Abbottiinid (Abbottina)

Abbottiinid (Abbottina), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna rüntlaste (Gobioninae) alamsugukonnast. Nimetatud USA zooloogi James Fisher Abbott'i järgi. Ida-Aasias (Hiina, Korea, Vietnam, Jaapan), jõeabbottiin (A. Rivularis) invasiivse liigina ka Euroopas, Mongoolias ja Kesk-Aasias. Jõgeedes ja järvedes liivase või mudase põhjaga aladel, toituvad bentilistest organismidest.

Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):

Abbottina binhi Nguyễn, 2001 – vietnami abbottiin. Aasia: Vietnamis Bangi jões. Bentopelaagiline. Pikkus määrtamata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Abbottina lalinensis Huang & Li, 1995 – lalini abbottiin. Aasia: Hiina kirdeosas Heilogjiangi provintsis. Bentopelaagiline. Pikkus määrtamata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Abbottina liaoningensis K. J. Qin, 1987 – liaoningi abbottiin. Hiina Liaoningi provintsis. Demersaalne. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Abbottina obtusirostris (H. W. Wu & Ki. Fu. Wang, 1931) – tömpkoon-abbottiin. Aasia: Hiinas Sichuani provintsis Jangtse ülemjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,9 cm (TL), suurim publitseeritud mass 13,5 g. Ohustatus määramata.

 

Abbottina rivularis (Basilewsky, 1855) (Chinese false gudgeon) – jõeabbottiin, ka harilik ebarünt. Aasia: algselt Hiina, Korea ja Jaapani vetes; asustatud Mekongi vesikonda, invasiivse liigina ka Kesk-Aasias Turkmeenia jõgedes, Mongoolias ja Euroopa vetes. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedees, järvedes, tiikides, eelistatult liivase või mudase põhjaga aladel. Parvena. Toitub putukavastsetest, veetaimede võrsetest ja maataimede vette sattuvatest seemnetest. Pikkus kuni 18,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

Vaata lisaks:

Rüntlased (Gobioninae)




Hotmedia.ee