Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)

Kalli järv, ka Pühajärv, Kaali järv

Kalli järv, võimalus otsetee
Kalli järv talvel

Tartumaal, Mäksa ning Võnnu vallas, Kastre ja Ahunapalu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6475226

58°22'35" N

Y

688922

27°13'48" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 198,7 ha, keskmine sügavus 1,1 m, suurim sügavus 1,4 m, pikkus 1 870 m, laius 1 140 m, kaldajoone pikkus 11 634 m

Valgala pindala 82,8 km2, veevahetus 9 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2085400

See edela-kirde suunas piklik järv on üsna sopilise kaldajoonega. Soppidel on omapärased nimed: kirdes - Haabsaare sopp, lõunas Peravalla jõe suudmes - Äniktsoll, edelas Sääpera oja suudmes – Suutsoll. Peale nende on üks sopp põhjas Kalli jõe lähtekohas. Järve kaldad on väga madalad, enamasti soised, paiguti õõtsikulised.

Järv on võrdlemisi tugeva läbivooluga –  lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, millesse suubub ka Leegu järve väljavool, edelast voolab sisse kevaditi Säärepa oja. Palju vett valgub sisse ka soost. Välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi, millel Kaevandu kanali kaudu on otseühendus ka Peipsiga.

Suvel seguneb vesi hästi, on soe ja hapnikurikas. Võib oletada, et talvel on hapnikuolud palju halvemad. Kollakaspruun vesi on suhteliselt rauarikas ning vähe läbipaistev (0,9 m).

Kalli järve kalastiku koosseis ja hulk on väga muutlikud, sõltudes kalade rännetest Peipsisse ja tagasi. Kevadel on kõige rohkem latikat ja haugi, vähem särge, kiiska ja ahvenat. Sügisel ja talvel on järves rohkem säinast ja lutsu, kuid saadakse ka haugi, latikat, ahvenat, roosärge ja särge. On saadud ka teisi kalu. Juba J. B. Fisher kirjutas 18. sajandil, et järves on kõiki Peipsi kalu, eriti suurepärased olevat aga siinsed kogred.

Kalli järve linnustik on liigirikas, kuid mitte arvukas. Pesitsevad tuttpütt, sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ja tuttvart. Esinevad kala- ja naerukajakas, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja jt.

/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe-Suursoo kaitsela järved ja jõed
Kalale.ee KIK