reeve's moray) – reevesi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-55 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reticularis Bloch, 1795 – hajusvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritiusest kuni Lõuna-Jaapani ja Indoneesiani, ka Seišellidel. Teateid ka Vahemerest (Iisraeli rannikul). Mereveeline; demersaalne; kuni 56 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata. Traumaatiline. Leiab kasutamist hiina meditsiinis.

 

Gymnothorax richardsonii (Bleeker, 1852) (Richardson's moray) – richardsoni silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest medrest ja Ida-Aafrikast Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Cooki saarteni; Mikroneesias Karoliini ja Mariaani saartel. Mereveeline; rifieluline; 1-15 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax robinsi E. B. Böhlke, 1997 (Robins' moray) – robinsi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 18,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax rueppelliae (McClelland, 1844) (Banded moray) – vöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Pinasest merest ja Ida-Aafrikast Hawai, Tuamoto ja Markiisisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax sagenodeta (Richardson, 1848) – mauritiuse silepeamureen. India ookean: Maurutius. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax sagmacephalus E. B. Böhlke, 1997 – sadul-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax saxicola D. S. Jordan & B. M. Davis, 1891 (Honeycomb moray) – florida silepeamureen. Lääne-Atland: New Jerseust ja Bermudast Lõuna-Floridani, idasuunas Mehhiko laheni (Mississippi deltani; teated ka Kuubalt ja Belizelt. Mereveeline; demersaalne; 10-19 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax serratidens (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – peruu silepeamureen. Vaikse ookeani laguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax shaoi H. M. Chen & K. H. Loh, 2007 – shao silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 60,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax sokotrensis Kotthaus, 1968 – sokotra silepeamureen. India ookeani lääneosa: Jeemen. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax steindachneri D. S. Jordan & Evermann, 1903 (Steindachner's moray) – steindachneri silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; rifieluline; 5-124 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri

 

Gymnothorax taiwanensis H. M. Chen, K. H. Loh & K. T. Shao, 2008 (Taiwanese moray) – taiwani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 52,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax thyrsoideus (J. Richardson, 1845) (Grey-face moray) – valgesilm-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Jõulusaarest Prantsuse Polüneesiani, põhhjasuu nas Ryukyu saarteni, lõunas Tongani; laialadaselt Mikroneesias. Mereveeline; rifieluline; 0-30 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 66 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax tile (F. Hamilton, 1822) (Indian mud moray) – muda-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Andamani saartest Filipiinide ja Indoneesiani, samuti Indias ja Hawail. Tavaliselt mudastel suudmealadel, siseneb ka jõgedesse. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne; anadroomne; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax undulatus (Lacépède, 1803) (Undulated moray) – lainjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest, Ida-Aafrikast ja Pärsia lahest Prantsuse Polüneesiani, põhjasuunas Lõuna-Jaapani ja Hawaini, lõunas Suure Vallrahuni. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-110 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On esinenud tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid. Leiab kasutamist hiina meditsiinis. Agressiivne, kalduvus hammustada.

 

Gymnothorax unicolor (Delaroche, 1809) (Brown moray) – pruun silepeamureen. Vt artiklit Pruun silepeamureen

Gymnothorax vagrans (Seale, 1917) – lõunaameerika silepeamureen. Liigi olemasolu ebaselge, andmed vähesed, tõenäoline Lõuna-Ameerika rannavetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax verrilli (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (White-edged moray) – verrilli silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja California lõunaosast Panamani. Liivase või mudase põhjaga vees. Mereveeline; demersaalne; kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Pole ohustatud

 

Gymnothorax vicinus (Castelnau, 1855) (Purple-mouth moray) – purpursuu-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast, Florida lõunaosast ja Bahamast kuni Brasiiliani. Ida-Atland: Assoorid, Madeira, Kanaarid, Roheneemesaared ja Biafra lahe saared. Mereveeline; rifieluline; kuni 145 m sügavusel. Pikkus kuni 132 cm (TL), tavapikkus 70 cm (TL), suurim publitseeritud mass 750 g. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Traumaatiline.

 

Gymnothorax visakhaensis Mohapatra, Smith, Mohanty, Mishra & Tudu, 2017 – visakhapatnami silepeamureen (eestikeelse nime puudumusel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookean: India, tüüpiliseks paigaks Visakhapatnami kalasadam. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 31,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax walvisensis Prokofiev, 2009 – walvisi silepeamureen. Kagu-Atland: Walvis Ridge veealune mäestik. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 41,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax woodwardi McCulloch, 1912 – woodwardi silepeamureen. India ookeani idaosa: endeem Austraalia vetes. Mereveeline; rifieluline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ypsilon Hatooka & J. E. Randall, 1992 (Y-bar moray) – igrek-silepeamureen. Vaikne ookean: Jaapani lõunaosa ja Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 120-185 m sügavusel. Pikkus kuni 89 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax zonipectis Seale, 1906 (Barred-fin moray) – vöödikuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Markiisisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Filipiinideni. Mereveeline; rifieluline; 8-40 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

FishBase's puuduvad, ent mujal on nimetatud veel järgmisi silepeamureene:

Gymnothorax indicus Mohapatra, D. Ray, D. G. Smith & Mishra, 2016 (Indian unpatterened moray)

Gymnothorax mishrai D. Ray, Mohapatra & D. G. Smith, 2015 (Bengal moray)

Gymnothorax odishi Mohapatra, Mohanty, Smith, Mishra, and Roy, 2018

Gymnothorax ryukyuensis Hatooka, 2003

                                                                                                                                                                                          Juuli, 2020

 

Vaata lisaks:

Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
Mureenlased (Muraenidae)
Silepeamureenid (Gymnothorax)




Hotmedia.ee