Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Puntiused (Puntius)

Puntiused (Puntius), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Varem oli perekond märksa suurem, nüüd on palju liike paigutatud teistesse taksonitesse: pardpuntiused (Barbodes), dookinsiad (Dawkinsia), trellpuntiused (Desmopuntius), haludaariad (Haludaria), malelaudpuntiused (Oliotius), pethiad (Pethia), tiigerpuntiused (Puntigrus), mägipuntiused (Sahyadria) ja saagpuntiused (Systomus). Leviala Lõuna-Aasias, Kagu-Aasia mandriosas ja saartel, samuti Taiwanil. Enim liike on Indias. Väiksemapoolsed kalad, suurim pikkus kuni 25 cm, enamus liike vahemikus 7-15 cm. Toituvad selgrootutest ja taimsest ollusest. Kude eest hoolt ei kanna, täiskasvanud võivad süüa oma maime.

Perekonnas on 50 liiki (FishBase, 2020):

Puntius ambassis (F. Day, 1869) – idaindia puntius. Aasia: Indias Andhra Pradeshi ja Tamil Nadu osariikides. Bentopelaagiline. Ojades ja tiikides. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius amphibius (Valenciennes, 1842) (Scarlet-banded barb) – verevvööt-puntius. Aasia: Indias ja Seri Lankal. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Eelmäestiku ojades, ka rannikujõgedes. Toitub peamiselt vetikatest ja detriidist. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata. Kohalik elatuspüük.

Puntius aphya (Günther, 1868) – jaava puntius. Aasia: Indoneesias Jaava saarel, tuntud vaid mõne üksiku isendi põhjal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius arenatus (F. Day, 1878) (Arenatus barb) – liivpuntius. Aasia: endeem Indias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 sm (SL). Ohustatud (VU). Vähene äripüük.

 

Puntius bimaculatus (Bleeker, 1863) (Redside barb) – kakslaik-puntius. Aasia: India Lääne- ja lõunaosas, Sri Lankal. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides, eelistab mõõduka voolu ja puhta veega jõgesid; Sri Lankal ka mägijõgedes enam kui 1500 m kõrgusel. Parvena. Kõigesüüja, kuid eelistab vetikaid ja detriiti. Pikkus kuni 7 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius bramoides (Valenciennes, 1842) – latikpuntius. Aasia: Indoneesias, teated ka Laosest Mekongi vesikonnast. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Puntius brevis (Bleeker, 1849) – lühike puntius. Aasias; Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel ja Jaava saarel. Bentopelaagiline. Enamasti aeglase vooluga või seisvas vees; jõgedes, lammidel, kraavides. Toitub ussikestest, koorikloomadest, vetikatest ja zooplanktonist. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Puntius burmanicus (F. Day, 1878) – birma puntius. Aasia: endeem Myanmaris. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius cauveriensis (Hora, 1937) (Cauvery barb) – kaveri puntius. Aasia. Indias Karnataka osariigis Kaveri jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,4 cm. Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Puntius chola (F. Hamilton, 1822) (Swamp barb) – ümar puntius. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh, Sri Lanka, Myanmar, Bhutan. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides; eelistab aeglase vooluga jõgesid ning seisva veega veekogusid savise või mudase põhjaga. Rühmana. Toitub selgrootutest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 15 cm (TL), tavapikkus 8 cm (TL), registreeritud mass kuni 60 g. Pole ohustatud. Äripüük; akvaristikaäri.

 

Puntius crescentus G. M. Yazdani & D. F. Singh, 1994 – sunkeri puntius. Aasia: Indias. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Väga ohustatud (EN)

Pilt puudub

Puntius deccanensis G. M. Yazdani & M. Babu Rao, 1976 (Deccan barb) – dekkani puntius. Aasia: endeem Indias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Puntius dolichopterus Plamoottil, 2015 (Longfin Kerala barb) – kerala puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Kayamkulami linnas. Bentopelaagiline. Leitud aeglase voolu ja häguse, reostunud veega kanalist. Rühmana. Kõigesööja. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius dorsalis (Jerdon, 1849) (Long-snouted barb) – koonpuntius. Aasia: Indias ja Sri Lankal. Bentopelaagiline. Jõgedes, ojades, järvedes, tiikides. Parvena. Toitub taimedest, vetikatest, detriidist. Pikkus kuni 25 cm (TL), tavapikkus 13,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük; akvristikaäri.

 

