Rõuge järvestik

Rõuge järvestik

Haanja kõrgustiku lääneosas 75 m sügavuses loode-kagu-suunalises orus on 7 järve: Valgjärv, Liinjärv, Suurjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv.
 
Järvede nõod on tekkinud termokarstiliselt vanasse orgu ning nad on Eesti sügavamad järved (keskmine sügavus 20 m). Ürgorg on 180 m sügavuselt lõikunud aluspõhja. Maapinna reljeef madaldub loode suunas, järvestiku väljavool Rõuge jõe kaudu Võhandu jõkke (ja Vagula järve). Kõik Rõuge järved on allikarikkad - eriti Valg-, Liin- ja Kahrila järv.
Järved toituvad ülemdevoni karbonaatkivimitest avanevast allikaveest, vesi on külm ja hapnikurikas. Järvekallastel on Eesti paksemad allikalubja lasundid. 
Geoloogiline, veekaitseline, maastikuline, turistlik. Koos rohkete allikate, sälkorgude, vesirajatiste ja lähedalasuvate karstiilmingutega moodustavad tervikulise hüdroloogilise kompleksi.
 
Peamiselt allikatest toituv Rõuge Valgjärv asub merepinnast 117 m kõrgemal, pindala 5,4 ha ja sügavus 12,6 m, loodeotsast väljavool Suurjärve. Mineraalaineterikas vesi on aluseline (pH - 8,2-8,4). Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv.

Liinjärv asub Rõuge alevikust 0,5 km kagus, pindala 3,6 ha, sügavus kuni 11,5 m, abs. kõrgus 116 m. Oru kirdepervel Rõuge linnus 6-11 saj. ("liin"). Põhja poolt suubub sälkorg nn. Ööbikuorg, milles voolab allikaoja, kagust suubub Tindiorust Ajo allikaoja. Tindiorus võib jälgida allikalubja moodustumist tänapäeval. Avanevate allikate karbonaatühendi-rikas põhjavesi on põhjustanud sambla alumise, 10-15 cm paksuse osa kivistumist, s.t. on tekkinud urbne samblastruktuuriga allikalubi. Liinjärve vesi on aluseline (pH=7,7-8,4) ja mineraalaineterikas, väljavool ojaga Suurjärve. Muistend: Liinjärv uputas linna koos kiriku ja rahvaga.

Rõuge Suurjärv (Nõiajärv) asub Rõuge alevikus ja on Eesti sügavaim järv - 38 m. Pindala 13,5 ha, abs. kõrgus 116 m. Järves rohkesti kalda- ja põhjaallikaid. Suurjärve lõunakaldal on 6 allikat ja allikaoja, mille deebitid on vahemikus 0,1-2 l/s. Suurjärve äärt läbib Rõuge postkontori juurest algav matkarada, selle alguses oruveeru ülemises osas on kapteeritud tõusuallikas. Rakete kõrval on näha väiksed "keemiskohad", allika Q=0,1 l/s. Ülejäänud allikad on väiksemad langeallikad, mis moodustavad ojakesi. Tõusuallikast ca 100 m edasi on allikas uuristanud sälkoru ning voolab ojakesena (0,1 l/s) Suurjärve. Järvevesi on mineraalaineterikas, aluseline. Muistend: järve põhja vajus kirik, kus oli 7 venda.

Suurjärvest loode poole jäävad väiksemad järved - Kaussjärv (pindala 2,4 ha, sügavus 24 m, abs. kõrgus 116 m), Ratasjärv (pindala 6,9 ha, sügavus 19 m, abs. kõrgus 108 m) ja Tõugjärv (pindala 4,6 ha, sügavus 17 m, abs. kõrgus 108 m).

Kõige põhjapoolsem, Kahrila järv asub Rõuge alevikust 3 km loode pool, kõrgus 98,3 m merepinnast, pindala 35,2 m, sügavus 16,4 m. Orujärv pikkusega 2,3 km. Vesi aluseline (pH=7,4-8,4), mineraalainete hulk suur. Järve läbib Rõuge ehk Ajo jõgi, kirdekaldal paljandid ("Hinni kanjon") koopad ja allikad ning järvelupja. Allikad paiknevad tavaliselt oru põhjast 5-6 m kõrgusel ja vooluhulk ei ületa 0,1-0,2 l/s.

Rõuge ürgorg
Rõuge ürgorg. Foto: ilved (Delfi)

Allikad:
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
Tõugjärv (Küünjärv)
Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
Kahrila järv
Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
Kalale.ee KIK