Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Silepeamureenid (Gymnothorax)

Silepeamureenid (Gymnothorax), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast.

Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Kõik liigid on mereveelised, mõned sisenevad riimvette või ongi riimveelised, 2 liiki võivad viibida ka magevees: jõe-silepeamureen (G. polyuranodon) ja muda-silepeamureen (G. Tile). Eelistavad kivise põhjaga alasid, kus saavad peituda pragudesse ja lõhedesse. Päevasel ajal enamus liike varjuvb, tüüpiliseks asendina on peidupaigast väljas vaid pea, kuid on ka liike, kes on aktiivsemad just päeval. Toituvad vähilaadsetest, kaladest, ümarussidest jm. On liike, kes eelistavad vähilaadseid ja on liike, kes eelistavad kalasid; ka sama liigi eelistused võivad erinevates piirkondades erineda.

Mõned liigid on traumaatilised ning võivad inimest kas provetseeritult või ka provotseerimata rünnata. Mõnede liikide (suuremate sisendite) toiduks kasutamisel on sööjatel esinenud tsiguaterra-mürgistust.

Osa liike on hermafrodiitsed.

Suurim pikkus liigiti 18-300 cm (TL).

Perekonnas on 126 liiki (FishBase, 2020):

Gymnothorax afer Bloch, 1795 (Dark moray) – tume silepeamureen. Ida-Atland: Mauritaaniast kuni Fria neemeni Namiibias. Riimveeline, demersaalne, amfidroomne, 10-45 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 60 vm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax albimarginatus (Temminck & Schlegel, 1846) (White-margin moray) – valgerant-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesiast Hawai saarteni, põhjasuunas Jaapani ja Taiwanini. Rannarahude liivastel nõlvadel, poeb päevasel ajal liiva sisse. Mereveeline; korallrahuline; 6-180 m sügavusel. Pikkus kuni 105 cm (TL). Pole ohustatud. Hammustus võib olla mürgine.

 

Gymnothorax angusticauda (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Narrow-tail moray) – salesaba-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri ja Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; sügavamal kui 15 m. Pikkus kuni 50,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax angusticeps (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – kurruline silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annasona Whitley, 1937 (Lord Howe Island moray) – annasona silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 55,3 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annulatus D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Ringed moray) – rõngasvöödiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid ja Tai laht. Mereveeline; demersaalne; 0-81 m sügavusel. Pikkus kuni 50,1 cm (TL), tavapikkus 44,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax atolli (Pietschmann, 1935) (Atoll moray) – atolli silepeamureen. Vaikse ookeani ida-keskosa: Hawai saarte põhjaosa ja Midway atoll. Mereveeline; demersaalne; kuni 8 m sügavusel. Pikkus kuni 20,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax australicola Lavenberg, 1992 (South Pacific moray) – lõuna-silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosas Lord Howe saar, kaguosas Rapa saar, Ducie atoll, Easteri ja Desventuradase saared. Mereveeline; demersaalne; 0-45 m sügavusel. Pikkus kuni 37,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax austrinus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Southern moray) – austraalia silepeamureen. India ookeani idaosa: Victoria (Kagu-Austraalia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 88,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax bacalladoi E. B. Böhlke & Brito, 1987 (Canary moray) – kanaari silepeamureen. Ida-Atlandi keskosa: Kanaari saared, maderia saar, Roheneemesaared. Mereveeline; batüdemersaalne, 17-604 m sügavusel. Pikkus kuni 34,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax baranesi D. G. Smith, Brokovich & Einbinder, 2008 – baranesi silepeamureen. India ookeani lääneosa: Aqaba laht Punases meres (Iisrael). Mereveeline; bentopelaagiline, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 85,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax bathyphilus J. E. Randall & McCosker, 1975 (Deep-dwelling moray) – süva-silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Easteri ja Desventuradase saared. Tüüpisend tabatud 250 m sügavuselt. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 76,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax berndti Snyder, 1904 (Y-patterned moray) – harilik silepeamureen. India ookeani lääneosas Maldiividel ja Mauritiusel; Vaikses ookeanis Taiwanist Uus-Meremaani, idasuunas kuni Hawaini. Haruldane liik. Mereveeline, rifieluline, 30-303 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax breedeni McCosker & J. E. Randall, 1977 (Black-cheek moray) – mustpõsk-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt India ookeanis alates Aafrika idarannikust kuni Vaikse ookeani saarteni (Polüneesia, Maldiivid jt, kuid puudub Hawail). Toitub kaladest ja kaheksajalgadest. Mereveeline, rifieluline, 4-40 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Traumaatiline, hammustab territooriumile tungijat.