Puntius fraseri (Hora & Misra, 1938) (Dharna barb) – fraseri puntius. Aasia: endeem Indias Maharashtra osariigis. Bentopelaagiline. Kiiretes mägijõgedes. Toitub selgrootutest ja niitvetikatest. Pikkus kuni 4,6 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Puntius kamalika N. K. A. Silva, Maduwage & Pethiyagoda, 2008 – kamalika puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius kelumi Pethiyagoda, N. K. A. Silva, Maduwage & Meegaskumbura, 2008 – kelumi puntius. Aasia: Sri Lankal Kelani, Kalu, Bentara, Gini ja Nilwala jõgede vesikondades. Bentopelaagiline. Eelistab suuri selge vee ja liivase-kivise põhjaga jõgesid. Toitub selgrootuist. Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius khohi Dobriyal, R. Singh, S. P. Uniyal, H. K. Joshi, S. Phurailatpam & M. S. Bisht, 2004 – khohi puntius. Aasia: Indias Uttaranchali osariigis Khohi jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius layardi (Günther, 1868) – layardi puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius madhusoodani Krishna Kumar, Benno Pereira & Radhakrishnan, 2012 – madhusoodana puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius mahecola (Valenciennes, 1844) (Mahecola barb) – mahé puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Eelistab vaikse vooluga väiksemaid tasandikujõgesid mudase-liivase põhjaga. Kõigesööja: selgrootud, detriit, taimne ollus. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Puntius masyai H. M. Smith, 1945 – masya puntius. Aasia: Mekongi vesikond. Bentopelaagiline. Väikestes ojades ja rohtukasvanud järvedes. Toitub koorikloomadest, ussikestest, zooplanktonist. Pikkus kuni 2,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius melanostigma F. Day, 1878 – mustlaik-puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägijõgedes. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius morehensis Arunkumar & Tombi Singh, 1998 – morehi puntius. Aasia: Indias Manipuri osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius mudumalaiensis Menon & Rema Devi, 1992 – mudumalai puntius. Aasia: Indias Tamil Nadu osariigis. Bentopelaagiline. Mägijõgedes. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius muzaffarpurensis Srivastava, K. P. Verma & R. B. Sharma, 1977 – muzaffarpuri puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius nangalensis Jayaram, 1990 – nangali puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Järvede kaldavööndis. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius nelsoni Plamoottil, 2014 (Travancore yellow barb) – travancore'i puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Kõigesööja. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Puntius nigronotus Plamoottil, 2014 (Malabar black-backed barb) – mustselg-puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Lääne-Ghatides Mananthavady jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius parrah F. Day, 1865 (Parrah barb) – parrahpuntius. Aasia: Indias Kerala, Karnataka ja Tamil Nadu osariikides. Bentopelaagiline. Puhtaveelistes jõgedes, üleujutatud põldudel. Pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Puntius paucimaculatus Y. H. Wang & Y. Ni, 1982 – hõrelaik-puntius. Võib olla sünonüümne liigiga kuldne pardpuntius (Barbodes semifasciolatus), keda kasutatakse laialdaselt akvaristikas. Aasia: Hiina. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius pinnauratus (Day, 1865) – kuldoga-puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius pugio S. O. Kullander, 2008 – ogapuntius. Aasia: Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Puntius punjabensis (F. Day, 1871) – punjabi puntius. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius puntio (F. Hamilton, 1822) (Puntio barb) – harilik puntius. Aasia: India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius sachsii (Ahl, 1923) (Goldfinned barb) – kulduim-puntius. Aasia: Singapur (?). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Puntius sahyadriensis Silas, 1953 (Khavli barb) – khavli puntius. Aasia: Indias Maharashtra osariigis Satara distriktis Yenna jões. Bentopelaagiline. Selge vee ja liivase-kivise põhjaga mägijõgedes. Väikese rühmana. Toitub selgrootutest ja detriidist. Pikkus kuni 7 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius sealei (Herre, 1933) – seale'i puntius. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Jõed ja ojad. Pikkus kuni 13,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius sophore (F. Hamilton, 1822) (Pool barb) – tiigipuntius. Aasia: Pakistan. India, Nepaal, Bangladesh, Myanmar, Hiina (Yunnani provints), Bhutan, Afganistan. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Väikese rühmana. Kõigesööja. Pikkus kuni 20 cm (NG). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius sophoroides (Günther, 1868) – lammipuntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius spilopterus (Fowler, 1934) – tai puntius. Aasia: Tais Chao Phraya vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Puntius stigma (Valenciennes, 1844) – tähnpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius takhoaensis Nguyen & Doan, 1969) – vietnami puntius. Aasia: Vietnam. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius terio (F. Hamilton, 1822) (Onespot barb) – ainulaik-puntius. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Aeglastes jõgedes, tiikides, soodes. Rühmana. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 10cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius tetraspilus Günther, 1868) – nelilaik-puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius thermalis Valenciennes, 1844) – tseiloni puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius titteya Deraniyagala, 1929 (Cherry barb) – kirsspuntius. Aasia: Sri Lanka; Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmana. Toitub niitvetikatest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 5 cm (TL), tavapikkus 2,5 (TL). Pole ohustatud. Laialdane akvaristikaäri.

 

Puntius viridis Plamoottil & Abraham, 2014 (Spotfin green barb) – rohekas puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius vittatus F. Day, 1865 (Greenstripe barb) – vöötpuntius. Aasia: Pakistan, India, Sri Lanka. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides: kiiretes jõgedes ja ka järvedes, tiikides, soodes, riisipõldudel. Parvena. Toitub selgrootuist, vetikaist, detriidist. Pikkus kuni 5 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristukaäri; leiab kasutamist söödakalana kalastamisel.

 

Puntius waageni (F. Day, 1872) – waageni puntius. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                          Aprill, 2020

Vaata lisaks:

Pardkalalased (Barbinae)




Hotmedia.ee