Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)

Pindala: 6,8ha
Kaldajoone pikkus: 1333m
Keskmine sügavus: 8.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: tugev (> 4 kuni 10)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.7333333
Long: 26.9105556

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Ratasjärv, ka Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv


Võrumaal, Rõuge vallas, Rõuge alevikus ja Möldri külas asuv looduslik järv. Avalik veekogu.
Järvest voolab läbi Rõuge jõgi.

Pindala 6,8 ha, kaldajoon 1333 m, pikkus 585 m, laius 225 m, keskmine sügavus 8,5 m, suurim sügavus 19 m.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6402816  57°44'0" N 
Y 673349  26°54'38" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline rohketoiteline
KKR kood: VEE2140100

File:Rõuge-ratasjärv.JPG
Ratasjärv. Foto: Kalervo Kinnunen

Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv) ja üks järvik (Valgjärvest eraldunud Perajärv). Teiste Eesti järvedega võrreldes on siinsed järved erakordselt sügavad.

Rõuge Ratasjärv on Rõuge alevikus olev järv, mis on kandnud Rattaaluse järve nime (sissevoolul töötanud vesiratta järgi) Järv on loode-kagu suunas pikliku kujuga. Järve pindala on 6,3 ha, suurim sügavus 19 m (keskmine sügavus 8,5 m ). M. zur Mühlen on saanud järve sügavuseks isegi 23,5 m. Kõige sügavam koht on järve laiema kaguosa keskelt veidi loode pool. Edelakallas on metsane, erakordselt järsk ja kõrge, kirdekallas on laugem, kaetud põldudega. Paiguti ümbritseb veepeeglit soostunud riba, kirdekalda keskosas on ka veidi liivast kaldavöödet. Põhja katab kuni 4,6 m paksune muda kiht.

Läbivool on üsna tugev. Sissevooluks on Rõuge ehk Ajo oja; enne Ratasjärve kaguotsa suubumist on sellel veskipais, mille langus on ligi 5 m. Väike ojake suubub ka järve kirdekalda lõunaossa. Tõenäoliselt saab järv vett ka allikaist. Väljavooluna lähtub loodeotsast lai osa, mille kohal leppade võrad moodustavad võlvi. Oja võimaldab paadisõitu ja suubub Tõugjävre. Järve vee värvus on kollakasroheline või rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (1,1-1,4 m) ja väga tugevasti kihistunud. 

Taimestikku oli 1972. a. võrdlemisi vähe, liike keskmiselt (16). Fütoplankton on hulgalt rohke. Zooplanktonit on järves keskmisel hulgal. Põhjaloomastikku on kuulunud üks haruldane jõekarp (Unio crassus).

Kalastik olevat Ratasjärves praegusel ajal vähene. Varem koosnenud see peamiselt ahvenast, särjest; haugist, kiisast, latikast, roosärjest, angerjast jt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Rõuge järvestik
Kalale.ee KIK