Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ädalangerjad (Cirricaecula)
3. Ähmlaik-teravsabaangerjas (Ophichthus hyposagmatus)
4. Õisu järv
5. Õngangerjas (Glenoglossa wassi)
6. Ümar uurikangerjas (Bascanichthys cylindricus)
7. Aafrika angerjas (Anguilla labiata)
8. Aafrika ebakonuangerjas (Pseudomyrophis atlanticus)
9. Aafrika jaapanangerjas (Japonoconger africanus)
10. Aafrika lusikninaangerjas (Mystriophis rostellatus)
11. Aafrika nosuangerjas (Hemerorhinus opici)
12. Aafrika sileangerjas (Apterichtus gracilis)
13. Aafrika tõnguangerjas (Dalophis boulengeri)
14. Aafrika viikangerjas (Scolecenchelys xorae)
15. Aal
16. Aare jõe koletis (jõekoletis Šveitsis)
17. Abaia (hiigelangerjas Melaneesias)
18. Ablas sünkangerjas (Skythrenchelys zabra)
19. Adeni muikangerjas (Promyllantor adenensis)
20. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
21. Adeni reduangerjas (Xyrias multiserialis)
22. Aedangerjad (Gorgasia)
23. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
24. Ahasuim-teravsabaangerjas (Ophichthus stenopterus)
25. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
26. Ahing (västar; angerjaahing)
27. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
28. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
29. Ainulaik-uuranguangerjas (Bathycongrus unimaculatus)
30. Akvakultuur
31. Alcocki kiirdangerjas (Acromycter alcocki)
32. Algangerjas (Protanguilla palau)
33. Alleni teravsabaangerjas (Ophichthus alleni)
34. Amboni sileangerjas (Apterichtus nariculus)
35. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
36. Ameerika irvangerjas (Xenomystax bidentatus)
37. Ameerika kiirdangerjas (Acromycter perturbator)
38. Ameerika meriangerjas (Conger oceanicus)
39. Ameerika reduangerjas (Ethadophis akkistikos)
40. Ameerika sileangerjas (Apterichtus ansp)
41. Anago
42. Andamani uuranguangerjas (Bathycongrus macrocercus)
43. Andrijaševi mokkangerjas (Gnathophis andriashevi)
44. Angerjaõngejada
45. Angerjad (Anguilla)
46. Angerjalinn (Eel City)
47. Angerjalised (Anguilliformes)
48. Angerjapüük Eestis
49. Angerjapüük lambasoolega
50. Angerjas (Anguilla anguilla)
51. Angerjas (pärimus)
52. Angerjas alkoholismiravimina
53. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
54. Angerjas jaapani köögis
55. Angerjasöömise ajaloost
56. Angerjaõngejada
57. Angerlased (Anguillidae)
58. Antilli teravsabaangerjas (Ophichthus spinicauda)
59. Araabia gaavialangerjas (Gavialiceps arabicus)
60. Argentiina meriangerjas (Conger orbignianus)
61. Arlekiin-odaangerjas (Myrichthys colubrinus)
62. Asano mokkangerjas (Gnathophis asanoi)
63. Ascensioni piugangerjas Ichthyapus insularis)
64. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
65. Assoori mokkangerjas (Gnathophis codoniphorus)
66. Atlandi jõhvangerjas (Gordiichthys irretitus)
67. Atlandi kiirdangerjas (Acromycter atlanticus)
68. Atlandi liimukangerjas (Phaenomonas longissima)
69. Atlandi muikangerjas (Promyllantor atlanticus)
70. Atlandi oherdangerjas (Brachysomophis atlanticus)
71. Atlandi päisangerjas (Parabathymyrus oregoni)
72. Atlandi vibalangerjas (Uroconger syringinus)
73. Aumakua (Havai esivanema vaim)
74. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
75. Austraalia nuudelangerjas (Neoconger tuberculatus)
76. Austraalia sisalangerjas (Saurenchelys finitimus)
77. Bahama luitsangerjas (Nettenchelys inion)
78. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
79. Barnesi aedangerjas (Gorgasia barnesi)
80. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
81. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
82. Bengali nürihammasangerjas (Pisodonophis hijala)
83. Bengali nokisangerjas (Rhynchoconger squaliceps)
84. Bengali vagelangerjas (Moringua guthriana)
85. Bertelsoni gaavialangerjas (Gavialiceps bertelseni)
86. Bertini saagsuuangerjas (Serrivomer bertini)
87. Bertini uuranguangerjas (Bathycongrus bertini)
88. Bioelektrilised nähtused
89. Bleekeri uuranguangerjas (Bathycongrus bleekeri)
90. Bonaparte'i teravsabaangerjas (Ophichthus bonaparti)
91. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
92. Borneo angerjas (Anguilla borneensis)
93. Borneo nürihammasangerjas (Pisodonophis hypselopterus)
94. Borneo voltkoonangerjas (Macrocephenchelys brachialis)
95. Bouillabasse (kalahautis)
96. Bowersi nokkangerjas (Avocettina bowersii)
97. Brasiilia puurangerjas Ariosoma opistophthalmum)
98. Brasiilia teravsabaangerjas (Ophichthus brasiliensis)
99. Brasiilia uurikangerjas (Bascanichthys paulensis)
100. Bruuni paljaspõskangerjas (Histiobranchus bruuni)
101. Bullisi uuranguangerjas (Bathycongrus bullisi)
102. Cadenati pällangerjas (Coloconger cadenati)
103. Cartieri hõljurangerjas (Benthenchelys cartieri)
104. Castle'i läkusangerjas (Ilyophis arx)
105. Chapmani uruangerjas (Heteroconger chapmani)
106. Charente jõgi
107. Chaselingi kiudangerjas (Yirrkala chaselingi)
108. Cliffi ehisangerjas (Callechelys cliffi)
109. Colombia jõhvangerjas (Gordiichthys combibus)
110. Colombia teravsabaangerjas (Ophichthus melope)
111. Cooke'i viikangerjas (Scolecenchelys cookei)
112. Copelandi nürihammasangerjas (Pisodonophis copelandi)
113. Cotronei aedangerjas (Gorgasia cotroneii)
114. Crosnieri lusikninaangerjas (Mystriophis crosnieri)
115. Dana nasarangerjas (Nessorhamphus danae)
116. Dionisi luitsangerjas (Nettenchelys dionisi)
117. Donburi
118. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
119. Ebameriangerjad (Paraconger)
120. Ecuadori haniangerjas (Facciolella equatorialis)
121. Edwardsi vagelangerjas (Moringua edwardsi)
122. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
123. Ehisangerjad (Callechelys)
124. Ekvatoriaalne sileangerjas (Apterichtus equatorialis)
125. Elektriangerjas (Electrophorus electricus)
126. Elera paelangerjas (Muraenichthys elerae)
127. Elistvere järv (Kuru järv)
128. Erabo-teravsabaangerjas (Ophichthus erabo)
129. Erak-partangerjas (Nettastoma solitarium)
130. Erihambune vidusilmangerjas Dysomma polycatodon)
131. Erilõug-mokkangerjas (Gnathophis heterognathos)
132. Eriline kiudangerjas (Yirrkala insolitus)
133. Eritrea viikangerjas (Scolecenchelys iredalei)
134. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
135. Errori luitsangerjas (Nettenchelys erroriensis)
136. Euroopa sileangerjas (Apterichtus caecus)
137. Eurühaliinne
138. Evermanni teravsabaangerjas (Ophichthus lithinus)
139. Fidži päisangerjas (Parabathymyrus fijiensis)
140. Fidži uurikangerjas (Bascanichthys fijiensis)
141. Filipiini hõlmikangerjas (Pylorobranchus hearstorum)
142. Filipiini juppangerjas (Chiloconger philippinensis)
143. Filipiini meriangerjas (Conger philippinus)
144. Filipiini päisangerjas (Parabathymyrus philippinensis)
145. Filipiini paelangerjas (Muraenichthys philippinensis)
146. Filipiini puurangerjas (Ariosoma obud)
147. Filipiini sisalangerjas (Saurenchelys taiwanensis)
148. Floresi uruangerjas (Heteroconger tricia)
149. Florida jõhvangerjas (Gordiichthys ergodes)
150. Florida luitsangerjas (Nettenchelys exoria)
151. Florida mokkangerjas (Gnathophis tritos)
152. Fowleri mölliangerjas (Panturichthys fowleri)
153. Fowleri teravsabaangerjas (Ophichthus fowleri)
154. Frio ebakonuangerjas (Pseudomyrophis frio)
155. Fryeri võõrangerjas (Xenoconger fryeri)
156. Fugesi ebakonuangerjas (Pseudomyrophis fugesae)
157. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
158. Galapagose ehisangerjas (Callechelys galapagensis)
159. Galapagose keigarangerjas (Quassiremus evionthas)
160. Galapagose teravsabaangerjas (Ophichthus arneutes)
161. Galapagose uruangerjas (Heteroconger klausewitzi)
