Abbottiinid (Abbottina)
Abbottiinid (Abbottina), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna rüntlaste (Gobioninae) alamsugukonnast. Nimetatud USA zooloogi James Fisher Abbott'i järgi. Ida-Aasias (Hiina, Korea, Vietnam, Jaapan), jõeabbottiin (A. Rivularis) invasiivse liigina ka Euroopas, Mongoolias ja Kesk-Aasias. Jõgeedes ja järvedes liivase või mudase põhjaga aladel, toituvad bentilistest organismidest.
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):
Abbottina binhi Nguyễn, 2001 – vietnami abbottiin. Aasia: Vietnamis Bangi jões. Bentopelaagiline. Pikkus määrtamata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Abbottina lalinensis Huang & Li, 1995 – lalini abbottiin. Aasia: Hiina kirdeosas Heilogjiangi provintsis. Bentopelaagiline. Pikkus määrtamata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Abbottina liaoningensis K. J. Qin, 1987 – liaoningi abbottiin. Hiina Liaoningi provintsis. Demersaalne. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Abbottina obtusirostris (H. W. Wu & Ki. Fu. Wang, 1931) – tömpkoon-abbottiin. Aasia: Hiinas Sichuani provintsis Jangtse ülemjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,9 cm (TL), suurim publitseeritud mass 13,5 g. Ohustatus määramata.
Abbottina rivularis (Basilewsky, 1855) (Chinese false gudgeon) – jõeabbottiin, ka harilik ebarünt. Aasia: algselt Hiina, Korea ja Jaapani vetes; asustatud Mekongi vesikonda, invasiivse liigina ka Kesk-Aasias Turkmeenia jõgedes, Mongoolias ja Euroopa vetes. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedees, järvedes, tiikides, eelistatult liivase või mudase põhjaga aladel. Parvena. Toitub putukavastsetest, veetaimede võrsetest ja maataimede vette sattuvatest seemnetest. Pikkus kuni 18,9 cm (TL). Ohustatus määramata.
Märts, 2020