Õngekonksu ajaloost

Õngekonksu ajaloost

4000 aastame luukonks Norrast

Õngekonksu leiutas inimsugu aastatuhandete eest: tõenäoliselt kasutas puust konksu juba kromanjoonlane 30 000 - 40 000 aasta eest, et need olid aga arvatavasti puust või luust, ei ole konksud säilunud; vanimad leiud pärinevad Palestiina aladelt ja need on valmistatud umbes 7000 a eKr. 

Konkse tehti puust, luust, sarvest, kivist, pronksist ja rauast. 
Lihavõtte saarel oli kombeks valmistada konkse surnud kaluri reieluust.
Briti saartel kasutasid kalamehed viirpuu okastest konkse lestapüügil lausa meie ajani.
Indiaanlased valmistasid õngekonkse kullinokkadest ja -küüntest.
Lofootidel kasutasid kalurid tursapüügiks kadakapuust konkse 19. sajandi lõpuni, sest pidasid nende ujuvust eeliseks raudkonksude ees. 
Lutsupüügiks kasutatakse puukonksu Soomes, Rootsis ja Norras vahel veel praegugi. Samuti kasutavad puukonksu handid-mansid lutsupüügiks Obi jõel.   

Aastal 2005 tunnistati ajakirja Forbes lugejate, toimetajate ja ekspertide uuringu põhjal õngekonks kuuluvaks inimajaloo 20 kõige olulisema töövahendi hulka (konks tuli 19-ndale kohale, esikolmikusse kuulusid nuga, abakus ja kompass).

Töönduslikult hakati Euroopas kalameestele teraskonkse valmistama 17. sajandil.

Tänapäeval toodetakse maailmas ligikaudu 30 000 erinevat konksumudelit.

  Luukonks Taanist, u 6200 eKr
Vt ka KonksVaata artiklit: 1918

Allikad:
http://www.mustad.no/abouthooks/h_history.php
http://en.wikipedia.org/wiki/Fish_hook

Kalale.ee KIK