162. Galzini aedangerjas (Gorgasia galzini)
163. Gangese hiid-siniangerjas (veekrüptiid antiikautorite teostes)
164. Garmani saagsuuangerjas (Serrivomer garmani)
165. Garum ja liquamen
166. Gilberti haniangerjas (Facciolella gilbertii)
167. Gilberti puurangerjas (Ariosoma gilberti)
168. Ginanago-mokkangerjas (Gnathophis ginanago)
169. Gjellerupi kiudangerjas (Yirrkala gjellerupi)
170. Godeffroy viikangerjas (Scolecenchelys godeffroyi)
171. Gomesi teravsabaangerjas (Ophichthus gomesii)
172. Gosline'i vidusilmangerjas (Dysomma goslinei)
173. Grahami mokkangerjas (Gnathophis grahami)
174. Guajaana ebameriangerjas (Paraconger guianensis)
175. Guajaana peniangerjas (Cynoponticus savanna)
176. Guinea aedangerjas (Gorgasia inferomaculata)
177. Guinea ebameriangerjas (Paraconger notialis)
178. Guinea peniangerjas (Cynoponticus ferox)
179. Guinea reduangerjas (Xyrias guineensis)
180. Guinea tõnguangerjas (Dalophis cephalopeltis)
181. Hõbedane kihvikangerjas (Hoplunnis pacifica)
182. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
183. Hõlmikangerjad (Pylorobranchus)
184. Hõrepoor-meriangerjas (Conger oligoporus)
185. Hõrepoor-nokkangerjas
186. Hailiha nimekujud
187. Hall konuangerjas (Myrophis plumbeus)
188. Hall meriangerjas (Conger esculentus)
189. Hall riffangerjas (Kaupichthys hyoproroides)
190. Hall süvaangerjas (Synaphobranchus affinis)
191. Hallikas kiirdangerjas (Acromycter nezumi)
192. Hambune tõnguangerjas (Dalophis multidentatus)
193. Hambune taarnaangerjas (Bathyuroconger vicinus)
194. Hambune väätangerjas (Chlopsis dentatus)
195. Hammas-uuranguangerjas (Bathycongrus odontostomus)
196. Hamo
197. Haniangerjad (Facciolella)
198. Harilik haniangerjas (Facciolella oxyrhyncha)
199. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
200. Harilik meriangerjas (Conger conger)
201. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
202. Harilik niitangerjas (Nemichthys scolopaceus)
203. Harilik nokkangerjas (Avocettina infans)
204. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
205. Harilik riffangerjas (Kaupichthys diodontus)
206. Harilik saagsuuangerjas (Serrivomer sector)
207. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
208. Harilik teravsabaangerjas (Ophichthus apicalis)
209. Hariuim-teravsabaangerjas (Ophichthus altipennis)
210. Harjashamb-irvangerjas (Xenomystax congroides)
211. Hatooka sileangerjas (Apterichtus hatookai)
212. Haugangerjad (Muraenesox)
213. Haugangerlased (Muraenesocidae)
214. Havai aedangerjas (Gorgasia hawaiiensis)
215. Havai puurangerjas (Ariosoma marginatum)
216. Havai teravsabaangerjas (Ophichthus kunaloa)
217. Havai uuranguangerjas (Bathycongrus aequoreus)
218. Havai vagelangerjas (Moringua hawaiiensis)
219. Havai viikangerjas (Scolecenchelys puhioilo)
220. Hiina ehisangerjas Callechelys maculatus)
221. Hiina udeangerjas (Cirrhimuraena chinensis)
222. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
223. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
224. Hoaveni nürihammasangerjas (Pisodonophis hoeveni)
225. Hrökkáll (mürkangerjas Islandi rahvausundis)
226. Hulkhamb-meriangerjas (Conger triporiceps)
227. Humanni teravsabaangerjas (Ophichthus humanni)
228. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
229. Huulangerjad (Chilorhinus)
230. Ida-sileangerjas (Apterichtus orientalis)
231. Ida-võrenguangerjas (Lamnostoma orientalis)
232. Idahiina teravsabaangerjas Ophichthus tchangi)
233. Illuyanka (hiiglaslik angermadu hetiiti mütoloogias)
234. India hõljurangerjas (Benthenchelys indicus)
235. India muikangerjas (Promyllantor purpureus)
236. India peitangerjas (Neenchelys buitendijki)
237. India peitsilmangerjas (Caecula pterygera)
238. India purikangerjas (Congresox talabonoides)
239. India uurikangerjas (Bascanichthys deraniyagalai)
240. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
241. Indoneesia uruangerjas (Heteroconger enigmaticus)
242. Ingolfi nasarangerjas (Nessorhamphus ingolfianus)
243. Inhaca udeangerjas (Cirrhimuraena inhacae)
244. Inkanyamba (krüptiid Aafrikas)
245. Irvangerjad (Xenomystax)
246. Irvik-teravsabaangerjas (Ophichthus hirritus)
247. Itaalia teravsabaangerjas (Ophichthus maculatus)
248. Jäme läkuangerjas (Ilyophis blachei)
249. Jõhvangerjad (Gordiichthys)
250. Jõllsilm-teravsabaangerjas (Ophichthus megalops)
251. Jaapanangerjad (Japonoconger)
252. Jaapani aedangerjas (Gorgasia japonica)
253. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
254. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
255. Jaapani meriangerjas (Conger japonicus)
256. Jaapani mokkangerjas (Gnathophis xenica)
257. Jaapani pällangerjas (Coloconger japonicus)
258. Jaapani peitangerjas (Neenchelys mccoskeri)
259. Jaapani peitsilmangerjas (Caecula kuro)
260. Jaapani riffangerjas (Kaupichthys japonicus)
261. Jaapani teravsabaangerjas (Ophichthus asakusae)
262. Jaava gaavialangerjas (Gavialiceps javanicus)
263. Jaava vagelangerjas (Moringua javanica)
264. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
265. Jeemeni uruangerjas (Heteroconger congroides)
266. Jesperseni saagsuuangerjas (Serrivomer jesperseni)
267. Johnsoni ädalangerjas (Cirricaecula johnsoni)
268. Johnstoni leeskangerjas (Schultzidia johnstonensis)
269. Juppangerjad (Chiloconger)
270. Jõksi järv
271. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
272. Kärss-nõlvaangerjas (Dysommina proboscideus)
273. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
274. Kõverkihv-kollangerjas (Aplatophis chauliodus)
275. Kõverkoon-niitangerjas (Nemichthys curvirostris)
276. Kaarnajärv (Kaarna järv)
277. Kabayaki
278. Kaelangerjas (Derichthys serpentinus)
279. Kaelus-riffangerjas (Kaupichthys nuchalis)
280. Kaevur-mokkangerjas (Gnathophis cinctus)
281. Kahelihambune väätangerjas (Chlopsis bidentatus)
282. Kahrila järv
283. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
284. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
285. Kaiavere järv
286. Kakstoon-teravsabaangerjas (Ophichthus bicolor)
287. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
288. Kakstoon-vagelangerjas (Moringua bicolor)
289. Kakstriip-ehisangerjas (Callechelys bilinearis)
290. Kala viljakuse sümbolina
291. Kalakasvatus Eestis
292. Kalandus
293. Kalifornia ebameriangerjas (Paraconger californiensis)
294. Kalifornia poisurangerjas (Herpetoichthys fossatus)
295. Kalifornia reduangerjas (Ethadophis byrnei)
296. Kalifornia teravsabaangerjas (Ophichthus triserialis)
297. Kampeni võrenguangerjas (Lamnostoma kampeni)
298. Kapimaa mokkangerjas (Gnathophis capensis)
299. Kapimaa pällangerjas (Coloconger eximia
300. Kare riivikangerjas (Bathymyrus echinorhynchus)
301. Kariibi äbaruimangerjas (Mixomyrophis pusillipinna)
302. Kariibi jaapanangerjas (Japonoconger caribbeus)
303. Kariibi kihvikangerjas (Hoplunnis similis)
304. Kariibi nokisangerjas (Rhynchoconger guppyi)
305. Kariibi noolhammasangerjas (Atractodenchelys phrix)
306. Kariibi nuudelangerjas (Neoconger mucronatus)
307. Kariibi uuranguangerjas (Bathycongrus dubius)
308. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
309. Karpkalast kulinaarselt
310. Karreri haniangerjas (Facciolella karreri)
311. Karreri päisangerjas (Parabathymyrus karrerae)
312. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
313. Karula järv (Uue-Võidu järv)
314. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
315. Karune languangerjas (Bassanago hirsutus)
316. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
317. Kazuko väätangerjas (Chlopsis kazuko)
318. Kaunis aedangerjas (Gorgasia preclara)
319. Kaupi kiudangerjas (Yirrkala kaupii)
