Puntiused (Puntius)

Puntiused (Puntius), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Varem oli perekond märksa suurem, nüüd on palju liike paigutatud teistesse taksonitesse: pardpuntiused (Barbodes), dookinsiad (Dawkinsia), trellpuntiused (Desmopuntius), haludaariad (Haludaria), malelaudpuntiused (Oliotius), pethiad (Pethia), tiigerpuntiused (Puntigrus), mägipuntiused (Sahyadria) ja saagpuntiused (Systomus). Leviala Lõuna-Aasias, Kagu-Aasia mandriosas ja saartel, samuti Taiwanil. Enim liike on Indias. Väiksemapoolsed kalad, suurim pikkus kuni 25 cm, enamus liike vahemikus 7-15 cm. Toituvad selgrootutest ja taimsest ollusest. Kude eest hoolt ei kanna, täiskasvanud võivad süüa oma maime.

Perekonnas on 50 liiki (FishBase, 2020):

Puntius ambassis (F. Day, 1869) – idaindia puntius. Aasia: Indias Andhra Pradeshi ja Tamil Nadu osariikides. Bentopelaagiline. Ojades ja tiikides. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius amphibius (Valenciennes, 1842) (Scarlet-banded barb) – verevvööt-puntius. Aasia: Indias ja Seri Lankal. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Eelmäestiku ojades, ka rannikujõgedes. Toitub peamiselt vetikatest ja detriidist. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata. Kohalik elatuspüük.

Puntius aphya (Günther, 1868) – jaava puntius. Aasia: Indoneesias Jaava saarel, tuntud vaid mõne üksiku isendi põhjal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius arenatus (F. Day, 1878) (Arenatus barb) – liivpuntius. Aasia: endeem Indias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 sm (SL). Ohustatud (VU). Vähene äripüük.

 

Puntius bimaculatus (Bleeker, 1863) (Redside barb) – kakslaik-puntius. Aasia: India Lääne- ja lõunaosas, Sri Lankal. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides, eelistab mõõduka voolu ja puhta veega jõgesid; Sri Lankal ka mägijõgedes enam kui 1500 m kõrgusel. Parvena. Kõigesüüja, kuid eelistab vetikaid ja detriiti. Pikkus kuni 7 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius bramoides (Valenciennes, 1842) – latikpuntius. Aasia: Indoneesias, teated ka Laosest Mekongi vesikonnast. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Puntius brevis (Bleeker, 1849) – lühike puntius. Aasias; Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel ja Jaava saarel. Bentopelaagiline. Enamasti aeglase vooluga või seisvas vees; jõgedes, lammidel, kraavides. Toitub ussikestest, koorikloomadest, vetikatest ja zooplanktonist. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Puntius burmanicus (F. Day, 1878) – birma puntius. Aasia: endeem Myanmaris. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius cauveriensis (Hora, 1937) (Cauvery barb) – kaveri puntius. Aasia. Indias Karnataka osariigis Kaveri jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,4 cm. Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Puntius chola (F. Hamilton, 1822) (Swamp barb) – ümar puntius. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh, Sri Lanka, Myanmar, Bhutan. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides; eelistab aeglase vooluga jõgesid ning seisva veega veekogusid savise või mudase põhjaga. Rühmana. Toitub selgrootutest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 15 cm (TL), tavapikkus 8 cm (TL), registreeritud mass kuni 60 g. Pole ohustatud. Äripüük; akvaristikaäri.

 

Puntius crescentus G. M. Yazdani & D. F. Singh, 1994 – sunkeri puntius. Aasia: Indias. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Väga ohustatud (EN)

Pilt puudub

Puntius deccanensis G. M. Yazdani & M. Babu Rao, 1976 (Deccan barb) – dekkani puntius. Aasia: endeem Indias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Puntius dolichopterus Plamoottil, 2015 (Longfin Kerala barb) – kerala puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Kayamkulami linnas. Bentopelaagiline. Leitud aeglase voolu ja häguse, reostunud veega kanalist. Rühmana. Kõigesööja. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius dorsalis (Jerdon, 1849) (Long-snouted barb) – koonpuntius. Aasia: Indias ja Sri Lankal. Bentopelaagiline. Jõgedes, ojades, järvedes, tiikides. Parvena. Toitub taimedest, vetikatest, detriidist. Pikkus kuni 25 cm (TL), tavapikkus 13,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük; akvristikaäri.

 

