Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Nürisuumureenid (Echidna)
Nürisuumureenid (Echidna), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast. Vene: мурены-ехидны, ехидны, мегадеры.
Vaikses, India ja Atlandi ookeanis. Hammastik kohanenud koorikloomade ja meresiilikute purustamiseks. Suurim pikkus liigiti 20,5-165 cm (TL).
Perekonnas on 11 liiki (FishBase, 2020):
Echidna amblyodon (Bleeker, 1856) (Sulawesi moray) – sulawesi nürisuumureen. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; 2-20 m sügavusel. Pikkus kuni 20,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Echidna catenata (Bloch, 1795) (chain moray) – ahel-nürisuumureen. Lääne-Atlandis Bermuda ha Florida (USA) vetes ja Bahamast Antillide ning Brasiiliani; Ida-Atlandis Roheneemesaarte ja Ascensioni saare vetes; mõnede Lõuna-Atlandi saarte vetes. Toitub krabidest, krevettidest, kaladest jm. Ovipaarne. Mereveeline; korallrahuline, 0-12 m (enamasti 0-2 m) sügavusel. Pikkus kuni 165 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.
Echidna delicatula (Kaup, 1856) (mottled moray) – peenkiri-nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Sri Lankast kuni Samoani, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini. Mereveeline; korallrahuline, 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Ohustatus määramata.
Echidna leucotaenia L. P. Schultz, 1943 (whiteface moray) – valgepalg-nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Ekvaatorisaarte ja Tuamoto saarteni, põhjasuunas Johnstoni atollini. Mere-, mage- ja riimveeline; korallrahuline, 0-24 m sügavusel. Toitub koorikloomadest, peamiselt krabidest. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.
Echidna nebulosa (J. N. Ahl, 1789) (snowflake moray, starry moray) – räitsak-nürisuumureen. Indo-patsifiidses regioonis Punasest merest, Ida-Aafrikast ja Pärsia lahest Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapani ja Havai saarteni, lõunasuunas Lord Howe saareni; läbivalt kogu Mikroneesias; Vaikse ookeani idaosas Baja Californiast (Mehhiko) ja Kostariikast kuni Põhja-Kolumbiani; leitud ka Kagu-Atlandist. Mereveeline; korallrahuline, 1-48 m (enamasti kuni 10 m) sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.
Echidna nocturna (Cope, 1872) (freckled moray, palenose moray) – tähine nürisuumureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Peruuni, sealhulgas Galapagose saartel. Rannikuvetes. Toitub krabidest, homaaridest, limustest jm. Mereveeline demersaalne; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 71 cm (TL). Pole ohustatud.
Echidna peli (Kaup, 1856) (pebbletooth moray) – peli nürisuumureen. Ida-Atland: Mauritaaniast kuni Angoolani, sealhulgas Roheneemesaartel ja Biafra lahe saartel. Madalas vees. Toitub koorikloomadest, vähikestest, krevettidest. Mereveeline demersaalne. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 55 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Echidna polyzona (J. Richardson, 1845) (barred moray) – vöödiline nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Havai saarteni, Markiisisaarteni ja Tuamoto saarteni, põhjasuunas Ryukyu saareni, lõunasuunas Suure Vallrahuni. Toitub peamiselt väikestest koorikloomadest. Mereveeline; korallrahuline, 2-20 m sügavusel. Pikkus kuni 72,3 cm. Pole ohustatud. (TL). Elatuspüük. Akvaristikaäri.
Echidna rhodochilus Bleeker, 1863 (pink-lipped moray eel) – roosahuuline nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesia ja Filipiinid. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne. Pikkus kuni 33,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Echidna unicolor L. P. Schultz, 1953 (unicolor moray) – kahvatu nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Ekvaatorisaarteni, Markiisisaarteni, Seltsisaarteni ja Tuamotu saarteni, põhjasuunas Marrshalli ja Johnsoni saarteni, lõunasuunas Austraaliani Mereveeline; korallrahuline, 5-25 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm. Pole ohustatud.
Echidna xanthospilos (Bleeker, 1859) (New Guinea moray, yellow-spotted moray) – kollasetäpiline nürisuumureen. Indo-patsifiidne regioon: Taiwan, Sri Lanka, Indoneesia, Paapua Uus-Guinea, Samoa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 75 cm (TL). Ohustatus määramata.
Juuli, 2020