320. Kaupi süvaangerjas (Synaphobranchus kaupii)
321. Kavadi (Kavati) järv
322. Keema järv (Keema Suurjärv, Suur-Keema järv)
323. Keenia mokkangerjas (Gnathophis heterolinea)
324. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
325. Keigarangerjad (Quassiremus)
326. Keiser-poisurangerjas (Herpetoichthys regius)
327. Kendalli sileangerjas (Apterichtus kendalli)
328. Kerama sileangerjas (Apterichtus keramanus)
329. Keskameerika puurangerjas (Ariosoma prorigerum)
330. Keskatlandi partangerjas (Nettastoma syntresis)
331. Keskatlandi saagsuuangerjas (Serrivomer lanceolatoides)
332. Kihv-irvangerjas (Xenomystax trucidans)
333. Kihv-väätangerjas (Chlopsis longidens)
334. Kihvikangerjad (Hoplunnis)
335. Kiilas süvaangerjas (Synaphobranchus calvus)
336. Kiirdangerjad (Acromycter)
337. Kiisk (pärimus)
338. Kirevangerjas (Poeciloconger kapala)
339. Kirjak-uruangerjas (Heteroconger camelopardalis)
340. Kirjakangerjas (Chauligenion camelopardalis)
341. Kirju meriangerjas (Conger myriaster)
342. Kirju odaangerjas (Myrichthys pantostigmius)
343. Kirki uurikangerjas (Bascanichthys kirkii)
344. Kiudangerjad (Yirrkala)
345. Klaar sisalangerjas (Saurenchelys cognita)
346. Klausewitzi aedangerjas (Gorgasia klausewitzi)
347. Kobra-uruangerjas (Heteroconger cobra)
348. Kollakas peitangerjas (Neenchelys parvipectoralis)
349. Kollakas sileangerjas (Apterichtus flavicaudus)
350. Kollane nokisangerjas (Rhynchoconger flavus)
351. Kollane purikangerjas (Congresox talabon)
352. Kollane uruangerjas (Heteroconger luteolus)
353. Kollangerjad (Aplatophis)
354. Kollaselapiline ehisangerjas (Callechelys lutea)
355. Kolmjoon-uuranguangerjas (Bathycongrus trilineatus)
356. Kolmkihv-vidusilmangerjas (Dysomma tridens)
357. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
358. Kombits-nõidangerjas (Venefica tentaculata)
359. Kongo vibalangerjas (Uroconger drachi)
360. Konn-pällangerjas (Coloconger raniceps)
361. Konuangerjad (Myrophis)
362. Kookosesaare ebameriangerjas (Paraconger ophichthys)
363. Koon-vidusilmangerjas (Dysomma longirostrum)
364. Koonangerjas (Congrhynchus talabonoides)
365. Koosa järv
366. Koostangerjad (Echiophis)
367. Korallimere noolhammasangerjas (Atractodenchelys robinsorum)
368. Korea nürihammasangerjas (Pisodonophis sangjuensis)
369. Korvangerjas (Diastobranchus capensis)
370. Kreemikas paljakangerjas (Letharchus aliculatus)
371. Kribusilmangerjas (Allips concolor)
372. Krokodill-oherdangerjas (Brachysomophis crocodilinus)
373. Kubel-ehisangerjas (Callechelys papulosa)
374. Kukaluim-udeangerjas (Cirrhimuraena yuanding)
375. Kuning-teravsabaangerjas (Ophichthus rex)
376. Kurd-teravsabaangerjas (Ophichthus rugifer)
377. Kurdangerjas (Schismorhynchus labialis)
378. Kurdnina-nõlvaangerjas (Dysommina rugosa)
379. Kuremaa järv (Kurema järv)
380. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
381. Kuroshio jaapanangerjas (Japonoconger sivicolus)
382. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
383. Kuusilm-puurangerjas (Ariosoma selenops)
384. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
385. Käsmu järv
386. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
387. Lääneatlandi uuranguangerjas (Bathycongrus vicinalis)
388. Lääneaustraalia udeangerjas (Cirrhimuraena calamus)
389. Läkuangerjad (Ilyophis)
390. Länghuulangerjas (Caralophia loxochila)
391. Lõõriangerjas (Thermobiotes mytilogeiton)
392. Lõimangerjas (Stemonidium hypomelas)
393. Lõngangerjas (Leptenchelys vermiformis)
394. Lõuna-meriangerjas (Conger verreauxi)
395. Lõuna-nokkangerjas (Avocettina acuticeps)
396. Lõuna-paljaspõskangerjas (Histiobranchus australis)
397. Lõuna-sileangerjas (Apterichtus australis)
398. Lõuna-viikangerjas (Scolecenchelys australis)
399. Lüheldane teravsabaangerjas (Ophichthus brevicaudatus)
400. Lühikoon-juppangerjas (Chiloconger dentatus)
401. Lühikoon-päisangerjas (Parabathymyrus brachyrhynchus)
402. Lühikoon-teravsabaangerjas (Ophichthus brevirostris)
403. Lühilakk-liimukangerjas (Phaenomonas cooperae)
404. Lühipea-partangerjas (Nettastoma parviceps)
405. Lühipea-teravsabaangerjas (Ophichthus marginatus)
406. Lühipea-viikangerjas (Scolecenchelys breviceps)
407. Lühisaba-ebameriangerjas (Paraconger similis)
408. Lühisaba-ehisangerjas (Callechelys guineensis)
409. Lühisaba-pällangerjas (Coloconger scholesi)
410. Lühisaba-puurangerjas (Ariosoma anale)
411. Lühisaba-viikangerjas (Scolecenchelys brevicaudata)
412. Lühiselg-süvaangerjas (Synaphobranchus brevidorsalis)
413. Lühiuim-peitangerjas (Neenchelys cheni)
414. Lühiuim-riffangerjas (Kaupichthys brachychirus)
415. Lühiuim-teravsabaangerjas (Ophichthus brachynotopterus)
416. Lühiuim-vagelangerjas (Moringua microchir)
417. Lahepera järv (Lahe järv)
418. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
419. Laiguline ehisangerjas (Callechelys eristigma)
420. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
421. Laiguline keigarangerjas (Quassiremus ascensionis)
422. Laiguline koostangerjas (Echiophis intertinctus)
423. Laiguline nürihammasangerjas (Pisodonophis semicinctus)
424. Laikiri-vöötangerjas (Leiuranus versicolor)
425. Lainina-konuangerjas (Myrophis platyrhynchus)
426. Laisaba-viikangerjas (Scolecenchelys laticaudata)
427. Laisilm-mokkangerjas (Gnathophis bracheatopos)
428. Laisilm-teravsabaangerjas (Ophichthus macrops)
429. Lakk-teravsabaangerjas Ophichthus urolophus)
430. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
431. Lamekoon-piugangerjas (Ichthyapus platyrhynchus)
432. Lamenina-huulangerjas (Chilorhinus platyrhynchus)
433. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
434. Languangerjad (Bassanago)
435. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
436. Larseni niitangerjas (Nemichthys larseni)
437. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
438. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
439. Leeskangerjad (Schultzidia)
440. Leopard-odaangerjas (Myrichthys pardalis)
441. Liimukangerjad (Phaenomonas)
442. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
443. Liituim-salaangerjas (Echelus uropterus)
444. Limane vidusilmangerjas (Dysomma muciparus)
445. Limkoy teravsabaangerjas (Ophichthus limkouensis)
446. Lont-nõidangerjas (Venefica proboscidea)
447. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
448. Luitsangerjad (Nettenchelys)
449. Lusikninaangerjad (Mystriophis)
450. Lustsuu-piugangerjas (Ichthyapus selachops)
451. Luzoni angerjas (Anguilla luzonensis)
452. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
453. Mõõna-konuangerjas (Myrophis vafer)
454. Mölli-nokisangerjas (Rhynchoconger nitens)
455. Mölliangerjad (Panturichthys)
456. Madagaskari puurangerjas (Ariosoma bauchotae)
457. Madaluim-udeangerjas (Cirrhimuraena tapeinoptera)
458. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
459. Madusilm-puurangerjas (Ariosoma ophidiophthalmus)
460. Makassari angerjas (Anguilla malgumora)
461. Malabari sileangerjas (Apterichtus malabar)
462. Maldiivi teravsabaangerjas (Ophichthus genie)
463. Maldiivi viukangerjas (Congriscus maldivensis)
464. Maluku kiudangerjas (Yirrkala moluccensis)
465. Mangroovi-nürihammasangerjas (Pisodonophis daspilotus)
466. Manila teravsabaangerjas (Ophichthus manilensis)
467. Markiisisaarte puurangerjas (Ariosoma multivertebratum)
468. Markiisisaarte sileangerjas (Apterichtus mysi)
469. Markiisisaarte viukangerjas (Congriscus marquesaensis)
470. Marmor-ehisangerjas (Callechelys marmorata)
471. Marmorangerjas (Anguilla marmorata)
472. Mask-uruangerjas (Heteroconger lentiginosus)
473. Mauritaania mölliangerjas (Panturichthys mauritanicus)