Puntius fraseri (Hora & Misra, 1938) (Dharna barb) – fraseri puntius. Aasia: endeem Indias Maharashtra osariigis. Bentopelaagiline. Kiiretes mägijõgedes. Toitub selgrootutest ja niitvetikatest. Pikkus kuni 4,6 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Puntius kamalika N. K. A. Silva, Maduwage & Pethiyagoda, 2008 – kamalika puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius kelumi Pethiyagoda, N. K. A. Silva, Maduwage & Meegaskumbura, 2008 – kelumi puntius. Aasia: Sri Lankal Kelani, Kalu, Bentara, Gini ja Nilwala jõgede vesikondades. Bentopelaagiline. Eelistab suuri selge vee ja liivase-kivise põhjaga jõgesid. Toitub selgrootuist. Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius khohi Dobriyal, R. Singh, S. P. Uniyal, H. K. Joshi, S. Phurailatpam & M. S. Bisht, 2004 – khohi puntius. Aasia: Indias Uttaranchali osariigis Khohi jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius layardi (Günther, 1868) – layardi puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius madhusoodani Krishna Kumar, Benno Pereira & Radhakrishnan, 2012 – madhusoodana puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius mahecola (Valenciennes, 1844) (Mahecola barb) – mahé puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Eelistab vaikse vooluga väiksemaid tasandikujõgesid mudase-liivase põhjaga. Kõigesööja: selgrootud, detriit, taimne ollus. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Puntius masyai H. M. Smith, 1945 – masya puntius. Aasia: Mekongi vesikond. Bentopelaagiline. Väikestes ojades ja rohtukasvanud järvedes. Toitub koorikloomadest, ussikestest, zooplanktonist. Pikkus kuni 2,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius melanostigma F. Day, 1878 – mustlaik-puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägijõgedes. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius morehensis Arunkumar & Tombi Singh, 1998 – morehi puntius. Aasia: Indias Manipuri osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius mudumalaiensis Menon & Rema Devi, 1992 – mudumalai puntius. Aasia: Indias Tamil Nadu osariigis. Bentopelaagiline. Mägijõgedes. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius muzaffarpurensis Srivastava, K. P. Verma & R. B. Sharma, 1977 – muzaffarpuri puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius nangalensis Jayaram, 1990 – nangali puntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Järvede kaldavööndis. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius nelsoni Plamoottil, 2014 (Travancore yellow barb) – travancore'i puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Kõigesööja. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Puntius nigronotus Plamoottil, 2014 (Malabar black-backed barb) – mustselg-puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Lääne-Ghatides Mananthavady jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius parrah F. Day, 1865 (Parrah barb) – parrahpuntius. Aasia: Indias Kerala, Karnataka ja Tamil Nadu osariikides. Bentopelaagiline. Puhtaveelistes jõgedes, üleujutatud põldudel. Pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Puntius paucimaculatus Y. H. Wang & Y. Ni, 1982 – hõrelaik-puntius. Võib olla sünonüümne liigiga kuldne pardpuntius (Barbodes semifasciolatus), keda kasutatakse laialdaselt akvaristikas. Aasia: Hiina. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius pinnauratus (Day, 1865) – kuldoga-puntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius pugio S. O. Kullander, 2008 – ogapuntius. Aasia: Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Puntius punjabensis (F. Day, 1871) – punjabi puntius. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius puntio (F. Hamilton, 1822) (Puntio barb) – harilik puntius. Aasia: India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius sachsii (Ahl, 1923) (Goldfinned barb) – kulduim-puntius. Aasia: Singapur (?). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Puntius sahyadriensis Silas, 1953 (Khavli barb) – khavli puntius. Aasia: Indias Maharashtra osariigis Satara distriktis Yenna jões. Bentopelaagiline. Selge vee ja liivase-kivise põhjaga mägijõgedes. Väikese rühmana. Toitub selgrootutest ja detriidist. Pikkus kuni 7 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius sealei (Herre, 1933) – seale'i puntius. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Jõed ja ojad. Pikkus kuni 13,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Puntius sophore (F. Hamilton, 1822) (Pool barb) – tiigipuntius. Aasia: Pakistan. India, Nepaal, Bangladesh, Myanmar, Hiina (Yunnani provints), Bhutan, Afganistan. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Väikese rühmana. Kõigesööja. Pikkus kuni 20 cm (NG). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius sophoroides (Günther, 1868) – lammipuntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius spilopterus (Fowler, 1934) – tai puntius. Aasia: Tais Chao Phraya vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Puntius stigma (Valenciennes, 1844) – tähnpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius takhoaensis Nguyen & Doan, 1969) – vietnami puntius. Aasia: Vietnam. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius terio (F. Hamilton, 1822) (Onespot barb) – ainulaik-puntius. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Aeglastes jõgedes, tiikides, soodes. Rühmana. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 10cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Puntius tetraspilus Günther, 1868) – nelilaik-puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Puntius thermalis Valenciennes, 1844) – tseiloni puntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius titteya Deraniyagala, 1929 (Cherry barb) – kirsspuntius. Aasia: Sri Lanka; Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmana. Toitub niitvetikatest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 5 cm (TL), tavapikkus 2,5 (TL). Pole ohustatud. Laialdane akvaristikaäri.

 

Puntius viridis Plamoottil & Abraham, 2014 (Spotfin green barb) – rohekas puntius. Aasia: Indias Kerala osariigis Manimala jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Puntius vittatus F. Day, 1865 (Greenstripe barb) – vöötpuntius. Aasia: Pakistan, India, Sri Lanka. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides: kiiretes jõgedes ja ka järvedes, tiikides, soodes, riisipõldudel. Parvena. Toitub selgrootuist, vetikaist, detriidist. Pikkus kuni 5 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristukaäri; leiab kasutamist söödakalana kalastamisel.

 

Puntius waageni (F. Day, 1872) – waageni puntius. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                          Aprill, 2020

Vaata lisaks:

Pardkalalased (Barbinae)




Hotmedia.ee