Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
155. Hobulaiuskraadid
156. Hollandi kaste
157. Homaarlased (Nephropidae)
158. Hulkharjasussid (Polychaeta)
159. Hõbekoger (Carassius gibelio)
160. Hõimkond
161. Hämarhaid (Scymnodalatias)
162. Hülgepüük
163. Iilastuli
164. Imiussid (Trematoda)
165. Indo-Vaikne ookeaniala
166. Invincible (Nilsu)
167. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
168. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
169. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
170. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
171. Jahumardika vastne (jahuuss)
172. Johannes Vares
173. Jussi järved
174. Juust õngesöödana
175. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
176. Jõehallhaid (Glyphis)
177. Jõemõisa-Kaiu järvestik
178. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
179. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
180. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
181. Jämesabaraid (Urolophus)
182. Järveelustik ehk limnobios
183. Järvekoletised
184. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
185. Jäseraid (Cruriraja)
186. Jääpüük
187. Jäärauad
188. Kaanid (Hirudinea)
189. Kaarmise järv (Karmise järv)
190. Kaaviari ajaloost
191. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
192. Kahvamine
193. kalade loend H-K
194. kalade loend L-O
195. kalade loend P-T
196. kalade loend U-Ü
197. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
198. Kalakasvatus
199. Kalakasvatus Eestis
200. Kalamüüdid ja müütilised kalad
201. Kalandus
202. Kalanduskoda
203. Kalaparv
204. Kalurite loitse ja ütlusi
205. Kaluuga (Huso dauricus)
206. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
207. Karelestad (Hippoglossoides)
208. Kartul
209. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
210. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
211. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
212. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
213. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
214. Katsuobushi
215. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
216. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
217. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
218. Kidata konks
219. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
220. Kiinide vastsed
221. Kiisk (pärimus)
222. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
223. Kilu nimelugu
224. Kinnine haspelrull
225. Kinnise rulli ehitus
226. Kirptirgu sidumise sõlm 1
227. kiviahvenlased (Serranidae)
228. Koerhaid (Scyliorhinus)
229. Koerhailased (Scyliorhinidae)
230. Koger (Carassius carassius)
231. Kogred (Carassius)
232. Koibraid (Sinobatis)
233. konks (õngekonks)
234. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
235. Koonhaid (Rhizoprionodon)
236. Koorküla järvestik
237. Kopskalad (Dipnoi)
238. Kosmoidsoomus
239. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
240. Kuivatamine/vinnutamine
241. Kuldkala (Carassius auratus)
242. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
243. Kura säär
244. Kuremaa järv (Kurema järv)
245. Kussie (jaapani järvekoletis)
246. Kuusamon Uistin Oy
247. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
248. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
249. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
250. Kärbsed õngesöödana
251. Kärbsenukk (kärbsekookon)
252. Kärbsetõugud meditsiinis
253. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
254. Kärphaid (Mustelus)
255. Käsiõng
256. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
257. Lahtise rulli ehitus
258. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
259. Lahtise rulli vänt
260. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
261. Lakerda (türgipärane soolakala)
262. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
263. Landilugu: dr Heintz
264. Landilugu: Kuusamo puukala
265. Landilugu: Nilsu
266. Lasa järv [Koorküla järvestik]
267. Lasnhaid (Scoliodon)
268. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
269. Leevi jõgi
270. Leivast õngesöödad
271. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
272. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
273. Lestad (Platichthys)
274. Libekala
275. Liblikate röövikud
276. Liblikraid (Gymnura)
277. Liftahvenad (Helicolenus)
278. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
279. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
280. Linajärv (Jussi Linajärv)
281. Linask (Tinca tinca)
282. Linné, Karl
283. Linnuroni (Ligula intestinalis)
284. Lintsabalased (Trichiuridae)
285. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
286. Logardraid 3 (Pseudobatos)
287. Logardrailased (Rhinobatidae)
288. Lonthülged (Mirounga)
289. Loobu jõgi
290. Lophius budegassa (must merikurat)
291. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
292. Luts (Lota lota)
293. Lõunaraid (Zearaja)
294. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
295. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
296. Läänesaarte alamvesikond
297. maailma jõed (loend)
298. Maggot
299. Majak (kolhoos)
300. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
301. Man
302. Mannasöödad
303. Maskraid (Neotrygon)
304. meduus
305. Merehaigus
306. Merekoletised
307. Meremeeste uskumused
308. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
309. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
310. Merikeellased (Soleidae)
311. Merikogerlased (Sparidae)
312. Merikoha (Sander marinus)
313. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
314. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
315. Meriluts (Brosme brosme)
316. Merineitsi
317. Meripuugid (Scorpaena)
318. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
319. Merisutt (Petromyzon marinus)
320. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
321. Merluusid (Merluccius)
322. Metsprussakas
323. Miiu
324. Moiva (Mallotus villosus)
325. Morilased (Moridae)
326. muda
327. Mudaelustik ehk pelon
328. Mussie (järvekoletis Kanadas)
329. Mussoon
330. Must marliin (Istiompax indica)
331. Mustatäpitõbi
332. Musthaid (Apristurus)
333. Mustjõe alamvesikond
334. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
335. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
336. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
337. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
338. Mõrrapüük
339. Mõõkkala (Xiphias gladius)
340. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
341. Määr, Aleksander
342. Mölder, August
343. Müütilised veeolendid
344. Naaskelraid (Pastinachus)
345. Nahknark (Crassinarke dormitor)
346. Naissaar
347. Narva veehoidla
348. Nasv
349. Navaaga (Eleginus nawaga)
350. Nelikant-kaldauss
351. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
352. Niituimlutslased (Physidae)
353. Nirkhailased (Hemigaleidae)
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
357. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
358. Nugishaid (Triakis)
359. Nuutraid (Himantura)
360. Näkk (eesti)
361. Oad, Jaan
362. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
363. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
364. Ogahaid (Squalus)
365. Ojamaa (Gotland)
366. Okasturilased (Notacanthidae)
367. Okishaid (Centroscyllium)
368. ondatra (piisamrott, biisamrott)
369. Osmussaar
370. Pakssabaraid (Trygonoptera)
371. paneerimine
372. Paunküla veehoidla
373. Peen kõduuss
374. Peipsi alamvesikond
375. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
378. Pigo (Rutilus pigus)
379. Pihklased (Myxini)
380. Pihtla kalakasvandus
381. Piikraid (Urobatis)
382. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
383. Piimjas soouss
384. Piiskopikala (bishop fish)
385. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
386. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
387. Pimenarkid (Typhlonarke)
388. Poi
389. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
390. Polaarhaid (Somniosus)
391. Poola uss
392. Prespa forell (Salmo peristericus)
393. Prussakas ja tarakan
394. Psammon
395. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
396. Punane vihmauss (pool-ööuss)
397. Purikalalased (Istiophoridae)
398. Purjus krevetid
399. Puukala (Kuusamo puukala)
400. Põhjavee-elustik
401. Põishüljes (Cystophora cristata)
402. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
403. Põlula Kalakasvatuskeskus
404. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
405. Pärimus: Kaussjärv
406. Pärimus: Lutsu järv
407. Pärimus: Otepää Pühajärv
408. Pärimus: Raudjärve kullapütt
409. Pärimus: Uhtjärv
410. Pärimus: Verijärv
411. Pärnu alamvesikond
412. Pärnu Kalakombinaat
413. Pärnu kalanduskool
414. Rabakonn
415. Raid (Raja)
416. Rakfisk ehk norra hapukala
417. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
418. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
419. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
420. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
421. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
422. Reobiont
423. Riffhai (Triaenodon obesus)
424. Rihmsabaraid (Taeniura)
425. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
426. Riikoja Heinrich
427. Ristkok, Jüri
428. Robalod (Centropomus)
429. Roheline mullauss
430. Rohukonn
431. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
432. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
433. Rombkalad (Bothus)
434. Rombkalalased (Bothidae)
435. Roosa mullauss
436. Russalka
437. Rõbak Baltiki
438. Rõuge järvestik
439. Räimeõng
440. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
441. Saadjärv (Saadrejärv)
442. Saaghailised (Pristiophoriformes)
443. Saagsabahaid (Galeus)
444. Sagrits, Richard
445. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
446. Sammet, Jaak
447. Sannakji
448. Sardiin (Sardina pilchardus)
449. Sardiinid
