Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)

Pindala: 86,1ha
Kaldajoone pikkus: 5787m
Maksimaalne sügavus: 1.00m
Veevahetus: 2 korda aastas
Veevahetuse skaala: keskmine (> 2 kuni 4)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.3683333
Long: 27.2819444

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Leegu järvka Leego järv, Pühajärv

Tartumaal, Võnnu vallas, Ahunapalu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6474488

58°22'7" N

Y

691993

27°16'55" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 86,1 ha, keskmine sügavus 0,6 m, suurim sügavus 1,6 m, pikkus 1 640 m, laius 730 m, kaldajoone pikkus 5 787 m

Valgala pindala 5,6 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2085500

Leegu järv (Leego järv, Pühajärv) on kirde-edela suunas piklik järv, mille pindala on 84,1 ha, sügavus kuni 1,6 m; keskmine sügavus 0,6 m. Järve ümbritseb soo, põhja- ja loodekaldale ulatub raba. Ainus kõvem koht on liivane soosaar, millel asub Leegu pere. Järv on võrdlemisi liigestatud kaldajoonega. Järve kaguosas on kolm poolsaartega liigestatud lahesoppi, lõuna poolt lugedes Ojasuu sopp, Edejärv ja Peräjärv.

Järve toovad soo- ja rabavett mitmed kraavid ja sooned, peale selle suubub kirdesoppi Loba tsoll, lõunasoppi leegu oja, mis sealt edasi voolab ja Pravalla jõkke suubub.

Leegu järve kaldad on madalad ja pehmed, põhi mudane (mudakihi paksus kuni 3 m) või turbane. Vesi on suvel hästisegunev ja soojenev, pruuni värvusega, vähe läbipaistev (0,9 m). Järve vesi on rauarikas.

Taimestikku leidub vähe. Järves leidub mitmeid haruldasi vetikaid. Zooplankton on liigirikas (52 liiki), kuid vähene. Ka nende hulgas on mitmeid haruldusi. Põhjaloomastik on vaene.

Leegu järv on kalarikas; siin domineerivad särg (kevadel), säinas (sügisel) ja latikas (suvel ja talvel). On saadud ka ahvenat, haugi, kiiska, nurgu, kokre, koha, vingerjat, angerjat, lutsu jt. Kuna järv jääb talvel ummuksisse, siis hukkub väga palju kalu, kuid nähtavasti tulevad kevadel siia Peipsist uued kalad.

Ka linnustik on siin rikkalik: siin pesitsevad sinikael-, räga- ja piilpart, tuttvart, tuttpütt, kalakajakas, rootsiitsitaja ja kõrkja-roolind.

Järv väärib tähelepanu maastikuelemendina ja haruldaste liikide elupaigana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaldad soostunud, kalapüük võimalik peamiselt paadist. Esineb ahven, särg, haug, linask, roosärg, koger, säinas, nurg, harvemini kiisk, angerjas, luts, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe-Suursoo kaitsela järved ja jõed
Kalale.ee KIK