Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Pellonad (Pellona)
Pellonad (Pellona), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi saagkõhtheeringlaste (Pristigasteridae) sugukonnast.
3 liiki Lõuna-Ameerikas magevees, 2 liiki Indo-patsifiidses regioonis, 1 liik Lääne-Atlandis.
Suurim pikkus liigiti 3,6 (TL) – 80 (FL) cm.
Perekonnas on 6 liiki (FishBase, 2020):
Pellona altamazonica Cope, 1872 – peruu pellona. Lõuna-Ameerika: Peruu sisevetes. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 3,6 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Pellona castelnaeana Valenciennes, 1847 (Amazon pellona) – amasoonia pellona. Lõuna-Ameerika: Amazonase vesikonnas Brasiilias, Kolumbias, Peruus, Ekuadoris, Boliivias, Guajaanas. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Jõgedes ja järvedes, merre tõenäoliselt ei satu. Parvekala. Toitub selgrootuist, kaladest, kahepaiksetest. Pikkus kuni 80 cm (FL), suurin publitseeritud mass 7,1 kg. Pole ohustatud. Elatuspüük.
Pellona dayi Wongratana, 1983 (Day's pellona) – day pellona. India ookean: India lõunaosa idarannik. Rannikuvetes, tõenäoliselt siseneb ka suudmealadele. Mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Ohustatus määramata. Vähene äripüük.
Pellona ditchela Valenciennes, 1847 (Indian pellona) – india pellona. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Aafrika idaranniku Durbani piirkonnast kuni Omaani laheni, sealhulgas Madagaskari vetes, India rannikul ja Andamani meres, lõunasuunas Lääne-Austraaliani; samuti Lõuna-Hiina merest ja Indoneesiast Põhja-Austraalia ning Paapua Uus-Guineani. Rannikumeres, suudmealadel, mangroovialadel. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagiline, anadroomne, 6-55 m sügavusel. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 13 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 11 274 – 20 373 t; Malaisia, Filipiinid). Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna. Kasutatakse tuunipüügil söödana.
Pellona flavipinnis (Valenciennes, 1837) (Yellowfin river pellona) – kollasaba- pellona. Lõuna-Amerika: Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Guajaana; Venetsueela, Kolumbia. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Jõgedes. Rühmana. Pikkus kuni 73 cm (TL), tavapikkus 45 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Pellona harroweri (Fowler, 1917) (American coastal pellona) – harroweri pellona. Lääne-Atland: Panama, Trinidad ning Guajaanast lõunasuunas Lõuna-Brasiiliani. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 5-36 m sügavusel. Rannikuvetes, siseneb suudmealadele. Pikkus kuni 18 cm (TL), tavapikkus 12 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Juuli, 2020