 

Gymnothorax buroensis (Bleeker, 1857) (Vagrant moray) – buro silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Tuamoto saarteni, Põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Austraaliani. Vaikse ookeani ida-keskosa: Kostariika, Panama, Galapagose saared. Mere- ja riimveeline; korallrahuline, 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 38,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castaneus (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (Panamic green moray) – kastanpruun silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Ekuadorini, kaasa arvatud Galapagose saared. Toitub peamiselt koorikloomadest ja kaladest. Mereveeline; korallrahuline, 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castlei E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1999 (Castle's moray) – castle'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinid, Indoneesia ja Suur Vallrahu Austraalias. Mereveeline; korallrahuline, 18-21 m sügavusel. Pikkus kuni 22,9 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cephalospilus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Head-spot moray) – täpik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida- ja Lääne-Austraalia. Mereveeline; demersaalne; 125-134 m sügavusel. Pikkus kuni 20,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chilospilus Bleeker, 1864 (Lip-spot moray) – laikhuul-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Lõuna-Aafrikast ja Omaanist kuni Hawai ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Ogasawara saarteni, lõunasuunas Põhja-Austraalia ja Loyalty saarteni. Mereveeline; korallrahuline, 1-45 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chlamydatus Snyder, 1908 (Banded mud moray) – vöötrüü-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid, Indoneesia, Taiwan. Mereveeline; korallrahuline, 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax conspersus Poey, 1867 (Saddled moray) – lailaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Mehhiko lahest kuni Rio Grandeni; Põhja-Carolinast, Floridast (USA), Antillidest ja Kolumbiast kuni Lõuna-Brasiiliani; leitud ka Argentiina vetest. Mandrinõlva ülaosas peentes setetes. Mereveeline; batüdemersaalne, 100-310 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cribroris Whitley, 1932 (Sieve-patterned moray) – sõelkiri-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Ida-Austraalia. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax davidsmithi McCosker & J. E. Randall, 2008 (Flores mud moray) – floresi silepeamureen. India ookeani idaosa: Indoneesia. Mereveeline; bentopelaagiline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 29,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dorsalis Seale, 1917 – peituim-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Hongkong, Malaka väin, Malaisia, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dovii (Günther, 1870) (Fine-spotted moray) – peentähnik-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saared; samuti Kalifornia lahes. Mereveeline; korallrahuline; 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 170 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax elegans Bliss, 1883 (Elegant moray) – keigar-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Samoani, põhjasuunas Ogasawara saarteni. Mereveeline; korallrahuline; 92-450 m sügavusel. Pikkus kuni 64,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax emmae Prokofiev, 2010 – emma silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Vietnam. Mereveeline; bentopelaagiline, 14-100 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax enigmaticus McCosker & J. E. Randall, 1982 (Enigmatic moray) – tiiger-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast ja Adeni lahest kuni Tuamotu saarteni, põhasuunas Ryukyu saarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 58 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax equatorialis (Hildebrand, 1946) (Spot-tail moray) – täppsaba-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne, 22-125 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax eurostus (C. C. Abbott, 1860) (Abbott's moray) – tähniline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Seišellid. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Lihavõttesaar, Tšiili. Mereveeline; koraalrahuline, 1-74 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax eurygnathos E. B. Böhlke, 2001 – lailõug-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia laht (Mehhiko). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 406 m sügavusel. Pikkus kuni 46,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax favagineus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Laced moray) – hunt-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Paapua Uus-Guineani, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Austraaliani. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Võib käituda agressiivselt. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax fimbriatus (E. T. Bennett, 1832) (Fimbriated moray) – kirjak-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskarist kuni Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunas Queenslandini (Austraalia), ka Mikroneesias. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 7-50 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

 

