Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Rasboorad (Rasbora)

Rasboorad (Rasbora), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna daaniolaste (Danioninae) alamsugukonnast. Leviala Lõuna- ja Kagu-Aasias; 1 liik Aafrikas (gerlachi rasboora). Pisikesed kalad, enamuse liikide suurim standardpikkus alla 10 cm. Parvekalad. Erinevates biotoopides: mägijõgedes, metsajõgedes, järvedes, tiikides, soodes jm. Keha on sale, suu otse- või ülaseisune, poised puuduvad, soomused suhteliselt suured.

Mitmed liigid on levinud akvaariumikaladena.

Perekonnas on 87 liiki (FishBase, 2020):

Rasbora amplistriga Kottelat, 2000 – laitriip-rasboora. Aasia: Laos, Kambodža, Tai kaguosa. Bentopelaagiline. Metsajõgedes. Pikkus kuni 3,4 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora api Lumbantobing, 2010 – lõõmrasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Selge vee ja kiire vooluga jõgedes ja ka turbaojades. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora aprotaenia C. L. Hubbs & Brittan, 1954 – jaava rasboora. Aasia: Bentopelaagiline. Metsajõgedes. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora argyrotaenia (Bleeker, 1849) (Silver rasbora) – hõberasboora. Aasia: Mekongi, Maeklongi ja Chao Phraya vesikonnad, Malaka poolsaar, Borneo, Sumatra ja Jaava saared. Bentopelaagiline. Jõgedes ja üleujutatud põldudel. Toitub vetikatest. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Rasbora armitagei N. K. A. Silva, Maduwage & Pethiyagoda, 2010 – kalu rasboora. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora arundinata Lumbantobing, 2014 – süstikjoon-rasboora. Aasia: Sumatra saarel Tripa Jaya, Klueti ja Alasi jõgedes. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Nii kiire voolu ja selge veega jõgedes kui ka hämustes tiikides. Toitub õhuputukatest ja vetikatest. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora atranus Kottelat & H. H. Tan, 2011 – mustlaik-rasboora. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Rasbora atridorsalis Kottelat & X. L. Chu, 1988 – yunnani rasboora. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis ja Laoses. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,2cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora aurotaenia Tirant, 1885 (Pale rasbora) – neoonrasboora. Aasia: Mekongi, Maeklongi ja Chao Phraya vesikondades. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides: nii selges kui ka häguses, kiire vooluga või seisvas vees. Toitub õhuputukatest ja vetikatest. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatude. Äripüük.

 

Rasbora baliensis C. L. Hubbs & Brittan, 1954 – bali rasboora. Aasia: endeem Bali saarel Bratani järves (üle 1200 m merepinnast). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Rasbora bankanensis (Bleeker, 1853) – bangka rasboora. Aasia: Malaka poolsaarel ja Indoneesias. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora beauforti Hardenberg, 1937 (Spotlight rasbora) – beauforti rasboora. Aasia: Borneo saarel Kumai jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora bindumatoga Lumbantobing, 2014 – kantrasboora. Aasia: Sumatra saarel. Mägijõgedes ja ka mõõduka voolu ja häguse veega jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora borapetensis H. M. Smith, 1934 (Blackline rasbora) – mustjoon-rasboora. Aasia: Mekongi, Maeklongi ja Chao Phraya vesikondades, samuti Malaka poolsaare põhjaosas. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides: jõed, ojad, tiigid, sood, kraavid, enamasti aeglases ja häguses vees. Toitub putukatest, putukavastsetest, vähilaadsetest jm Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustartud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora borneensis Bleeker, 1860 – borneo rasboora. Aasia: Borneo saare lõuna- ja lääneosas. Bentopelaagiline. Väikestes kiire vooluga metsajõgedes. Toitub putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora bunguranensis Brittan, 1951 – bungurani rasboora. Aasia: Indoneesias Bungurani saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora caudimaculata Volz, 1903 (Greater scissortail) – käärsaba-rasboora. Aasia: Malaysias, Indoneesias ja Mekongi alamjooksul. Bentopelaagiline. Metsajõgedes. Toitub peamiselt õhuputukatest. Pikkus kuni 17 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora caverii (Jerdon, 1849) (Cauvery rasbora) – kaveri rasboora. Aasia: India, Sri Lanka. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Enamasti väikestes metsajõgedes, kuid ka suurtes jõgedes ja nende suudmealadel. Pikkus kuni 10 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük; akvaristikaäri.