474. Meadi pällangerjas (Coloconger meadi)
475. Meeki puurangerjas (Ariosoma meeki)
476. Mehhiko kihvikangerjas (Hoplunnis sicarius)
477. Mehhiko reduangerjas (Ethadophis merenda)
478. Mehhiko uruangerjas (Heteroconger canabus)
479. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
480. Mellissi puurangerjas (Ariosoma mellissii)
481. Menezesi teravsabaangerjas (Ophichthus menezesi)
482. Mercy uruangerjas (Heteroconger mercyae)
483. Merevaigukarva sileangerjas (Apterichtus succinus)
484. Meriangerjad (Conger)
485. Meriangerlased (Congridae)
486. Merihuntlased (Anarhichadidae)
487. Merisutt (Petromyzon marinus)
488. Meteori sisalangerjas (Saurenchelys meteori)
489. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
490. Mikroneesia leeskangerjas (Schultzidia retropinnis)
491. Mindoro võrenguangerjas (Lamnostoma mindora)
492. Misaki-viikangerjas (Scolecenchelys aoki)
493. Misooli kiudangerjas (Yirrkala misolensis)
494. Mokkangerjad (Gnathophis)
495. Molo nosuangerjas (Hemerorhinus heyningi)
496. Monodi sileangerjas (Apterichtus monodi)
497. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
498. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
499. Moseri sileangerjas (Apterichtus moseri)
500. Muda-nürihammasangerjas (Pisodonophis boro)
501. Muda-teravsabaangerjas (Ophichthus rutidoderma)
502. Muda-vidusilmangerjas (Dysomma anguillare)
503. Mudaangerjad (Pythonichthys)
504. Mugulnina-vidusilmangerjas (Dysomma brevirostre)
505. Muikangerjad (Promyllantor)
506. Murdlus-piugangerjas (Ichthyapus ophioneus)
507. Mureen-ehisangerjas (Callechelys muraena)
508. Mureenangerjad (Myroconer)
509. Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
510. Mustjärv (Hino Mustjärv)
511. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
512. Mustkihv-mureenangerjas (Myroconger nigrodentatus)
513. Mustnina-riffangerjas (Kaupichthys atronasus)
514. Mustpoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus melanoporus
515. Mustsaba-kihvikangerjas (Hoplunnis diomediana)
516. Mustsaba-mokkangerjas (Gnathophis mystax)
517. Mustsaba-uuranguangerjas (Bathycongrus retrotinctus)
518. Mustserv-meriangerjas (Conger cinereus)
519. Mustsool-mokkangerjas (Gnathophis melanocoelus)
520. Musttriip-ehisangerjas (Callechelys catostoma)
521. Mustuim-partangerjas (Nettastoma melanurum)
522. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
523. Mürgised kalad
524. Myersi uurikangerjas (Bascanichthys myersi)
525. Näpitsangerjad (Labichthys)
526. Nõelhammasangerjas (Boehlkenchelys longidentata)
527. Nõgiselg-uurikangerjas (Bascanichthys bascanoides)
528. Nõidangerjad (Venefica)
529. Nõlvaangerjad (Dysommina)
530. Nõtke liimukangerjas (Phaenomonas pinnata)
531. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
532. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
533. Naaskelangerjad (Ophisurus)
534. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
535. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
536. Nanhai väätangerjas (Chlopsis nanhaiensis)
537. Narmasmokk-oherdangerjas (Brachysomophis cirrocheilos)
538. Narmikmokk-uuranguangerjas (Bathycongrus thysanochilus)
539. Narva veehoidla
540. Narva veehoidla elustikust
541. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
542. Nastik-uurikangerjas (Bascanichthys bascanium)
543. Natali kiudangerjas (Yirrkala ori)
544. Nelipoor-teravsabaangerjas (Ophichthus tetratrema)
545. Nepaali uusangerjas (Neoanguilla nepalensis)
546. Nicholsi viikangerjas (Scolecenchelys nicholsae)
547. Nielseni languangerjas (Bassanago nielseni)
548. Nigeli läkusangerjas (Ilyophis nigeli)
549. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
550. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
551. Niitangerjad (Nemichthys)
552. Niitjas uurikangerjas (Bascanichthys filaria)
553. Nirk-mokkangerjas (Gnathophis musteliceps)
554. Nokis-süvaangerjas (Synaphobranchus dolichorhynchus)
555. Nokis-uuranguangerjas (Bathycongrus nasicus)
556. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
557. Nokkangerjad (Avocettina)
558. Noolhammasangerjad (Atractodenchelys)
559. Nospelangerjas (Kertomichthys blastorhinos)
560. Nosuangerjad (Hemerorhinus)
561. Nuudelangerjad (Neoconger)
562. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
563. Nüpli järv
564. Nyströmi mokkangerjas (Gnathophis nystromi)
565. Odaangerjad (Myrichthys)
566. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
567. Oherdangerjad (Brachysomophis)
568. Old Greeny (järvekoletis USAs)
569. Oliveri udeangerjas (Cirrhimuraena oliveri)
570. Olokun-väätangerjas (Chlopsis olokun)
571. Omaani kiudangerjas (Yirrkala omanensis)
572. Orasaba-odaangerjas (Myrichthys xysturus)
573. Oregoni süvaangerjas (Synaphobranchus oregoni)
574. Osmootne rõhk
575. Päisangerjad (Parabathymyrus)
576. Pällangerjad (Coloconger)
577. Paapua peitangerjas (Neenchelys daedalus)
578. Paapua udeangerjas (Cirrhimuraena cheilopogon)
579. Paelangerjad (Muraenichthys)
580. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
581. Paispea-languangerjas (Bassanago bulbiceps)
582. Paljakangerjad (Letharchus)
583. Paljaspõskangerjad (Histiobranchus)
584. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
585. Panama irvangerjas (Xenomystax austrinus)
586. Panama kihvikangerjas (Hoplunnis megista)
587. Panama mudaangerjas (Pythonichthys asodes)
588. Panama uurikangerjas (Bascanichthys panamensis)
589. Parini mokkangerjas (Gnathophis parini)
590. Partangerjad (Nettastoma)
591. Paunküla veehoidla
592. Paunpõsk-trossangerjas (Paraletharchus opercularis)
593. Paxtoni luitsangerjas (Nettenchelys paxtoni)
594. Peen gaavialangerjas (Gavialiceps taeniola)
595. Peen kiudangerjas (Yirrkala tenuis)
596. Peen teravsabaangerjas (Ophichthus apachus)
597. Peen vidusilmangerjas (Dysomma dolichosomatum)
598. Peen viikangerjas (Scolecenchelys gymnota)
599. Peit-puurangerjas (Ariosoma anagoides)
600. Peit-uruangerjas (Heteroconger obscurus)
601. Peitangerjad (Neenchelys)
602. Peitsilmangerjad (Caecula)
603. Pelaagiline peitangerjas (Neenchelys pelagica)
604. Pellegrini uruangerjas (Heteroconger pellegrini)
605. Peni-pällangerjas (Coloconger canina)
606. Peniangerjad (Cynoponticus)
607. Penni vagelangerjas (Moringua penni)
608. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
609. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
610. Piits-uurikangerjas (Bascanichthys scuticaris)
611. Pikk mudaangerjas (Pythonichthys macrurus)
612. Pikk mureenangerjas (Myroconger prolixus)
613. Pikk nõidangerjas (Venefica procera)
614. Pikkõõs-uuranguangerjas (Bathycongrus longicavis)
615. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
616. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
617. Pikksaba-kihvikangerjas (Hoplunnis macrura)
618. Pikksaba-uuranguangerjas (Bathycongrus macrurus)
619. Pikkuim-kiirdangerjas (Acromycter longipectoralis)
620. Pikkuim-konuangerjas (Myrophis anterodorsalis)
621. Pikkuim-nürihammasangerjas (Pisodonophis cancrivorus)
622. Pikkuim-odaangerjas (Myrichthys aspetocheiros)
623. Pikkuim-oherdangerjas (Brachysomophis longipinnis)
624. Pikkuim-peitangerjas (Neenchelys diaphora)
625. Pikkuim-teravsabaangerjas (Ophichthus mecopterus)
626. Pikkuim-uurikangerjas (Bascanichthys longipinnis)
627. Pikkuim-vagelangerjas (Moringua macrochir)
628. Pikkuim-viikangerjas (Scolecenchelys macroptera)
629. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
630. Pisipilu-taarnaangerjas (Bathyuroconger parvibranchialis)
631. Pisipoor-uuranguangerjas (Bathycongrus parviporus)
632. Pisipoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus microstictus)
