Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Ümarheeringad (Etrumeus)

Ümarheeringad (Etrumeus), kalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi ümarkõhtheeringlaste (Dussumieriidae) sugukonnast.

Vaikse, India ja Atlandi ookeani troopilistes ja subtroopilistes vetes. Toituvad planktonist. Punase mere, Lõuna-Aafrika, Jaapani ja Lõuna-Ameerika vetes püütakse töönduslikult.

Suurim pikkus liigiti 14,1-30 cm (SL).

Perekonnas on 7 liiki (FishBase, 2020):

Etrumeus acuminatus Gilbert, 1890 (Eastern Pacific red-eye round herring) – terav ümarheeringas. Vaikse ookeani idaosa: Monterey lahest (Kalifornia, USA) kuni Tšiilini. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Etrumeus golanii DiBattista, J. E. Randall & Bowen, 2012 – golani ümarheeringas. India ookeani lääneosa: Punase mere põhjaosas; Suessi kanali kaudu tulnud ka Vahemerre. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, kuni 50 m sügavusel. Pikkus kuni 20,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Etrumeus makiawa J. E. Randall & DiBattista, 2012 – havai ümarheeringas. Vaikne ookean: Havai saarte vetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 14,1 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Etrumeus micropus (Temminck & Schlegel, 1846) – pisiuim-ümarheeringas. Vaikse ookeani lääneosa: Jaapani kagurannikutest kuni Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Etrumeus sadina (Mitchill, 1814) (Atlantic red-eye round herring) – atlandi ümarheeringas. Lääne-Atland: Fundy lahest kuni Mehhiko laheni. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 0-125 m sügavusel. Enamasti rannikuvetes, kuid vahel ka kuni 120 km kaugusel Ekuadori rannikust mandrilava serval. Pikkus kuni 33 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL). Pole ohustatud. Rohke äripüük. Turustatakse värskena, soolatuna, konserveerituna; valmistatakse kalajahu.

 

Etrumeus whiteheadi Wongratana, 1983 (Whitehead's round herring) – whiteheadi ümarheeringas. Kagu-Atlandist kuni India ookeani lääneosani: LAVi vetest Angoola lõunaosa veteni. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Pole ohustatud. Rohke äripüük (2000-2011. a vahemikus 29 438 – 65 501 t; LAV, Namiibia).

 

Etrumeus wongratanai DiBattista, J. E. Randall & Bowen, 2012 – wongratana ümarheeringas. India ookeani lääneosa: LAVi vetest Somaaliani (Adeni lahe ja Aafrika Sarveni). Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 18,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                      Juuli, 2020

Vaata lisaks:

Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)