450. Sardinellid (Sardinella)
451. Saunja laht
452. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
453. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
454. Sidrunhaid (Negaprion)
455. Siiad (Coregonus)
456. Siig - huvipüük Eestis
457. Siig spordikalana Skandinaavias
458. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
459. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
460. Sinakas soouss
461. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
462. siugkonnalised (apoodid)
463. Soomuskuked (Lepidotrigla)
464. Soomuslest (Limanda limanda)
465. Sovetskaja Rodina (laev)
466. Spinningisti kaksteist käsku
467. Staratel
468. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
469. Stroganina
470. Sump (kumm, pandur, märss)
471. Sumplaev
472. Susski, Vladimir
473. Suue
474. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
475. Suur mullauss
476. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
477. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
478. Suurallikas
479. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
480. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
481. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
482. Sõnnikuuss
483. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
484. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
485. Südvester
486. Sünkraid (Amblyraja)
487. Süvahaid (Centroscymnus)
488. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
489. Süvaraid (Bathyraja)
490. Šelfihaid (Halaelurus)
491. Zoobentos
492. Taaliku sadam
493. Tabadusekepp
494. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
495. Tainas angerjapüügiks
496. Tallinna Kalakombinaat
497. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
498. Tallinna Merekolledž
499. Tamm, Friedrich
500. Tamula järv (Tamla järv)
501. Tatrakakud
502. Teibid (Leuciscus)
503. Temera (Temera hardwickii)
504. Tempura
505. Tiit Hunt. Eesti kalad
506. Tintlased (Osmeridae)
507. Tobiased (Ammodytes)
508. Tooder
509. Traaler
510. Traalnoot
511. Traalpüük
512. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
513. Triivpüük
514. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
515. Trullingud (Barbatula)
516. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
517. Tuletorn
518. Tume vihmauss
519. Tumehaid (Etmopterus)
520. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
521. Tursad (Gadus)
522. Tursamaks
523. Tursamaksa konserveerimine
524. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
525. Tuul
526. tuulekala (pärimus)
527. Tuur
528. Tuurlased (Acipenseridae)
529. Tõugjärv (Küünjärv)
530. Tõugussaare raba laugas
531. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
532. Tääkraid (Urotrygon)
533. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
534. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
535. Ukraina (baaslaev)
536. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
537. Unadon
538. Und
539. Undiin
540. Urbukse järv (Urbuse järv)
541. Ussikonks (säärekidadega konks)
542. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
543. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
544. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
545. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
546. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
547. Valgeninahai (Nasolamia velox)
548. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
549. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
550. Vasarhaid (Sphyrna)
551. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
552. Vastne
553. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
554. vesikond
555. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
556. Vihmauslased (Lumbricidae)
557. Vihmauss (liigid)
558. Viidikas (Alburnus alburnus)
559. Viitina kuurits
560. Vimb (Vimba vimba)
561. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
562. Vinkelhaid (Oxynotus)
563. Vinnutatud räimed
564. Viru alamvesikond
565. Viuraid (Aetomylaeus)
566. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
567. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
568. Võldas (Cottus gobio)
569. Võrtsjärve alamvesikond
570. Väheharjasussid
571. Vähilaadsed
572. väike meriahven (Sebastes viviparus)
573. Väike ogahai (Squalus blainville)
574. Väike saagrai (Pristis clavata)
575. väike tobias (nigli, väiketobias)
576. Väikeraid (Rajella)
577. Väikesuulest (Microstomus kitt)
578. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
579. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
580. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
581. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
582. Õlikook
583. Õngekonksu ajaloost
584. Õngitsemine+
585. Õnne lõhe
586. Äntu järved
587. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
588. Ülemiste järv
589. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
590. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