633. Pisitähnjas uuranguangerjas (Bathycongrus guttulatus)
634. Pisiuim-ebakonuangerjas Pseudomyrophis micropinna)
635. Pisiuim-konuangerjas (Myrophis microchir)
636. Pisiuim-uurikangerjas (Bascanichthys pusillus)
637. Piug-vibalangerjas (Uroconger lepturus)
638. Piugangerjad (Ichthyapus)
639. Playfairi udeangerjas (Cirrhimuraena playfairii)
640. Pliiatsangerjas (Rhinophichthus penicillatus)
641. Poisurangerjad (Herpetoichthys)
642. Poorangerjas (Linkenchelys multipora)
643. Poorpea-nõidangerjas (Venefica multiporosa)
644. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
645. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
646. Pruun koostangerjas (Echiophis brunneus)
647. Pruun läkuangerjas (Ilyophis brunneus)
648. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
649. Pruunikas teravsabaangerjas (Ophichthus unicolor)
650. Puerto Rico uurikangerjas (Bascanichthys inopinatus)
651. Pulli järv (Pullijärv)
652. Punane mureenangerjas (Myroconger compressus)
653. Punane peniangerjas (Cynoponticus coniceps)
654. Punase mere äbaruimangerjas (Mixomyrophis longidorsalis)
655. Punase mere teravsabaangerjas (Ophichthus echeloides)
656. Punase mere vibalangerjas (Uroconger erythraeus)
657. Pungsilm-päisangerjas (Parabathymyrus macrophthalmus)
658. Punnpõsk-oherdangerjas (Brachysomophis umbonis)
659. Purikangerjad (Congresox)
660. Puriuim-paljakangerjas (Letharchus velifer)
661. Purpur-vagelangerjas (Moringua raitaborua)
662. Purpurne oherdangerjas (Brachysomophis porphyreus)
663. Puurangerjad (Ariosoma)
664. Päidre järv (Tagametsa järv)
665. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
666. Queenslandi mokkangerjas (Gnathophis castlei)
667. Rästikangerjas (Scytalichthys miurus)
668. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
669. Rahuangerjas (Catesbya pseudomuraena)
670. Raigastvere järv
671. Randalli ehisangerjas (Callechelys randalli)
672. Randalli jõhvangerjas (Gordiichthys randalli)
673. Rantuim-ebameriangerjas (Paraconger caudilimbatus)
674. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
675. Redelangerjas (Scalanago lateralis)
676. Reduangerjad (Ethadophis)
677. Reduangerjad 2 (Xyrias)
678. Ribaangerjas (Asarcenchelys longimanus)
679. Riffangerjad (Kaupichthys)
680. Riivikangerjad (Bathymyrus)
681. Robinsi Läkuangerjas (Ilyophis robinsae)
682. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
683. Roosa teravsabaangerjas (Ophichthus roseus)
684. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
685. Roostekarva vagelangerjas (Moringua ferruginea)
686. Rosenblatti paljakangerjas (Letharchus rosenblatti)
687. Rotund-teravsabaangerjas (Ophichthus rotundus)
688. Ruhijärv (Ruhja järv)
689. Räpina järv (Räpina paisjärv)
690. Säravpea-sisalangerjas (Saurenchelys fierasfer)
691. Séreti puurangerjas (Ariosoma sereti)
692. Sünk teravsabaangerjas (Ophichthus aphotistos)
693. Sünkangerjad (Skythrenchelys)
694. Sünkvöötjas teravsabaangerjas (Ophichthus frontalis)
695. Süva-mokkangerjas (Gnathophis bathytopos)
696. Süva-paljaspõskangerjas (Histiobranchus bathybius)
697. Süva-viikangerjas (Scolecenchelys profundorum)
698. Süvaangerjad (Synaphobranchus)
699. Süvaangerlased (Synaphobranchidae)
700. Saadjärv (Saadrejärv)
701. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
702. Saagsuuangerlased (Serrivomeridae)
703. Sadul-vöötangerjas (Leiuranus semicinctus)
704. Sadulkael-väätangerjas (Chlopsis sagmacollaris)
705. Sadulkiri-keigarangerjas (Quassiremus nothochir)
706. Sagepoor-uuranguangerjas (Bathycongrus parapolyporus)
707. Salaangerjad (Echelus)
708. Saldanha läkuangerjas (Ilyophis saldanhai)
709. Sale kihvikangerjas (Hoplunnis tenuis)
710. Sale mölliangerjas (Panturichthys longus)
711. Sale mokkangerjas (Gnathophis leptosomatus)
712. Sale mureenangerjas (Myroconger gracilis)
713. Sale nokisangerjas (Rhynchoconger gracilior)
714. Sale peitangerjas (Neenchelys similis)
715. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
716. Sale sisalangerjas (Saurenchelys cancrivora)
717. Sale teravsabaangerjas (Ophichthus serpentinus)
718. Salesaba-konuangerjas (Myrophis lepturus)
719. Samoa kiudangerjas (Yirrkala moorei)
720. Samoa saagsuuangerjas (Serrivomer samoensis)
721. Sanzo puurangerjas (Ariosoma sanzoi)
722. Sazonovi puurangerjas (Ariosoma sazonovi)
723. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
724. Schéele puurangerjas (Ariosoma scheelei)
725. Schmidti kihvikangerjas (Hoplunnis schmidti)
726. Schmidti saagsuuangerjas (Serrivomer schmidti)
727. Schultzi paelangerjas (Muraenichthys schultzei)
728. Sebra-uruangerjas (Heteroconger polyzona)
729. Seišelli mureenangerjas (Myroconger seychellensis)
730. Senegali uurikangerjas (Bascanichthys ceciliae)
731. Shao teravsabaangerjas (Ophichthus shaoi)
732. Siboga paelangerjas (Muraenichthys sibogae)
733. Siboga uurikangerjas (Bascanichthys sibogae)
734. Sierraleone teravsabaangerjas (Ophichthus leonensis)
735. Siirdekalad
736. Sile reduangerjas (Xyrias revulsus)
737. Sile tõngurangerjas (Dalophis imberbis)
738. Sileangerjad (Apterichtus)
739. Silepeamureenid (Gymnothorax)
740. Silinderjas teravsabaangerjas (Ophichthus cylindroideus)
741. Sillneri aedangerjas (Gorgasia sillneri)
742. Silmik-odaangerjas (Myrichthys ocellatus)
743. Silmik-teravsabaangerjas (Ophichthus polyophthalmus)
744. Singapuri teravsabaangerjas (Ophichthus singapurensis)
745. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
746. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
747. Sirm-mokkangerjas (Gnathophis umbrellabius)
748. Sisal-haniangerjas (Facciolella saurencheloides)
749. Sisal-oherdangerjas (Brachysomophis henshawi)
750. Sisalangerjad (Saurenchelys)
751. Siugjas teravsabaangerjas (Ophichthus longipenis)
752. Slaavlaste kalapärimusi
753. Smithi mokkangerjas (Gnathophis smithi)
754. Smithi riivikangerjas (Bathymyrus smithi)
755. Soitsejärv (Suurjärv)
756. Sokotra puurangerjas (Ariosoma sokotranum)
757. Somaali teravsabaangerjas (Ophichthus ishiyamorum)
758. Sonniangerjas (Stictorhinus potamius)
759. Springeri ehisangerjas (Callechelys springeri)
760. Sri Lanka viikangerjas (Scolecenchelys vermiformis)
761. Suensoni huulangerjas (Chilorhinus suensonii)
762. Suessi peitangerjas (Neenchelys microtretus)
763. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
764. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
765. Sulawesi angerjas (Anguilla celebesensis)
766. Sulawesi teravsabaangerjas (Ophichthus celebicus)
767. Surinami puurangerjas (Ariosoma coquettei)
768. Suur ebakonuangerjas (Pseudomyrophis nimius)
769. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
770. Suur puurangerjas (Ariosoma major)
771. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
772. Suurhammas-kiudangerjas (Yirrkala macrodon)
773. Suurnina-mokkangerjas (Gnathophis nasutus)
774. Suurpea-meriangerjas (Conger macrocephalus)
775. Suurpea-uuranguangerjas (Bathycongrus varidens)
776. Suurpea-vagelangerjas (Moringua macrocephalus)
777. Suurpea-vidusilmangerjas (Dysomma bucephalus)
778. Suurpoor-mokkangerjas (Gnathophis macroporis)
779. Suursilm-ebameriangerjas (Paraconger macrops)
780. Suursilm-puurangerjas (Ariosoma megalops)
781. Suursilm-teravsabaangerjas (Ophichthus grandoculis)
782. Suursilm-viikangerjas (Scolecenchelys castlei)
783. Suursuu-angerjas (Anguilla megastoma)
784. Suursuu-sünkangerjas (Skythrenchelys macrostomus)
785. Suursuu-viukangerjas (Congriscus megastomus)
786. Suuruim-teravsabaangerjas (Ophichthus macrochir)
787. Zorro-kollangerjas (Aplatophis zorro)
788. Tähnik-sisalangerjas (Saurenchelys lateromaculatus)
789. Tähniline aedangerjas (Gorgasia naeocepaea)
