Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Artikli Silepeamureenid (Gymnothorax) järg

Gymnothorax nasuta F. de Buen, 1961 (Easter Island moray) – lihavõttesaare silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Lihavõttesaar ja Tšiili. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 73,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax neglectus S. Tanaka (I), 1911 – jaapani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 120 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nigromarginatus (Girard, 1858) (Black-edge moray) – mustrant-silepeamureen. Lääne-Atland: Floridast Texase ja Yucatanini Mehhikos, enimlevinud Mississippi deltast läänes. Mereveeline; korallrahuline; 10-100 m sügavusel (enamasti 10-19 m). Pikkus kuni 99 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,4 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax niphostigmus H. M. Chen, K. T. Shao & C. T. Chen, 1996 (Snowflake-patched moray) – räitsak-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa; Taiwan, sealhulgas Penghu saar. Mereveeline; demersaalne; 35-150 m sügavusel. Pikkus kuni 75,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nubilus (J. Richardson, 1848) (Grey moray) – hallikas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared, Uus-Meremaa ja Kermadeci saar. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nudivomer (Günther, 1867) (Yellow-mouth moray) – kollasuu-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Transkeist (LAV) kuni Hawai ja Markeesi saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Mereveeline; korallrahuline; 2-271 m sügavusel (enamasti sügaval kui 30 m). Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri. Inimtoiduks mürgise lima tõttu sobimatu.

 

Gymnothorax nuttingi Snyder, 1904 – nuttingi silepeamureen. Vaikne ookean: Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 164-338 m sügavusel. Pikkus kuni 112 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax obesus (Whitley, 1932) (Griffin's moray) – tüse silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia, Norfolki saar ja Uus-Meremaa. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ocellatus Agassiz, 1831 (Ocellated moray) – silmlaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Suured Antillid, Kesk-Ameerika rannik Nikaraaguast kuni Lõuna-Ameerika põhjarannikuni. Mere- ja riimveeline: korallrahuline; 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax panamensis (Steindachner, 1876) (Masked moray) – panama silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saartel; teated ka Tšiilist. Mereveeline; demersaalne; 1-107 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax parini Collette, D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1991 – parini silepeamureen. India ookeani lääneosa: Waltersi Shoalsi nimeliste veealuste mägede juures. Mereveeline; demersaalne; 18-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax phalarus W. A. Bussing, 1998 – valgetähniline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja Californiast Mehhikos kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne; 23-339 m sügavusel. Pikkus kuni 92,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax phasmatodes (J. L. B. Smith, 1962) (Ghost moray) – lummutis-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mosambiik ja Mauritius; Omaan; Filipiinidest lõunasse Austraaliani, itta Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 46 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax philippinus D. S. Jordan & Seale, 1907 (Philippines moray) – filipiini silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pictus (J. N. Ahl, 1789) (Paint-spotted moray) – piprakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Galapagose saarteni, Kookosesaarteni ja Clippertini saarteni; põhjasuunas Hawai ja Ryukyu saarteni, lõunas Austraalia ja Kermadeci saarteni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 5-100 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm (TL). Pole ohustatud. Söömisel võib tekitada tsiguaterra-mürgitust.

 

Gymnothorax pikei Bliss, 1883 (Pike's moray) – pike'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: tabatud üksukud isendid Mauritiuselt ja Paapua Uus-Guineast. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 77 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pindae J. L. B. Smith, 1962 (Pinda moray) – pinda silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-afrikast Seltsisaarteni, põhjas Amami saarteni (Jaapan) ja Marshalli ning Hawai saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; rifieluline; kuni 43 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polygonius Poey, 1875 (Polygon moray) – nurkvõrkjas silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Ronemeemesaarte vetes, Lääne-Atlandis Kuuba, Trinidadi ja Brasiilia vetes. Mereveeline; demersaalne; 10-256 m sügavusel. Pikkus kuni 98 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polyspondylus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – ohtralüline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; demersaalne; 180-200 m sügavusel. Pikkus kuni 41,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax polyuranodon (Bleeker, 1854) (Freshwater moray) – jõe-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Sri Lanka, Indoneesia, Borneo, Uus-Guinea, Filipiinid ja Fidži. Teated ka Palault, Austraaliast, Uus-Kaledooniast ja Vanuatult. Rannameres, suudmealadel ja magevees 20-30 km kaugusel merest. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne, katadroomne, kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristika. Võib olla agressiivne, sülg kergelt mürgine. Söömisel on esinenud tsiguerra-mürgitust.