Gymnothorax flavimarginatus (Rüppell, 1830) (Yellow-edged moray) – kollaserv-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast idasuunas Tuamoto ja Australi saarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama ja Galapagose saared. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mereveeline; korallrahuline; 1-150 m sügavusel. Pikkus kuni 240 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax flavoculus (E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1996) (Pale-nose moray) – kollasilm-silepeamureen. India ookeani lääneosa: Omaani lahest kuni Lõuna-Omaanini, teated ka Socotra saarestikust. Mereveeline; korallrahuline; 0-6 m sügavusel. Pikkus kuni 40,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax formosus Bleeker, 1864 – kaunis silepeamureen. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax funebris Ranzani, 1839 (Green moray) – leina-silepeamureen. Lääne-Atland: New Jersey (USA), Bermuda ja Mehhiko lahe põhjaosast Brasiiliani. Teated Nova Scotiast (Kanada). Ka Atlandi idaosas ja Vaikse ookeani idaosas. Mereveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel (enamasti 5-30 m). Pikkus kuni 250 cm (TL), tavapikkus 150 cm (TL), suurim publitseeritud mass 29 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Avalikud akvaariumid. Turustatakse värskelt või soolatult, suurte isendite söömisel esinenud tsiguaterra-mürgistusi. Traumaatiline.

 

Gymnothorax fuscomaculatus (L. P. Schultz, 1953) (Brown-spotted moray) – pruunlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Tuamoto saarteni ja Fidžini; Filipiinidel, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; kuni 25 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax gracilicauda O. P. Jenkins, 1903 (Slender-tail moray) – koonussaba-silepeamureen. Vaikne ookean: Caroline ja Mariaani saartest kuni Hawai, Ekvaatorisaarte ja Tuamoto saarteni; laialdaselt Mikroneesias; teated ka Kookosesaartelt. Mereveeline; korallrahuline; 6-20 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax griseus (Lacépède, 1803) (Geometric moray) – punktiir-silepeamureen. India ookeani lääneosa: laialdaselt kogu piirkonnas, sealhulgas Punases meres. Mereveeline; korallrahuline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hansi Heemstra, 2004 – komoori silepeamureen. India ookean: Suur-Komoori saar. Mereveeline; korallrahuline; kuni 143 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax hepaticus (Rüppell, 1830) (Liver-colored moray) – maksakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest Samoa ja Hawaini, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini; Mikroneesias Ifaluki ja Guami saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax herrei Beebe & Tee-Van, 1933 (Herre's moray) – herre'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Ryukyu saared, Taiwan ja Filipiinid; Lõuna-Hiina merest Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne; 0-12 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hubbsi J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1977 (Lichen moray) – hubbsi silepeamureen. Lääne-Atland: Florida (USA) idaosa, Bahama, Kuuba. Mereveeline; demersaalne; 60-180 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax intesi (Fourmanoir & Rivaton, 1979) (White-tip moray) – intési silepeamureen. Vaikne ookean: Austraalia, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia. Mereveeline; demersaalne; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax isingteena (J. Richardson, 1845) (Indo-Pacific spotted moray) – tintlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritius ja Komoorid. Mereveeline; korallrahuline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax javanicus (Bleeker, 1859) (Giant moray) – suur silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Oeno atollini, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledoonia ja Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL), suurim publitseeritud mass 30 kg. Pole ohustatud. Elatuspüük. Avalikud akvaariumid. Provotseerimisel ründab inimest. Võib põhjustada tsiguaterra-mürgistust.

 

Gymnothorax johnsoni (J. L. B. Smith, 1962) (White-spotted moray) – johnsoni silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punasest merest lõunasuunas Algoa rannikuni (LAV). Mereveeline; demersaalne; 20-400 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax kidako (Temminck & Schlegel, 1846) (Kidako moray) – kidako-silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Jaapan, Taiwan, Ogasawara saared, Hawai ja Seltsisaared. Mereveeline; korallrahuline; 2-350 m sügavusel. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Traumaatiline, võib sukeldujat rünnata.

 