konks (õngekonks)

Konks, ka õngekonks

Kalapüügil kasutatav vahend, mille ülesandeks on haakuda kala suhu. Et kala konksu haaraks, kinnitatakse konksule looduslik sööt või kunstpeibutis ehk lisatakse konks kunstpeibutise külge (lantide puhul).


Konksu osad
Konks valmistatakse enamasti kõrge süsinikussisaldusega terasest, nt vanaadiumist, või roostevabast terastraadist. Enamasti kaetakse konks korrosioonikindla kihiga (nikeldatakse, lakitakse).
Eristatakse järgmisi konksuosasid: kinnituspunkt (konksuaas või -laba); konksusäär ehk konksujalg; konksukaar ehk konksu põlv; konksu tõus; konksu teravik; konksu kida. 
Konksude suurust iseloomustab põlve laius ehk teraviku kaugus konksusäärest.    

Eye - silm, kinnituskoht; Shank - säär, jalg;  Bend - põlv, kaar, paine; 
Barb - kida; Point - teravik, tipp; Gape - põlve laius, teraviku kaugus säärest;
Bite - konksu tõus

Konksude numeratsioon ja suurus 

Konksu number on määratud iseloomustama konksu suurust, kuid ühtse numeratsiooni puudumise tõttu kirjeldab konksunumber meile konksu suurust vaid ligikaudselt. Erinevate firmade konksunumbritele vastavad konksud ei lange oma suuruselt kokku ja erinevusi on ka sama firma erinevate konksumudelite puhul. Seega ei saa kalastaja konksu valikul lähtuda üksnes konksu numbrist, vaid peab täpse ettekujutuse saamiseks nägema tegelikku konksu.

Erandiks on Venemaal toodetavad õngekonksud, millede puhul järgitakse sageli veel nüüdki Nõukogude Liidu aegset standarti ja märgistusviisi, mis erineb mujal maailmas kasutatavast: markeeringuga näidatakse ära konksuteraviku kaugus konksujalast, konksutraadi läbimõõt ja konksujala pikkus. Nt markeering 4,0-0,5x12 tähistab konksu, mille teraviku kaugus konksujalast on 4,0 mm, konksutraadi läbimõõt 0,5 mm ja konksujala pikkus 12 mm.

Ka üleilmse turuga konksufirmadel on oma markeerimisviisid, kuid paraku need ei kattu. Ühtne on siiski see, et suurem number kirjeldab pisemat konksu, st et konks nr 18 on märksa väiksem kui konks nr 8. 

Neid konkse, mis on suuremad kui nr 0, on hakatud numereerima kaldkriipsu abil: konks 4/0 on suurem kui 2/0.

Seega ei saa me konksu valimisel ja kirjeldamisel rääkida konksunumbrist üleüldse, vaid konkreetse konksutootja ja konkreetse konksumudeli numeratsioonist. Nt toodab Mustad konkse alates suurusest 19/0 kuni suuruseni 32: 19/0 on suur konks haide püügiks, 32 tibatilluke konksuke pisikeste lendõngeputukate sidumiseks.  

Konksu kinnituspunkt (silm, aas, laba)

Kõige levinumad on nööriaasaga (silmaga) või labaga konksud. Nööriaasa puhul seotakse nöör kas aasa külge või juhitakse läbi aasa ning seotakse konksujala külge; labaga konksu puhul seotakse nöör konksujala külge ning laba ülesandeks on takistada sõlme mahalibisemast konksujalalt.

Nööriaasad võivad olla ümara või ovaalse kujuga, kinnised, poolkinnised jne. Olemas on ka kuul- või koonuspeaga konkse.

Nööriaas võib olla konksujala suhtes sirge või painutatud kas ettepoole või tahapoole.

File:HookEyes.jpg
Erineva silmapaindega konksud

Konksujala pikkus

Konkse valmistatakse väga erinevates pikkustes: kirjeldusterminid  on lühike, standard, pikk, extra pikk, 2XL jm.
Pika konksu kasutamisel toimub haakimine kindlamini, kuna konksu teraviku suund on lähedasem haakimise suunaga, hõlpsam on ka pikka konksu kala suust vabastada. Puuduseks on see, et pika jalaga konks ei hõlju vees niisama loomulikult nagu lühike konks. 

Konksu põlv

Konksu põlv võib olla erineva painutusega. Levinumad konksutüübid on painutuse erinevuse põhjal Aberdeen-konks ja Limerick-konks. (Need nimetused on tulnud kasutusele Inglismaa erinevate paikkondade järgi). Aberdeen-konksu puhul on konksukaar ühtlaselt kumer, Limerick-konksu puhul aga sopiline, st et põlv ei lähe tõusuks üle sujuvalt, vaid moodustub järsem nurk. Nende vahele jääb Carlisle-konks, mille põlv pole ühtlase kumerusega, ent pole ka tugevald sopiline.   
Erineva põlvega konksud hoiavad sööta konksul erinevalt.
Lisaks Aberdeen- ja Limerick- ja Carlisle-paindega konksudele on veel mitmesuguseid eripaindega erikonkse. 

On konksumudeleid, mille puhul väänatakse konksu tõus konksujala tasandist natuke välja. Haakimisel suundub sellise konksu teravik poolviltu kõrvale: haakimine vajab veidi suuremat jõudu, kuid sellisel konksul püsib nii sööt kui ka haagitud kala kindlamini.

Aberdeen

Limerick

Konksude tüübid

Laias laastus võib konksud kasutusviisi põhjal jagada kolme rühma: landikonksud, õngitsemiskonksud ja lendõnge konksud ehk putukakonksud.