 

Gymnothorax porphyreus (Guichenot, 1848) (Low-fin moray) – taanduim-silepeamureen. Vaikse ookeani lõunaosa: Lord Howe saarest kuni Lõuna-Ameerikani. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 103 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prasinus (J. Richardson, 1848) (Yellow moray) – porrukarva silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa, Lõuna-Austraalia. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax prionodon J. D. Ogilby, 1895 (Australian mottled moray) – heleplekiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Lõuna-Jaapanist Lõuna-Hiina mereni, Austraalia, Uus-meremaa. Mereveeline; rifieluline; enamasti 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL), tavapikkus 80 sm (TL). Pole ohustatud. Provotseerimisel hammustab välkkiirelt.

 

Gymnothorax prismodon E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – saaghammas-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Ekvaatorisaared, Hawai saared, Markeesi saared. Mereveeline; demersaalne; 10-44 m sügavusel. Pikkus kuni 49,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prolatus K. Sasaki & Amaoka, 1991 – väät-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Põhja-Taiwani idarannik. Mereveeline. Demersaalne. Pikkus kuni 40,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudoherrei E. B. Böhlke, 2000 (False brown moray) – sarnik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinidest Austraaliani, idasuunas Saalomoni saarteni. Mereveeline; demersaalne; 1-15 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudomelanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2015 (False black-body moray) – võltsik must silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 73,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudothyrsoideus (Bleeker, 1853) (High-fin moray) – laiuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Omaanist ja Indiast idasuunas Filipiinideni, põhjas Jaapanini, lõunas Austraaliani. Mereveeline; rifieluline; 0-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudotile Mohapatra, Smith, Ray, Mishra & Mohanty, 2017 (Bengal low-fin moray) – bengali silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani idaosa: India, Lääne-Bengal. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 47 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatofasciatus Bleeker, 1863 (Bars'n-spots moray) – täpikvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Hiina, Hongkong, Filipiinid, Malaisia ja Indoneesia; teated ka Indiast, Vietnamist, Taiwanilt ja Uus-Kaledooniast. Mereveeline; rifieluline; 0-264 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Red Sea white-spotted moray) – punase mere silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax randalli D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Randall's moray) – randalli silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, India, Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 36,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reevesii (J. Richardson, 1845) (Reeve's moray) – reevesi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-55 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reticularis Bloch, 1795 – hajusvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritiusest kuni Lõuna-Jaapani ja Indoneesiani, ka Seišellidel. Teateid ka Vahemerest (Iisraeli rannikul). Mereveeline; demersaalne; kuni 56 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata. Traumaatiline. Leiab kasutamist hiina meditsiinis.

 

Gymnothorax richardsonii (Bleeker, 1852) (Richardson's moray) – richardsoni silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest medrest ja Ida-Aafrikast Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Cooki saarteni; Mikroneesias Karoliini ja Mariaani saartel. Mereveeline; rifieluline; 1-15 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax robinsi E. B. Böhlke, 1997 (Robins' moray) – robinsi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 18,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax rueppelliae (McClelland, 1844) (Banded moray) – vöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Pinasest merest ja Ida-Aafrikast Hawai, Tuamoto ja Markiisisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax sagenodeta (Richardson, 1848) – mauritiuse silepeamureen. India ookean: Maurutius. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax sagmacephalus E. B. Böhlke, 1997 – sadul-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax saxicola D. S. Jordan & B. M. Davis, 1891 (Honeycomb moray) – florida silepeamureen. Lääne-Atland: New Jerseust ja Bermudast Lõuna-Floridani, idasuunas Mehhiko laheni (Mississippi deltani; teated ka Kuubalt ja Belizelt. Mereveeline; demersaalne; 10-19 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax serratidens (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – peruu silepeamureen. Vaikse ookeani laguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax shaoi H. M. Chen & K. H. Loh, 2007 – shao silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 60,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax sokotrensis Kotthaus, 1968 – sokotra silepeamureen. India ookeani lääneosa: Jeemen. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax steindachneri D. S. Jordan & Evermann, 1903 (Steindachner's moray) – steindachneri silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; rifieluline; 5-124 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri

 

Gymnothorax taiwanensis H. M. Chen, K. H. Loh & K. T. Shao, 2008 (Taiwanese moray) – taiwani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 52,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax thyrsoideus (J. Richardson, 1845) (Grey-face moray) – valgesilm-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Jõulusaarest Prantsuse Polüneesiani, põhhjasuu nas Ryukyu saarteni, lõunas Tongani; laialadaselt Mikroneesias. Mereveeline; rifieluline; 0-30 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 66 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax tile (F. Hamilton, 1822) (Indian mud moray) – muda-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Andamani saartest Filipiinide ja Indoneesiani, samuti Indias ja Hawail. Tavaliselt mudastel suudmealadel, siseneb ka jõgedesse. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne; anadroomne; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax undulatus (Lacépède, 1803) (Undulated moray) – lainjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest, Ida-Aafrikast ja Pärsia lahest Prantsuse Polüneesiani, põhjasuunas Lõuna-Jaapani ja Hawaini, lõunas Suure Vallrahuni. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-110 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On esinenud tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid. Leiab kasutamist hiina meditsiinis. Agressiivne, kalduvus hammustada.

 

Gymnothorax unicolor (Delaroche, 1809) (Brown moray) – pruun silepeamureen. Vt artiklit Pruun silepeamureen

Gymnothorax vagrans (Seale, 1917) – lõunaameerika silepeamureen. Liigi olemasolu ebaselge, andmed vähesed, tõenäoline Lõuna-Ameerika rannavetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax verrilli (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (White-edged moray) – verrilli silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja California lõunaosast Panamani. Liivase või mudase põhjaga vees. Mereveeline; demersaalne; kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Pole ohustatud

 

Gymnothorax vicinus (Castelnau, 1855) (Purple-mouth moray) – purpursuu-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast, Florida lõunaosast ja Bahamast kuni Brasiiliani. Ida-Atland: Assoorid, Madeira, Kanaarid, Roheneemesaared ja Biafra lahe saared. Mereveeline; rifieluline; kuni 145 m sügavusel. Pikkus kuni 132 cm (TL), tavapikkus 70 cm (TL), suurim publitseeritud mass 750 g. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Traumaatiline.

 

Gymnothorax visakhaensis Mohapatra, Smith, Mohanty, Mishra & Tudu, 2017 – visakhapatnami silepeamureen (eestikeelse nime puudumusel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookean: India, tüüpiliseks paigaks Visakhapatnami kalasadam. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 31,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax walvisensis Prokofiev, 2009 – walvisi silepeamureen. Kagu-Atland: Walvis Ridge veealune mäestik. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 41,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax woodwardi McCulloch, 1912 – woodwardi silepeamureen. India ookeani idaosa: endeem Austraalia vetes. Mereveeline; rifieluline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ypsilon Hatooka & J. E. Randall, 1992 (Y-bar moray) – igrek-silepeamureen. Vaikne ookean: Jaapani lõunaosa ja Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 120-185 m sügavusel. Pikkus kuni 89 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax zonipectis Seale, 1906 (Barred-fin moray) – vöödikuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Markiisisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Filipiinideni. Mereveeline; rifieluline; 8-40 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

FishBase's puuduvad, ent mujal on nimetatud veel järgmisi silepeamureene:

Gymnothorax indicus Mohapatra, D. Ray, D. G. Smith & Mishra, 2016 (Indian unpatterened moray)

Gymnothorax mishrai D. Ray, Mohapatra & D. G. Smith, 2015 (Bengal moray)

Gymnothorax odishi Mohapatra, Mohanty, Smith, Mishra, and Roy, 2018

Gymnothorax ryukyuensis Hatooka, 2003

                                                                                                                                                                                          Juuli, 2020

 

Vaata lisaks:

Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
Mureenlased (Muraenidae)
Silepeamureenid (Gymnothorax)