Gymnothorax kolpos J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1980 (Black-tail moray) – mustsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Florida väinas ja Mehhiko lahes. Mereveeline; demersaalne; kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,1 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax kontodontos E. B. Böhlke, 2000 (Short-tooth moray) – lühihammas-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Fanningi saar (Ekvaatorisaared); Kommori saartelt kuni Ekvaatorisaarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; 6-27 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax longinquus (Whitley, 1948) – sihvakas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa. Mereveeline; korallrahuline. Rannikuvetes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax maderensis (J. Y. Johnson, 1862) (Shark-tooth moray) – madeira silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Benimni vetes, Lääne-Atlandis Bermudal ja Lääne-India saartel, samuti Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; demersaalne; 85-200 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Gymnothorax mareei Poll, 1953 (Spot-jaw moray) – täpiklõug-silepeamureen. Ida-Atland: Senegalist Angoolani, sealhulgas Biafra lahe saared ja St. Helena saar. Mereveeline; demersaalne; 15-25 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax margaritophorus Bleeker, 1864 (Blotch-necked moray) – pärlkael-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Ekvaatorisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; korallrahuline; 8-25 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax marshallensis (L. P. Schultz, 1953) (Marshall Islands moray) – marshalli silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Carolini, Mariaani ja Marshalli saared; Ouvéa atoll Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline; korallrahuline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Gymnothorax mccoskeri D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 – mccoskeri silepeamureen. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas Lääne-Austraalia ja Kirde-Queenslandi vetes. Mereveeline; demersaalne; 7-84 m sügavusel. Pikkus kuni 36,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax megaspilus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1995 (Oman moray) – omaani silepeamureen. India ookeani lääneosa: teada vaid Al Hallaniyahi saare (Khuriya Muriya saared, Omaan) vetest, samuti Domaalia vetest. Mereveeline; demersaalne; kuni 21 m sügavusel. Pikkus kuni 59,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax melanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2011 (Black-body moray) – must silepeamureen. Vaikne ookean: Taiwani kaguranniku vetes. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 50,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax melatremus L. P. Schultz, 1953 (Dwarf moray) – kääbus-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Hawai saarteni, lõunas Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 1-58 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud. Leiab mõmingat kasutamist akvaariumikala.

 

Gymnothorax meleagris (G. Shaw, 1795) (Turkey moray) – helmes-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Lord Howe saareni. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mere-, mage- ja riimveeline; korallrahuline; 1-51 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On põhjustanud söömisel tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid.

 

Gymnothorax microstictus E. B. Böhlke, 2000 (Small-spot moray) – pisitäpiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Paapua Uus-Guinest kuni Vanuatuni; Filipiinidest lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; demersaalne; 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax miliaris (Kaup, 1856) (Golden-tail moray) – kuldsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast ja Florida (USA) lõunaosast kuni Antillide ja Kagu-Brasiiliani. Ida-Atland: St. Pauli rahu, Roheneemesaared, Ascensioni ja St. Helena saared. Samuti Kesk-Atlandi saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-60 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax minor (Temminck & Schlegel, 1846) – väike silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Honshu saare (Jaapan) lõunaosast lõunasuunas Hiina ja Taiwanini. Lääne-Austraaliast kuni Uus Lõuna-Walesini. Mereveeline; demersaalne; 67-175 m sügavusel. Pikkus kuni 54,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax moluccensis (Bleeker, 1864) (Moluccan moray) – maluku silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Jeemen, Tai, Indoneesia ja Korallimeri. Teated ka Jõulusaarelt. Mereveeline; korallrahuline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monochrous (Bleeker, 1856) (Drab moray) – pronksjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Marshalli saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Austraaliani; tõenäoline ka Seišellidel. Mereveeline; korallrahuline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monostigma (Regan, 1909) (One-spot moray) – ükstähn-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Maldiividest ja Jõulusaarest kuni Karoliinide ja Mariaanide saarestikeni, Paapua Uus-Guineast ja Filipiinidest Markiisisaarte ja Tuamoto saarteni. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax mordax (Ayres, 1859) (California moray) – kalifornia silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Point Conceptionist Kalifornias (USA) lõunasuunas kuni Baja Californiani (Mehhiko), leitud ka Galapagose saarte vetest. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 152 cm (TL), eluiga kuni 30 a. Pole ohustatud. Traumaatiline.

 

Gymnothorax moringa (G. Cuvier, 1829) (Spotted moray) – lapiline silepeamureen. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast (USA) ja Bermudast kuni Brasiiliani, sealhulgas Mehhiko lahes ja Kariibidel kuni Kagu-Brasiiliani; Ida-Atlandis Ascensioni ja St. Helena saarte vetes, samuti Kesk- ja Ida-Atlandi saarte juures. Aktiivne päevasel ajal. Mereveeline; korallrahuline, 0-200 m sügavusel (enamasti 0-35 m). Pikkus kuni 200 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Turustatkse värskelt ja soolatuna. Traumaatiline, inimeste suhtes ebaharilikult agressiivne.

 

Artikkel järgneb leheküljel Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Vaata lisaks:

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
Mureenlased (Muraenidae)




Hotmedia.ee