Hõberündid (Squalidus)

Hõberündid (Squalidus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna rüntlaste (Gobioninae) alamsugukonnast. Leviala Ida-Aasias (Venemaa, Jaapan, Korea, Hiina, Taiwan, Vietnam, Mongoolia). Kiire vooluga vetes. Toituvad veeselgrootuist ja vetikaist. Suurim pikkus liigiti vahemikus 5-18,2 cm.

Perekonnas on 14 liiki (FishBase, 2020):

Squalidus argentatus (Sauvage & Dabry de Thiersant, 1874) – hele hõberünt. Aasia: Venemaa (Kaug-Ida, Hanka järv), Hiina, Vietnam põhjaosa. Mager- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Rühmiti. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 18,2 cm (TL), tavapikkus 6,9 sm (SL), suurim publitseeritud mass 62,7 g. Ohustatus määramata.

 

Squalidus atromaculatus (Nichols & C. H. Pope, 1927) – tumetähn-hõbertünt. Aasia: Nam Ma vesikonnas Laoses, Vietnami põhjaosas ja Hiinas Hainani provintsis. Bentopelaagiline. Liivase või mudase põhjaga ojades. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 5,4 sm (SL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus banarescui I. S. Chen & Y. C. Chang, 2007 – banarescu hõberünt. Aasia: Taiwani keskosas Wu (Ta-du) vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus chankaensis Dybowski, 1872 (Khanka gudgeon) – harilik hõberünt. Eristatud on alamliike S. c. biwae ja S. c. chankaensis. Aasia: Venemaal ja Hiinas Amuuri vesikonnas, Mongoolias, Vietnamis ja Jaapanis. Bentopelaagiline. Leitud liivase põhjaga järvedest. Toitub zooplantonist, putukavastsetest, limustest, vähikestest. Pikkus kuni 13,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus gracilis (Temminck & Schlegel, 1846) – sihvakas hõberünt. Eristatud on alamliike S. g. gracilis ja S. g. Majimae. Aasia: Jaapanis ja Korea poolsaarel. Bentopelaagiline. Jõgede kesk- ja alamjooksudel liivasel põhjal. Kõigesööja. Pikkus kuni 13,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus homozonus (Günther, 1868) – jaapani hõberünt. Aasia: Jaapan. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Squalidus iijimae (Ōshima, 1919) – taiwani hõberünt. Aasia: endeem Taiwanil. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus intermedius (Nichols, 1929) – huanghe hõberünt. Aasia: Hiinas Kollases jões (Huanghe). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (TL), tavapikkus 6,9 sm (SL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus japonicus (Sauvage, 1883) (jaapani dememoroko) – jaapani hõberünt. Eristatud on alamliike S. j. coreanus ja S. j. Japonicus. Aasia: Jaapan ja Korea poolsaar. Bentopelaagiline. Leitud tasandikujärvest, lammidelt, niisutuskanalitest mudase või liivase põhjaga veest. Toitub bentilistest selgrootutest. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus mantschuricus (T. Mori, 1927) – mandžuuria hõberünt. Aasia: Amuuri ja Liao jõgedes, tõenäoliselt ka piirkonna teistes jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Squalidus minor (Harada, 1943) – väike hõberünt. Aasia: Hiinas Hainani provintsis. Mage- ja riimveeline. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Squalidus multimaculatus K. Hosoya & S. R. Jeon, 1984 – täpik-hõberünt. Aasia: Lõuna-Korea. Pelaagiline. Erinevad biotüübid: jõede, järved jm. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus nitens (Günther, 1873) – helkiv hõberünt. Aasia: Hiinas Jangtse jões. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7 sm (SL). Ohustatus määramata.

 

Squalidus wolterstorffi (Regan, 1908) – wolterstorffi hõberünt. Aasia: Hiina kaguosa. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15,8 sm (TL), tavapikkus 9 cm (SL), mass kuni 31,7 g. Ohustatus määramata. Kasutatakse inimtoiduks.

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

 

Vaata lisaks:

Rüntlased (Gobioninae)




Hotmedia.ee