790. Tähniline kihvikangerjas (Hoplunnis punctata)
791. Tähniline konuangerjas (Myrophis punctatus)
792. Tähniline teravsabaangerjas (Ophichthus puncticeps)
793. Täpikjoon-teravsabaangerjas (Ophichthus omorgmus)
794. Täpiline kiudangerjas (Yirrkala maculata)
795. Täpiline odaangerjas (Myrichthys maculosus)
796. Täpiline uruangerjas (Heteroconger hassi)
797. Täpiline võrenguangerjas (Lamnostoma polyophthalma)
798. Tõmmu teravsabaangerjas (Ophichthus pullus)
799. Tõnguangerjad (Dalophis)
800. Tömp riivikangerjas (Bathymyrus simus)
801. Tömp voltkoonangerjas (Macrocephenchelys brevirostris)
802. Tömphammas-puurangerjas (Ariosoma mauritianum)
803. Tömpnina-tõnguangerjas (Dalophis obtusirostris)
804. Tšiili haniangerjas (Facciolella castlei)
805. Tšiili partangerjas (Nettastoma falcinaris)
806. Tšiili teravsabaangerjas (Ophichthus remiger)
807. Tšiili viikangerjas (Scolecenchelys chilensis)
808. Tüse viikangerjas (Scolecenchelys robusta)
809. Taanduim-paelangerjas (Muraenichthys gymnopterus)
810. Taanduim-teravsabaangerjas (Ophichthus retrodorsalis)
811. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
812. Taiwani ädalangerjas (Cirricaecula macdowelli)
813. Taiwani aedangerjas (Gorgasia taiwanensis)
814. Taiwani gaavialangerjas Gavialiceps taiwanensis)
815. Taiwani hõlmikangerjas (Pylorobranchus hoi)
816. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
817. Taiwani reduangerjas (Xyrias chioui)
818. Taiwani salaangerjas (Echelus polyspondylus)
819. Taiwani vidusilmangerjas (Dysomma opisthoproctus)
820. Tamula järv (Tamla järv)
821. Taylori luitsangerjas (Nettenchelys taylori)
822. Taylori uruangerjas (Heteroconger taylori)
823. Taylori võrenguangerjas (Lamnostoma taylori)
824. Teravkoon-naaskelangerjas (Ophisurus macrorhynchos)
825. Teravkoon-viikangerjas (Scolecenchelys acutirostris)
826. Teravkoonangerjas (Oxyconger leptognathus)
827. Teravnina-piugangerjas (Ichthyapus acuticeps)
828. Teravnina-sileangerjas (Apterichtus klazingai)
829. Teravsaba-nokisangerjas (Rhynchoconger ectenurus)
830. Teravsaba-odaangerjas (Myrichthys breviceps)
831. Teravsaba-sisalangerjas Saurenchelys stylura)
832. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
833. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
834. Thamani aedangerjas (Gorgasia thamani)
835. Thompsoni paelangerjas (Muraenichthys thompsoni)
836. Tiddalik (müütiline konn Austraalia põlisrahvastel)
837. Tihepoor-uuranguangerjas (Bathycongrus polyporus)
838. Tiigerlaik-odaangerjas (Myrichthys tigrinus)
839. Timori kiudangerjas (Yirrkala lumbricoides)
840. Tohlangerjas (Hyphalophis devius)
841. Tomberua uruangerjas (Heteroconger tomberua)
842. Tomio teravsabaangerjas (Ophichthus tomioi)
843. Topeltkrae-väätangerjas (Chlopsis bicollaris)
844. Topelttriip-ehisangerjas (Callechelys bitaeniata)
845. Tore odaangerjas (Myrichthys magnificus)
846. Trewavasi nokisangerjas (Rhynchoconger trewavasae)
847. Triipangerjas (Aprognathodon platyventris)
848. Triipnina-väätangerjas (Chlopsis apterus)
849. Triippõsk-kiudangerjas (Yirrkala calyptra)
850. Trossangerjad (Paraletharchus)
851. Tsuchida teravsabaangerjas (Ophichthus tsuchidae)
852. Tuamotu teravsabaangerjas (Ophichthus congroides)
853. Tume angerjas (Anguilla obscura)
854. Tume irvangerjas (Xenomystax atrarius)
855. Tume meriangerjas (Conger erebennus)
856. Tume uruangerjas (Heteroconger perissodon)
857. Tumehänd-vidusilmangerjas (Dysomma melanurum)
858. Tumekõht-vidusilmangerjas (Dysomma fuscoventralis)
859. Tumekurk-viikangerjas (Scolecenchelys fuscogularis)
860. Tumetäpiline aedangerjas (Gorgasia punctata)
861. Tumeuim-puurangerjas (Ariosoma anago)
862. Tumeuim-teravsabaangerjas (Ophichthus zophochir)
863. Tõugjärv (Küünjärv)
864. Täpiline angerjas (Anguilla reinhardtii)
865. Tömpangerjas (Cyema atrum)
866. Tömpneellased (Cyematidae)
867. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
868. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
869. Udenina-teravsabaangerjas (Ophichthus mystacinus)
870. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
871. Uitangerjas (Congrosoma evermanni)
872. Unadon
873. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
874. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
875. Uruangerjad (Heteroconger)
876. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
877. Uuranguangerjas (Haptenchelys texis)
878. Uurikangerjad (Bascanichthys)
879. Uusguinea angerjas (Anguilla interioris)
880. Uuskaledoonia luitsangerjas (Nettenchelys gephyra)
881. Uuskaledoonia mokkangerjas (Gnathophis neocaledoniensis)
882. Uuskaledoonia puurangerjas (Ariosoma howensis)
883. Uuskaledoonia teravsabaangerjas (Ophichthus exourus)
884. Uusmeremaa angerjas (Anguilla dieffenbachii)
885. Uusmeremaa keigarangerjas (Quassiremus polyclitellum)
886. Väätangerjad (Chlopsis)
887. Vähehambune udeangerjas (Cirrhimuraena paucidens)
888. Väike luitsangerjas (Nettenchelys pygmaea)
889. Väike mokkangerjas (Gnathophis longicauda)
890. Väike sileangerjas (Apterichtus dunalailai)
891. Väike vagelangerjas (Moringua abbreviata)
892. Väikesilm-mokkangerjas (Gnathophis microps)
893. Väikesilm-mudaangerjas (Pythonichthys microphthalmus)
894. Väikesilm-nõidangerjas (Venefica ocella)
895. Võhr-piugangerjas (Ichthyapus vulturis)
896. Võrdlõug-mölliangerjas (Panturichthys isognathus)
897. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
898. Vööangerjas (Evips percinctus)
899. Vöödiline puurangerjas (Ariosoma fasciatum)
900. Vöödiline teravsabaangerjas (Ophichthus fasciatus)
901. Vöötangerjad (Leiuranus)
902. Vöötpea-teravsabaangerjas (Ophichthus cephalozona)
903. Vagelangerjad (Moringua)
904. Vagula järv
905. Vaikse ookeani hõljurangerjas (Benthenchelys pacificus)
906. Vaikse ookeani nuudelangerjas Neoconger vermiformis)
907. Vaikse ookeani trossangerjas (Paraletharchus pacificus)
908. Valgenina-odaangerjas (Myrichthys paleracio)
909. Valgetäpiline aedangerjas (Gorgasia maculata)
910. Valgeuim-ehisangerjas (Callechelys leucoptera)
911. Valgevööt-uruangerjas (Heteroconger balteatus)
912. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
913. Valgud kalalalihas
914. Valjas-mokkangerjas (Gnathophis habenatus)
915. Valkjas languangerjas (Bassanago albescens)
916. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
917. Vanuatu teravsabaangerjas (Ophichthus lentiginosus)
918. Vatsangerjas (Powellichthys ventriosus)
919. Veisjärv (Veisejärv)
920. Verekarva mudaangerjas (Pythonichthys sanguineus)
921. Verekarva teravsabaangerjas (Ophichthus cruentifer)
922. Verevsuuangerjas (Pseudophichthys splendens)
923. Vibalangerjad (Uroconger)
924. Vidusilmangerjad (Dysomma)
925. Vietnami udeangerjas (Cirrhimuraena orientalis)
926. Vietnami väätangerjas (Chlopsis orientalis)
927. Viikangerjad (Scolecenchelys)
928. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
929. Viljandi järv
930. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
931. Vistrikangerjas (Leuropharus lasiops)
932. Viukangerjad (Congriscus)
933. Voltkoonanangerjad (Macrocephenchelys)
934. Vunts-meriangerjas (Conger marginatus)
935. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
936. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
937. väike tobias (nigli, väiketobias)
938. Wallace'i uuranguangerjas (Bathycongrus wallacei)
939. Williamsi sileangerjas (Apterichtus jeffwilliamsi)
940. Wilsoni meriangerjas (Conger wilsoni)
941. Woo teravsabaangerjas (Ophichthus woosuitingi)
942. Ähijärv (Ahijärv)
943. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
944. Yano näpitsangerjas (Labichthys yanoi)

