Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)
Uimheeringad (Opisthopterus)
Uimheeringad (Opisthopterus), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi saagkõhtheeringlaste (Pristigasteridae) sugukonnast.
India ja Vaikne ookean.
Suurim pikkus liigiti 18-23 cm (TL).
Perekonnas on 6 liiki (FishBase, 2020):
Opisthopterus dovii (Günther, 1868) (Dove's longfin herring) – dow' uimheeringas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahte suubuvast Muerto jõest kuni Guayaquili laheni Peruus. Rannikumeres, võib siseneda riimvette. Toitub peamiselt pisikaladest. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm (TL), tavapikkus 18 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Opisthopterus effulgens (Regan, 1903) (Vaqueira longfin herring) – vaqueira uimheeringas. Vaikse ookeani idaosa: üksnes Ekuadori loodeosas Vaqueira jõe piirkonnas. Rannikumeres, võib siseneda jõkke. Mere- mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 20,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Opisthopterus equatorialis Hildebrand, 1946 (Equatorial longfin herring) – ekvatoriaalne uimheeringas. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Guayaquili laheni Peruus. Rannikumeres, võib siseneda riimvette. Mere- ja riimveeline pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 14,6 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Opisthopterus macrops (Günther, 1867) (Bigeyed longfin herring) – suursilm-uimheeringas. Vaikse ookeani idaosa: Panama rannikumeres. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 18 cm (TL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Opisthopterus tardoore (Cuvier, 1829) (Tardoore) – tardoor-uimheeringas. Indo-patsifiidne regioon: Omaani lahest vähemalt Madraseni, piki yanmari rannikut Jaava mere ja Tai laheni. Rannikuvetes, siseneb suudmealadele ja tõuseb jõgedes loodetevööndisse. Mere- ja riimveeline pelaagilis-neriidne; amfidroomne. Pikkus kuni 20 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse väetisena ja kalajahu tootmiseks.
Opisthopterus valenciennesi Bleeker, 1872 (Slender tardoor) – sale uimheeringas. Indo-patsifiidne regioon: Jaava meres, Singapuri vetes ja põhjasuunas Fujiani provintsini (Hiina) Ida-Hiina mere ääres. Rannikumeres ja suudmealadel. Mere- ja riimveeline pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Juuli, 2020