Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Heeringakesed (Herklotsichthys)
Heeringakesed (Herklotsichthys), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast.
Kagu-Aasias ja Austraalias, üks liik India ookeani lääneosas Punases meres.
Parvekalad. Toituvad vähikestest jt selgrootutest.
Suurim pikkus liigiti 8-22 cm (SL).
Perekonnas on 12 liiki (FishBase, 2020):
Herklotsichthys blackburni (Whitley, 1948) (Blackburn's herring) – blackburni heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 10,5 cm (SL), tavapikkus 8 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Herklotsichthys castelnaui (J. D. Ogilby, 1897) (Castelnau's herring) – austraalia heeringake. Vaikse ookeani edelaosa: Ida-Austraalia rannikuveed, teated ka Paapua Uus-Guineast Fly jõest. Rannikuvetes, estuaarides. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (SL), tavapikkus 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Herklotsichthys collettei Wongratana, 1987 (Collette's herring) – collette'i heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 19 cm (SL). Pole ohustatud.
Herklotsichthys dispilonotus (Bleeker, 1852) (Blacksaddle herring) – kahelaiguline heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Tai laht, Filipiinid, Indoneesia. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys gotoi Wongratana, 1983 (Goto's herring) – goto heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Guinea (Mimika jõgi ja Põhja-Austraalia (Carpentaria laht). Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9 cm (SL), tavapikkus 8 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys koningsbergeri (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1912) (Koningsberger's herring) – koningsbergeri heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes, teated ka Arafura merest. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys lippa (Whitley, 1931) (Australian spotted herring) – tähnikheeringake. Indo-Vaikne ookean: Austraalia vetes Exmouthi lahest Carpentaria laheni ning Yorki neeme ja Aru saare vetes; ka Arafura meres ja Paapua Uus-Guineas. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 14 cm (SL). Pole ohustatud. Potentsiaalne liik ärikalastuseks.
Herklotsichthys lossei Wongratana, 1983 (Gulf herring) – pärsia lahe heeringake. India ookeani lääneosa: Pärsia laht, võimalik ka Punane meri. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Potentsiaalne liik ärikalastuseks.
Herklotsichthys ovalis (Anonymous referred to E. T. Bennett, 1830) – ovaalne heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Hiina, Vietnam. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 10 cm (NG). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Herklotsichthys punctatus (Rüppell, 1837) (Spotback herring) – tähniline heeringake. India ookeani lääneosa: Punane meri ja võimalik, et ka Adeni laht, immigrandina ka Vahemere idaosas. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 9,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük. Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna; valmistatakse ka kalapalle.
Herklotsichthys quadrimaculatus (Rüppell, 1837) (Bluestripe herring) – sinisetriibuline heeringake. Indo-Vaikne ookean: Laialdaselt India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas, sealhulgas Aafrika idarannikul, Madagaskaril, Mauritiusest idasuunas kuni Jaapanini, Ida-Austraalia ja Samoa vetes; asustatud Hawaile. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 1-13 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse kalastamisel söödakalana.
Herklotsichthys spilurus (Guichenot, 1863) (Reunion herring) – reunioni heeringake. India ookeani lääneosa: Keenia, Sansibar (Tansaania), Reunion, tõenäoliselt ka Madagaskaril. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük
Juuni, 2020