Silepeamureenid (Gymnothorax)

Silepeamureenid (Gymnothorax), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast.

Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Kõik liigid on mereveelised, mõned sisenevad riimvette või ongi riimveelised, 2 liiki võivad viibida ka magevees: jõe-silepeamureen (G. polyuranodon) ja muda-silepeamureen (G. Tile). Eelistavad kivise põhjaga alasid, kus saavad peituda pragudesse ja lõhedesse. Päevasel ajal enamus liike varjuvb, tüüpiliseks asendina on peidupaigast väljas vaid pea, kuid on ka liike, kes on aktiivsemad just päeval. Toituvad vähilaadsetest, kaladest, ümarussidest jm. On liike, kes eelistavad vähilaadseid ja on liike, kes eelistavad kalasid; ka sama liigi eelistused võivad erinevates piirkondades erineda.

Mõned liigid on traumaatilised ning võivad inimest kas provetseeritult või ka provotseerimata rünnata. Mõnede liikide (suuremate sisendite) toiduks kasutamisel on sööjatel esinenud tsiguaterra-mürgistust.

Osa liike on hermafrodiitsed.

Suurim pikkus liigiti 18-300 cm (TL).

Perekonnas on 126 liiki (FishBase, 2020):

Gymnothorax afer Bloch, 1795 (Dark moray) – tume silepeamureen. Ida-Atland: Mauritaaniast kuni Fria neemeni Namiibias. Riimveeline, demersaalne, amfidroomne, 10-45 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 60 vm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax albimarginatus (Temminck & Schlegel, 1846) (White-margin moray) – valgerant-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesiast Hawai saarteni, põhjasuunas Jaapani ja Taiwanini. Rannarahude liivastel nõlvadel, poeb päevasel ajal liiva sisse. Mereveeline; korallrahuline; 6-180 m sügavusel. Pikkus kuni 105 cm (TL). Pole ohustatud. Hammustus võib olla mürgine.

 

Gymnothorax angusticauda (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Narrow-tail moray) – salesaba-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri ja Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; sügavamal kui 15 m. Pikkus kuni 50,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax angusticeps (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – kurruline silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annasona Whitley, 1937 (Lord Howe Island moray) – annasona silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 55,3 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annulatus D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Ringed moray) – rõngasvöödiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid ja Tai laht. Mereveeline; demersaalne; 0-81 m sügavusel. Pikkus kuni 50,1 cm (TL), tavapikkus 44,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax atolli (Pietschmann, 1935) (Atoll moray) – atolli silepeamureen. Vaikse ookeani ida-keskosa: Hawai saarte põhjaosa ja Midway atoll. Mereveeline; demersaalne; kuni 8 m sügavusel. Pikkus kuni 20,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax australicola Lavenberg, 1992 (South Pacific moray) – lõuna-silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosas Lord Howe saar, kaguosas Rapa saar, Ducie atoll, Easteri ja Desventuradase saared. Mereveeline; demersaalne; 0-45 m sügavusel. Pikkus kuni 37,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax austrinus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Southern moray) – austraalia silepeamureen. India ookeani idaosa: Victoria (Kagu-Austraalia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 88,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax bacalladoi E. B. Böhlke & Brito, 1987 (Canary moray) – kanaari silepeamureen. Ida-Atlandi keskosa: Kanaari saared, maderia saar, Roheneemesaared. Mereveeline; batüdemersaalne, 17-604 m sügavusel. Pikkus kuni 34,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax baranesi D. G. Smith, Brokovich & Einbinder, 2008 – baranesi silepeamureen. India ookeani lääneosa: Aqaba laht Punases meres (Iisrael). Mereveeline; bentopelaagiline, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 85,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax bathyphilus J. E. Randall & McCosker, 1975 (Deep-dwelling moray) – süva-silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Easteri ja Desventuradase saared. Tüüpisend tabatud 250 m sügavuselt. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 76,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax berndti Snyder, 1904 (Y-patterned moray) – harilik silepeamureen. India ookeani lääneosas Maldiividel ja Mauritiusel; Vaikses ookeanis Taiwanist Uus-Meremaani, idasuunas kuni Hawaini. Haruldane liik. Mereveeline, rifieluline, 30-303 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax breedeni McCosker & J. E. Randall, 1977 (Black-cheek moray) – mustpõsk-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt India ookeanis alates Aafrika idarannikust kuni Vaikse ookeani saarteni (Polüneesia, Maldiivid jt, kuid puudub Hawail). Toitub kaladest ja kaheksajalgadest. Mereveeline, rifieluline, 4-40 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Traumaatiline, hammustab territooriumile tungijat.

 

Gymnothorax buroensis (Bleeker, 1857) (Vagrant moray) – buro silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Tuamoto saarteni, Põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Austraaliani. Vaikse ookeani ida-keskosa: Kostariika, Panama, Galapagose saared. Mere- ja riimveeline; korallrahuline, 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 38,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castaneus (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (Panamic green moray) – kastanpruun silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Ekuadorini, kaasa arvatud Galapagose saared. Toitub peamiselt koorikloomadest ja kaladest. Mereveeline; korallrahuline, 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castlei E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1999 (Castle's moray) – castle'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinid, Indoneesia ja Suur Vallrahu Austraalias. Mereveeline; korallrahuline, 18-21 m sügavusel. Pikkus kuni 22,9 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cephalospilus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Head-spot moray) – täpik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida- ja Lääne-Austraalia. Mereveeline; demersaalne; 125-134 m sügavusel. Pikkus kuni 20,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chilospilus Bleeker, 1864 (Lip-spot moray) – laikhuul-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Lõuna-Aafrikast ja Omaanist kuni Hawai ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Ogasawara saarteni, lõunasuunas Põhja-Austraalia ja Loyalty saarteni. Mereveeline; korallrahuline, 1-45 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chlamydatus Snyder, 1908 (Banded mud moray) – vöötrüü-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid, Indoneesia, Taiwan. Mereveeline; korallrahuline, 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax conspersus Poey, 1867 (Saddled moray) – lailaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Mehhiko lahest kuni Rio Grandeni; Põhja-Carolinast, Floridast (USA), Antillidest ja Kolumbiast kuni Lõuna-Brasiiliani; leitud ka Argentiina vetest. Mandrinõlva ülaosas peentes setetes. Mereveeline; batüdemersaalne, 100-310 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cribroris Whitley, 1932 (Sieve-patterned moray) – sõelkiri-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Ida-Austraalia. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax davidsmithi McCosker & J. E. Randall, 2008 (Flores mud moray) – floresi silepeamureen. India ookeani idaosa: Indoneesia. Mereveeline; bentopelaagiline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 29,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dorsalis Seale, 1917 – peituim-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Hongkong, Malaka väin, Malaisia, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dovii (Günther, 1870) (Fine-spotted moray) – peentähnik-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saared; samuti Kalifornia lahes. Mereveeline; korallrahuline; 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 170 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax elegans Bliss, 1883 (Elegant moray) – keigar-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Samoani, põhjasuunas Ogasawara saarteni. Mereveeline; korallrahuline; 92-450 m sügavusel. Pikkus kuni 64,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax emmae Prokofiev, 2010 – emma silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Vietnam. Mereveeline; bentopelaagiline, 14-100 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax enigmaticus McCosker & J. E. Randall, 1982 (Enigmatic moray) – tiiger-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast ja Adeni lahest kuni Tuamotu saarteni, põhasuunas Ryukyu saarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 58 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax equatorialis (Hildebrand, 1946) (Spot-tail moray) – täppsaba-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne, 22-125 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax eurostus (C. C. Abbott, 1860) (Abbott's moray) – tähniline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Seišellid. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Lihavõttesaar, Tšiili. Mereveeline; koraalrahuline, 1-74 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax eurygnathos E. B. Böhlke, 2001 – lailõug-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia laht (Mehhiko). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 406 m sügavusel. Pikkus kuni 46,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax favagineus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Laced moray) – hunt-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Paapua Uus-Guineani, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Austraaliani. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Võib käituda agressiivselt. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax fimbriatus (E. T. Bennett, 1832) (Fimbriated moray) – kirjak-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskarist kuni Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunas Queenslandini (Austraalia), ka Mikroneesias. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 7-50 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

 

Gymnothorax flavimarginatus (Rüppell, 1830) (Yellow-edged moray) – kollaserv-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast idasuunas Tuamoto ja Australi saarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama ja Galapagose saared. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mereveeline; korallrahuline; 1-150 m sügavusel. Pikkus kuni 240 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax flavoculus (E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1996) (Pale-nose moray) – kollasilm-silepeamureen. India ookeani lääneosa: Omaani lahest kuni Lõuna-Omaanini, teated ka Socotra saarestikust. Mereveeline; korallrahuline; 0-6 m sügavusel. Pikkus kuni 40,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax formosus Bleeker, 1864 – kaunis silepeamureen. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax funebris Ranzani, 1839 (Green moray) – leina-silepeamureen. Lääne-Atland: New Jersey (USA), Bermuda ja Mehhiko lahe põhjaosast Brasiiliani. Teated Nova Scotiast (Kanada). Ka Atlandi idaosas ja Vaikse ookeani idaosas. Mereveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel (enamasti 5-30 m). Pikkus kuni 250 cm (TL), tavapikkus 150 cm (TL), suurim publitseeritud mass 29 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Avalikud akvaariumid. Turustatakse värskelt või soolatult, suurte isendite söömisel esinenud tsiguaterra-mürgistusi. Traumaatiline.