 

Rasbora cephalotaenia (Bleeker, 1852) – juttpõsk-rasboora. Aasia: Indoneesias ja Malaka poolsaarel. Bentopelaagiline. Aeglase voolu ja tirbapruuni veega jõgedes. Toitub selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 13 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Rasbora chrysotaenia C. G. E. Ahl, 1937 (Goldstripe rasbora) – kuldtriip-rasboora. Aasia: Malaysia, Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,5 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

Pilt puudub

Rasbora cryptica Kottelat & H. H. Tan, 2012 – peitrasboora. Aasia: Borneo saarel Sarawaki provintsis (Malaysia). Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikestes jõgedes. Toitub putukatest ja vetikatest. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Rasbora dandia (Valenciennes, 1844) – dandiarasboora (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India (Kerala, Karnataka osariigid), Sri Lanka. Bentopelaagiline.Nii voolu kui ka seisuvees. Toitub õhuputukatest, veeselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 9,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora daniconius (F. Hamilton, 1822) (Slender rasbora) – sale rasboora. Aasia: Mekongi, Chao Phraya ja Salweeni vesikondades, Malaka poolsaare põhjaosas, läänesuunas Induse jõe ja Sri Lankani. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline; potamodroomne. Erinevad biotoobid: suurtest jõgedest kravide, tiikide ja üleujutatud põldudeni. Toitub peamiselt veeputukatest ja detriidist. Pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük; akvaristikaäri.

 

Rasbora dies Kottelat, 2008 – tarakani rasboora. Aasia: Indoneesias Tarakani saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora dorsinotata Kottelat, 1988 – tai rasboora. Aasia: Chao Phraya ja Mekongi vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora dusonensis (Bleeker, 1850) (Rosefin rasbora) – kuldsaba-rasboora. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel ja Borneo ning Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Nii suurtes jõgedes kui ka väikestes ojades, ka tiikides ja kraavides. Toitub õhuputukatest, vähilaadsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 12 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Rasbora einthovenii (Bleeker, 1851) (Brilliant rasbora) – briljantrasboora. Aasia: Malaka poolasaarel ja Indoneesias. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga turbarabaga seotud jõgedes. Toitub ussikestest, putukatest, koorikloomadest. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Rasbora elegans Volz, 1903 (Twospot rasbora) – kakslaik-rasboora. Aasia: Malaka poolsaarel, Singapuris, Borneol ja Sumatral. Bentopelaagiline. Metsavööndi jõgedes, kiires veevoolus. Toitub õhuputukatest ja veeselgrootutest. Pikkus kuni 20 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora ennealepis T. R. Roberts, 1989 – kapuasi rasboora. Aasia: Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Rasbora everetti Boulenger, 1895 – everetti rasboora. Aasia: Filipiinid. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora gerlachi C. G. E. Ahl, 1928 – gerlachi rasboora. Aafrika: Kamerun. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora haru Lumbantobing, 2014 – haru rasboora. Aasia: Sumatra saarel Bohoroki jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora hobelmani Kottelat, 1984 (Kottelat rasbora) – hobelmani rasboora. Aasia: Myanmari idaosas, Tai põhjaosas ja Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Väikestes mäestikujõgedes. Toitub putukatest. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora hosii Boulenger, 1895 – kalimantani rasboora. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Lääne-Kalimantani osariigis. Bentopelaagiline. Kiirema vooluga väikestes jõgedes. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora hubbsi Brittan, 1954 – hubbsi rasboora. Aasia: Borneo põhjaosas. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora jacobsoni M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916 – jacobsoni rasboora. Aasia: Sumatra saare keskosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora johannae Siebert & S. Guiry, 1996 – ojarasboora. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Kalimantani osariigis. Bentopelaagiline. Suure langusega metsaojades. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora kalbarensis Kottelat, 1991 (Kalbar rasbora) – kalbari rasboora. Aasia: Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Enamasti metsaojades. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

Rasbora kalochroma (Bleeker, 1851) (Clown rasbora) – klounrasboora. Aasia: Malaka poolsaarel ja Borneo ning Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Aeglastes pruuniveelistes jõgedes. Toitub selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Rasbora kluetensis Lumbantobing, 2010 – klueti rasboora. Aasia: endeem Sumatra saarel Klueti jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora kobonensis B. L. Chaudhuri, 1913 – kobo rasboora. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägijõgedes. Pikkus kuni 14,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora kottelati K. K. P. Lim, 1995 – kottelati rasboora. Aasia: Borneo saare loodeosas. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga tasandikujõgedes, mis on seotud turbarabadega. Toitub selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora labiosa Mukerji, 1935 – huulrasboora. Aasia: India. Bentopelaagiline. Jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

Pilt puudub

Rasbora lacrimula Hadiaty & Kottelat, 2009 – pisarlaik-rasboora. Aasia: Borneo saarel Mahakami vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Akivaristikaäri.

