Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Heeringakesed (Herklotsichthys)
Heeringakesed (Herklotsichthys), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast.
Kagu-Aasias ja Austraalias, üks liik India ookeani lääneosas Punases meres.
Parvekalad. Toituvad vähikestest jt selgrootutest.
Suurim pikkus liigiti 8-22 cm (SL).
Perekonnas on 12 liiki (FishBase, 2020):
Herklotsichthys blackburni (Whitley, 1948) (Blackburn's herring) – blackburni heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 10,5 cm (SL), tavapikkus 8 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Herklotsichthys castelnaui (J. D. Ogilby, 1897) (Castelnau's herring) – austraalia heeringake. Vaikse ookeani edelaosa: Ida-Austraalia rannikuveed, teated ka Paapua Uus-Guineast Fly jõest. Rannikuvetes, estuaarides. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (SL), tavapikkus 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Herklotsichthys collettei Wongratana, 1987 (Collette's herring) – collette'i heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 19 cm (SL). Pole ohustatud.
Herklotsichthys dispilonotus (Bleeker, 1852) (Blacksaddle herring) – kahelaiguline heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Tai laht, Filipiinid, Indoneesia. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys gotoi Wongratana, 1983 (Goto's herring) – goto heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Uus-Guinea (Mimika jõgi ja Põhja-Austraalia (Carpentaria laht). Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9 cm (SL), tavapikkus 8 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys koningsbergeri (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1912) (Koningsberger's herring) – koningsbergeri heeringake. India ookeani idaosa: Lääne-Austraalia rannikuvetes, teated ka Arafura merest. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Herklotsichthys lippa (Whitley, 1931) (Australian spotted herring) – tähnikheeringake. Indo-Vaikne ookean: Austraalia vetes Exmouthi lahest Carpentaria laheni ning Yorki neeme ja Aru saare vetes; ka Arafura meres ja Paapua Uus-Guineas. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 14 cm (SL). Pole ohustatud. Potentsiaalne liik ärikalastuseks.
Herklotsichthys lossei Wongratana, 1983 (Gulf herring) – pärsia lahe heeringake. India ookeani lääneosa: Pärsia laht, võimalik ka Punane meri. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Potentsiaalne liik ärikalastuseks.
Herklotsichthys ovalis (Anonymous referred to E. T. Bennett, 1830) – ovaalne heeringake. Vaikse ookeani lääneosa: Hiina, Vietnam. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 10 cm (NG). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Herklotsichthys punctatus (Rüppell, 1837) (Spotback herring) – tähniline heeringake. India ookeani lääneosa: Punane meri ja võimalik, et ka Adeni laht, immigrandina ka Vahemere idaosas. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 9,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük. Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna; valmistatakse ka kalapalle.
Herklotsichthys quadrimaculatus (Rüppell, 1837) (Bluestripe herring) – sinisetriibuline heeringake. Indo-Vaikne ookean: Laialdaselt India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas, sealhulgas Aafrika idarannikul, Madagaskaril, Mauritiusest idasuunas kuni Jaapanini, Ida-Austraalia ja Samoa vetes; asustatud Hawaile. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; 1-13 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse kalastamisel söödakalana.
Herklotsichthys spilurus (Guichenot, 1863) (Reunion herring) – reunioni heeringake. India ookeani lääneosa: Keenia, Sansibar (Tansaania), Reunion, tõenäoliselt ka Madagaskaril. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8,5 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük
Juuni, 2020