 

Gymnothorax fuscomaculatus (L. P. Schultz, 1953) (Brown-spotted moray) – pruunlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Tuamoto saarteni ja Fidžini; Filipiinidel, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; kuni 25 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax gracilicauda O. P. Jenkins, 1903 (Slender-tail moray) – koonussaba-silepeamureen. Vaikne ookean: Caroline ja Mariaani saartest kuni Hawai, Ekvaatorisaarte ja Tuamoto saarteni; laialdaselt Mikroneesias; teated ka Kookosesaartelt. Mereveeline; korallrahuline; 6-20 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax griseus (Lacépède, 1803) (Geometric moray) – punktiir-silepeamureen. India ookeani lääneosa: laialdaselt kogu piirkonnas, sealhulgas Punases meres. Mereveeline; korallrahuline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hansi Heemstra, 2004 – komoori silepeamureen. India ookean: Suur-Komoori saar. Mereveeline; korallrahuline; kuni 143 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax hepaticus (Rüppell, 1830) (Liver-colored moray) – maksakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest Samoa ja Hawaini, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini; Mikroneesias Ifaluki ja Guami saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax herrei Beebe & Tee-Van, 1933 (Herre's moray) – herre'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Ryukyu saared, Taiwan ja Filipiinid; Lõuna-Hiina merest Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne; 0-12 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hubbsi J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1977 (Lichen moray) – hubbsi silepeamureen. Lääne-Atland: Florida (USA) idaosa, Bahama, Kuuba. Mereveeline; demersaalne; 60-180 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax intesi (Fourmanoir & Rivaton, 1979) (White-tip moray) – intési silepeamureen. Vaikne ookean: Austraalia, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia. Mereveeline; demersaalne; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax isingteena (J. Richardson, 1845) (Indo-Pacific spotted moray) – tintlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritius ja Komoorid. Mereveeline; korallrahuline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax javanicus (Bleeker, 1859) (Giant moray) – suur silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Oeno atollini, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledoonia ja Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL), suurim publitseeritud mass 30 kg. Pole ohustatud. Elatuspüük. Avalikud akvaariumid. Provotseerimisel ründab inimest. Võib põhjustada tsiguaterra-mürgistust.

 

Gymnothorax johnsoni (J. L. B. Smith, 1962) (White-spotted moray) – johnsoni silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punasest merest lõunasuunas Algoa rannikuni (LAV). Mereveeline; demersaalne; 20-400 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax kidako (Temminck & Schlegel, 1846) (Kidako moray) – kidako-silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Jaapan, Taiwan, Ogasawara saared, Hawai ja Seltsisaared. Mereveeline; korallrahuline; 2-350 m sügavusel. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Traumaatiline, võib sukeldujat rünnata.

 

Gymnothorax kolpos J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1980 (Black-tail moray) – mustsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Florida väinas ja Mehhiko lahes. Mereveeline; demersaalne; kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,1 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax kontodontos E. B. Böhlke, 2000 (Short-tooth moray) – lühihammas-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Fanningi saar (Ekvaatorisaared); Kommori saartelt kuni Ekvaatorisaarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; 6-27 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax longinquus (Whitley, 1948) – sihvakas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa. Mereveeline; korallrahuline. Rannikuvetes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax maderensis (J. Y. Johnson, 1862) (Shark-tooth moray) – madeira silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Benimni vetes, Lääne-Atlandis Bermudal ja Lääne-India saartel, samuti Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; demersaalne; 85-200 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Gymnothorax mareei Poll, 1953 (Spot-jaw moray) – täpiklõug-silepeamureen. Ida-Atland: Senegalist Angoolani, sealhulgas Biafra lahe saared ja St. Helena saar. Mereveeline; demersaalne; 15-25 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax margaritophorus Bleeker, 1864 (Blotch-necked moray) – pärlkael-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Ekvaatorisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; korallrahuline; 8-25 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax marshallensis (L. P. Schultz, 1953) (Marshall Islands moray) – marshalli silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Carolini, Mariaani ja Marshalli saared; Ouvéa atoll Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline; korallrahuline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Gymnothorax mccoskeri D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 – mccoskeri silepeamureen. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas Lääne-Austraalia ja Kirde-Queenslandi vetes. Mereveeline; demersaalne; 7-84 m sügavusel. Pikkus kuni 36,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax megaspilus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1995 (Oman moray) – omaani silepeamureen. India ookeani lääneosa: teada vaid Al Hallaniyahi saare (Khuriya Muriya saared, Omaan) vetest, samuti Domaalia vetest. Mereveeline; demersaalne; kuni 21 m sügavusel. Pikkus kuni 59,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax melanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2011 (Black-body moray) – must silepeamureen. Vaikne ookean: Taiwani kaguranniku vetes. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 50,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax melatremus L. P. Schultz, 1953 (Dwarf moray) – kääbus-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Hawai saarteni, lõunas Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 1-58 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud. Leiab mõmingat kasutamist akvaariumikala.

 

Gymnothorax meleagris (G. Shaw, 1795) (Turkey moray) – helmes-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Lord Howe saareni. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mere-, mage- ja riimveeline; korallrahuline; 1-51 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On põhjustanud söömisel tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid.

 

Gymnothorax microstictus E. B. Böhlke, 2000 (Small-spot moray) – pisitäpiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Paapua Uus-Guinest kuni Vanuatuni; Filipiinidest lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; demersaalne; 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax miliaris (Kaup, 1856) (Golden-tail moray) – kuldsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast ja Florida (USA) lõunaosast kuni Antillide ja Kagu-Brasiiliani. Ida-Atland: St. Pauli rahu, Roheneemesaared, Ascensioni ja St. Helena saared. Samuti Kesk-Atlandi saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-60 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax minor (Temminck & Schlegel, 1846) – väike silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Honshu saare (Jaapan) lõunaosast lõunasuunas Hiina ja Taiwanini. Lääne-Austraaliast kuni Uus Lõuna-Walesini. Mereveeline; demersaalne; 67-175 m sügavusel. Pikkus kuni 54,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax moluccensis (Bleeker, 1864) (Moluccan moray) – maluku silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Jeemen, Tai, Indoneesia ja Korallimeri. Teated ka Jõulusaarelt. Mereveeline; korallrahuline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monochrous (Bleeker, 1856) (Drab moray) – pronksjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Marshalli saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Austraaliani; tõenäoline ka Seišellidel. Mereveeline; korallrahuline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monostigma (Regan, 1909) (One-spot moray) – ükstähn-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Maldiividest ja Jõulusaarest kuni Karoliinide ja Mariaanide saarestikeni, Paapua Uus-Guineast ja Filipiinidest Markiisisaarte ja Tuamoto saarteni. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax mordax (Ayres, 1859) (California moray) – kalifornia silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Point Conceptionist Kalifornias (USA) lõunasuunas kuni Baja Californiani (Mehhiko), leitud ka Galapagose saarte vetest. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 152 cm (TL), eluiga kuni 30 a. Pole ohustatud. Traumaatiline.

 

Gymnothorax moringa (G. Cuvier, 1829) (Spotted moray) – lapiline silepeamureen. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast (USA) ja Bermudast kuni Brasiiliani, sealhulgas Mehhiko lahes ja Kariibidel kuni Kagu-Brasiiliani; Ida-Atlandis Ascensioni ja St. Helena saarte vetes, samuti Kesk- ja Ida-Atlandi saarte juures. Aktiivne päevasel ajal. Mereveeline; korallrahuline, 0-200 m sügavusel (enamasti 0-35 m). Pikkus kuni 200 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Turustatkse värskelt ja soolatuna. Traumaatiline, inimeste suhtes ebaharilikult agressiivne.

 

Artikkel järgneb leheküljel Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Vaata lisaks:

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
Mureenlased (Muraenidae)