Mõõkkala (Xiphias gladius)

Mõõkkala (Xiphias gladiuson ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelliliste (Scombroidei) alamseltsi kuuluv kala - ainus liik oma perekonnas (Xiphias) ja sugukonnas (Xiphiidae)

[Inglise swordfish; saksa Schwertfisch; prantsuse espadon; hispaania pez espada; araabia abucef, boussif, espada; kreeka xifias; itaalia spadon, spadottu; jaapani dakuda, medara, meka, mekajiki; läti zobenzivs; leedu durkla¾uve; türgi kilic; soome miekkakala; vene меч-рыба]

 



Levinud troopilistetest kuni mõõdukalt soojade meredeni, kasvab kuni 4,5 m pikkuseks, kaal seejuures kuni 650 kg, tavaliselt jääb pikkus 2-–3 meetri vahele. 
Põhjapoolkera meredes täheldatakse rändamist talvel lõunapoolsematesse ja soojematesse vetesse, suvel toimub vastupidine ränne põhja poole. Eluviisilt on nad kiired ja aktiivsed avamere röövkalad, kes arendavad vees kiirust kuni 100 km/h. Oma mõõkja “sõjariista” tõttu võib see kala kiire liikumise juures olla ohtlik väiksematele laevadele.

Keha torpeedokujuline, otsast mõõkjalt terav ülalõug, mis on kuni kolmandik keha üldpikkusest, aitab vähendada kiirel ujumisel tekkivaid veekeeriseid ja tabada saaki. Seljauime eesosa on kõrge kolmnurk, selja- ja pärakuuime väike tagaosa asub sabavarrel, selle külgedel paikneb võimas külgkiil; kõhuuimi ei ole, sabauim poolkuujas. Selg tumesinine, küljed sinakashallid, kõht hõbedane.
Hambad suguküpsetel isenditel puuduvad. Samuti kaovad kala kasvades keha katnud soomused ja varajastes arenguastmetes esinenud väikesed luukilbid.

Tüüpiline avaveekala; toitub makrellidest, tuulehaugidest, heeringatest, sardiinidest ja kalmaaridest, ka süvaveekaladest.

"Mõnes piirkonnas moodustavad turgutuvad mõõkkalad küllalt tunduvaid koondisi, mis ei koosne mitte parvedest, vaid harilikult üksteisest 10 kuni 100 m kaugusele hoiduvatest isenditest. /---/ Mõõkkalade jaotumine ookeanis on seotud vee produktiivsusega: kõige suuremad koondised esinevad kõige tootlikumates piirkondades, mis paiknevad juba väljaspool troopikavööndit.
/---/
Erinevalt marliinidest ja purikaladest, kelle odakujuline ülalõug on vaid hüdrodünaamilise tähtsusega, kasutab mõõkkala oma "mõõka" ka saagi tabamiseks. Mõõkkalade magudes leiduvad kalad ja kalmaarid on küllalt sageli raiutud kaheks osaks või siis neil on mõõgaga tekitatud kahjustuste jälgi."1

Liha maitsev. Mõõkkala püütakse harpuunide, võrkude, triivjadaõngede ja spinninguga.

Läänemerre satub eksikülalisena. Eestis on püütud või jäänustena leitud tosin isendit. Augusti alguses 1998 leiti Karala rannast mõõkkala, kes kaalus 81 kg ning oli 246 cm pikkune. Sellest kalast tehti Saaremaa muuseumile topis. 31. augustil 2009 leidsid lohesurfarid Hiiumaal Ristna rannast mõõkkala, mille pikkuseks oli 260 cm. 

Aastane väljapüük 99 000 - 122 000 tonni (2000-2012. a). Suurimad püüdjad Taiwan, Itaalia, Hispaania, Filipiinid, Jaapan, Maroko,


Allikad:
Xiphias gladius FishBase's (oktoober, 2014)
EE, 6. kd
N. Mikelsaar, Eesti NSV kalad, 1984
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Swordfish Wikipedias (inglise)
Oktoober, 2014

Vaata lisaks:

Makrellilised (Scombroidei)
Kalale.ee KIK