 

Rasbora lateristriata (Bleeker, 1854) (Yellow rasbora) – kollane rasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra sarest kuni Sumbawa saareni; ka Filipiinidel, Tais, Malaysias, Vietnamis, Singapuris ja USA-s. Bentopelaagiline. Suhteliselt kiire vooluga mägijõgedes. Toitub zoo- ja fütoplanktonist, putukavastsetest jm. Pikkus kuni 12 cm (TL). Akvaristikaäri.

 

Rasbora laticlavia Siebert & P. J. Richardson, 1997 – lillatriip-rasboora. Aasia: Indoneesias Kalimantanil. Keskmistes ja väikestes ojades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Ohustatus määrmata.

 

Rasbora leptosoma (Bleeker, 1855) (Copperstripe rasbora) – vasktriip-rasboora. Aasia: Sumatra saar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,4 cm (TL). Ohustatud (VU). Akvaristikaäri.

 

Rasbora maninjau Lumbantobing, 2014 – maninjau rasboora (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Sumatra saarel Maninjau järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora meinkeni de Beaufort, 1931 – meinkeni rasboora. Aasia: Sumatra saarel Laut Tawari järves ja sellega seotud jõgedes. Bentopelaagiline. Madalas, enamasti tumedas ja happelises vees. Toitub selgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora microcephalus (Jerdon, 1849) – väikepea-rasboora (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora myersi Brittan, 1954 – myersi rasboora. Aasia: Malaka poolsaar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,3 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora naggsi N. K. A. Silva, Maduwage & Pethiyagoda, 2010 – naggsi rasboora. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora nematotaenia C. L. Hubbs & Brittan, 1954 – peentriip-rasboora. Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus määramata.

Pilt puudub

Rasbora nodulosa Lumbantobing, 2010 – mügarpea-rasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel Seumayami, Tangan-tangani ja kahes nimeta jões. Bentopelaagiline. Madalas, enamasti tumedas ja happelises vees. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora notura Kottelat, 2005 – teemantrasboora. Aasia: Malaysias Terengganu jõestikus. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora ornata Vishwanath & Laisram, 2005 – manipuri rasboora. Aasia: Indias Manipuri osariigis Chatrickongi ja Lokchao jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Rasbora patrickyapi H. H. Tan, 2009 – patricku rasboora. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Kalimantani osariigis Katingani ja Kahayani jõgede vesikondades. Bentopelaagiline. Soises piirkonnas aeglase vooluga väikerstes jõgedes ja ojades. Toitub peamiselt õhuputukatest. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohulähedane (NT). Akvristika.

 

Rasbora paucisqualis C. G. E. Ahl, 1935 (Largescaled rasbora) – laisoomus-rasboora. Aasia: Mekongi vesikonnas ja Malaysias. Bentopelaagiline. Metsajõgedes ja ojades. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora paviana Tirant, 1885 (Sidestripe rasbora) – nõeltriip-rasboora. Aasia: Mekongi, Shao Phraya ja Maeklongi vesikondades, samuti Malaka poolsaare põhjaosas. Erinevates biotoopides: jõed, ojad, järved, tiigid. Bentopelaagiline. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora philippina Günther, 1880 (Mindanao rasbora) – filipiini rasboora. Aasia: Filipiindel Mindanao saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristika.

 