Landikonksude puhul on kasutusel üheharulised, kaheharulised ja kolmeharulised konksud, harva ka neljaharulised. Landikonksud kinnitatakse enamasti lantide külge vedrurõnga abil.
Landikonksude erirühmaks on raskuspeaga konksud, mida kasutatakse püügil erinevate võdiklantidega.

Õngitsemiskonksude alla kuuluvad kõik konksud, millele kinnitatakse sööt. Konksutüüpe on palju ning eesti keeles pole enamusele üldtuntud nimetusi olemaski; inglise keeles tuntakse nt selliseid: Salmon Egg hook (lõhemarja-konks), Beak Hook (kõveratipuline konks), O'Shaughnessy hook, Baitholder hook (ussikonks), Shark Hook (hai-konks), Aberdeen Hook, Carlisle Hook, Carp Hook, Tuna Circle, Offset Worm Hook (z-konks), Circle Hook, suicide hook, Long Shank, Short Shank, J Hook, Octopus Hook, Big Game Jobu hook jm.

Putukakonksudele on lendõngitsejatel eriti kõrged nõudmised konksu kvaliteedi ja eriomaduste suhtes. Inglise keeles eristatakse putukakonksudena nt niisuguseid konksutüüpe: Sproat, Sneck, Limerick, Kendal, Viking, Captain Hamilton, Barleet, Swimming Nymph, Bend Back, Model Perfect, Keel, Kink-shank jm

Konksu teravik ja kida

Konksu teraviku ülesanne on tungida võimalikult kergesti kala kudedesse. See sõltub teraviku teravusest, suunast ja kujust. 
Konksud teritatakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Nüüdisaegsed konksud on enamasti teritatud keemiliselt ja nende tehaseteritus säilib ka siis, kui konksuteravik kivi või kruusa puudutab. Tootjate väitel ei tulekski kalamehel neid enam ise teritada, sest paremaks neid enam teha ei saavat. Tehases saavutatakse teravus happega söövitades, mis kaotab teravikult pisimadki konarused - algeselt kasutati seda tehnoloogiat kirurgianõelte valmistamisel. Kui selline konks kord nüriks läheb, tuleb see lihtsalt välja vahetada.
Paradoksaalsel kombel ei tohi konks olla liiga terav, sest ülipeeneks ihutud konksuteravik murdub imekergesti ning superteravast konksust saab nüri konks palju hõlpsamini kui lihtsalt teravast konksust.

Kida ülesandeks on aidata kaasa sellele, et haagitud kala püsiks kindlamini konksul. Ajalooliselt on paljud iidsed konksud olnud ilma kidata ja kidata konkse (barbless hook) kasutatakse ka tänapäeval "püüa ja vabasta" kalastuse puhul.
Kidasid ei kasutata üksnes konksu tõusul kala paremaks kinnihoidmiseks, vaid kidad võivad olla ka konksu säärel, kus nende ülesandeks on hoida paremini konksul sööta, esmajoones vihmausse.

Konksude teravikud võivad olla erineva kujuga, inglise keeles on teraviku tüüpidel ka vastavad nimetused: needle point, rolled-in, hollow, spear, beak, mini-barb, semi-dropped, knife edge jm. Erinevatel konksutootjatel need nimetused varieeruvad. 

Kaubamärgid:

Konksuturu tuntumaid kaubamärke: Mustad, Gamakatsu, TMC, Owner, Maruto, Eagle Claw, Lazer Sharp, Daiichi, Xpount, VMC.

MustadVaata artiklit: 1932
OwnerVaata artiklit: 1935
GamakatsuVaata artiklit: 1934
VMCVaata artiklit: 1941
TMC (Tiemco)Vaata artiklit: 1943
Eagle ClawVaata artiklit: 1954 
Lazer SharpVaata artiklit: 1955
DaiichiVaata artiklit: 2185

Loe ka: 
Õngekonksu ajaloostVaata artiklit: 1916
Carlisle-konksVaata artiklit: 1925
Sääsevastse-konksVaata artiklit: 1926
UssikonksVaata artiklit: 1927
Lõhemarja-konksVaata artiklit: 1929
Kõveratipuline konksVaata artiklit: 1930
Kolmeharuline konksVaata artiklit: 1936
Kaheharuline konksVaata artiklit: 1939
Hai-konksVaata artiklit: 1940
Z-konksVaata artiklit: 1945
Kidata konksVaata artiklit: 1947

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fish_hook
V.Koržets, Õngitsemine+, käsikiri
 

Vaata lisaks:

Õngekonksu ajaloost
Kalale.ee KIK