Rasbora rasbora (F. Hamilton, 1822) (Gangetic scissortail rasbora) – harilik rsboora. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, Tai. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora reticulata M. C. W. Weber & de Beaufort, 1915 – võrkrasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra ja Niase saartel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora rheophila Kottelat, 2012 – sabahi rasboora (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Malaysias Borneo saarel Sabahi osariigis Sungai Pangakatani jões. Bentopelaagiline. Kiires või mõõdukas veevoolus. Toitub putukatest ja vetikatest. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora rubrodorsalis Donoso-Büchner & J. Schmidt, 1997 – punauim-rasboora. Aasia: Mekongi, Chao Phraya ja Maeklongi vesikiondades. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgredes,l tiikides, soodes. Toitub zooplanktonist ja õhuputukatest. Pikkus kuni 3,3 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora rutteni M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916 – rutteni rasboora. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora sarawakensis Brittan, 1951 – sarawaki rasboora. Aasia: Borneo saarel Sarawaki piirkonas (Malaysia). Bentopelaagiline. Aeglase või mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades. Toitub zooplanktonist, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora semilineata M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916 – pooljoon-rasboora. Aasia: Borneo saare põhjaosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora septentrionalis Kottelat, 2000 – põhjarasboora. Aasia: Mekongi vesikonnas Laoses ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora spilotaenia C. L. Hubbs & Brittan, 1954 – laiguline rasboora. Aasia: Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora steineri Nichols & C. H. Pope, 1927 (Chinese rasbora) – steineri rasboora. Aasia: Kagu-Hiina, Laos, Vietnam. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora subtilis T. R. Roberts, 1989 – peen rasboora. Aasia: Borneo saare lääneosas Kapuasi vesikonnas. Bentopelaagiline. Järvedes kallaste lähedal. Pikkus kuni 4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora sumatrana (Bleeker, 1852) – sumatra rasboora. Aasia: Mekongi, Chao Phraya ja Maekilongi vesikondades, Tai kaguosas, Kambodža edelaosas, Malaka poolsarel, Sumatra saarel ja Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Kiire vooluga suurtes ja keskmistes jõgedes, mägijõgedes ja -ojades, Mekongi alamjooksul. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest. Pikkus kuni 13 cm (TL). Ohulähedane. Akvaristikaäri.

 

Rasbora tawarensis M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916 – tawari rasboora. Aasia: endeem Sumatral Tawari ja Acehi järvedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Rasbora taytayensis Herre, 1924 – taytay rasboora. Aasia: Filipiindel Palawani saarel Taytay piirkonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora tobana C. G. E. Ahl, 1934 – toba rasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel Toba järves. Bentopelaagiline. Toitub veeselgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora tornieri C. G. E. Ahl, 1922 (Yellowtail rasbora) – punasaba-rasboora. Aasia: Indohiina poolsaar, Malaysia ja Indoneesia. Bentopelaagiline. Erinevad biotoobid: jõed, järved, lammid, sood, üleujutatud põllud. Toitub selgrootutest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 17 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Rasbora trifasciata Popta, 1905 – kolmvööt-rasboora. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora trilineata Steindachner, 1870 (Three-lined rasbora) – kolmtriip-rasboora, ka klaasrasboora. Aasia: Mekongi, Chao Phraya ja Maekilongi vesikondades, Malaka poolsaarel, Borneo ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Erinevad biotoobid: jõed, järved, lammid, sood, üleujutatud põllud. Toitub peamiselt õhuputukatest. Pikkus kuni 13 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Rasbora truncata Lumbantobing, 2010 – kirdesumatra rasboora. Aasia: Sumatra saarel Alasi jões. Bentopelaagiline. Mõõdukas veevoolus. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora tubbi Brittan, 1954 – tubbi rasboora. Aasia: Borneo saare põhjaosas. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga tumeda veega jõgedes. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 10,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora tuberculata Kottelat, 1995 – köberrasboora. Aasia: Indoneesia, Malaysia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 2,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora vaillantii Popta, 1905 – vaillanti rasboora. Aasia: Borneo saar (Sabah). Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga väiksemates jõgedes. Toitub putukatest ja vetikatest. Pikkus kuni 7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora vietnamensis Vasil'eva & Vasil'ev, 2013 – vietnami rasboora. Aasia: Vietnamis Phu Quoci saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Rasbora volzii Popta, 1905 – volzi rasboora. Aasia: Borneo saarel Sarawaki osariigis (Malaysia) ja Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka voolga väiksemates jõgedes. Toitub putukatest ja vetikatest. Pikkus kuni 12,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora vulcanus H. H. Tan, 1999 – laavarasboora. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Rasbora vulgaris Duncker, 1904 – malai rasboora. Aasia: Malaka poolsaar. Bentopelaagiline. Erinevad biotoobid: jõed, järved, tiigid, kanalid. Toitub selgrootutest, õhuputukatest, vetikatest. Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Rasbora wilpita Kottelat & Pethiyagoda, 1991 (Wilpita rasbora) – wilpita rasboora. Aasia: Sri Lankal Nilwana, Gini ja Kalu vesikondades. Bentopelaagiline. Mõõduka või aeglase vooluga keskmistes või väikestes jõgedes. Toitub peamiselt õhuputukatest. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

                                                                                                                                                                                          Aprill, 2020

Vaata lisaks:

Daaniolased (Danioninae)




Hotmedia.ee