Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)

Jägala jõgi, ka  K e h r a  jõgi; ülemjooksul K i i g u m õ i s a  või  K i g u m õ i s a jõgi


Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgla 1570 km2, langus 82 m. Algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Soome lahte Ihasalu lahe lõunaotsas Maanina (Manniva) ja Jõesuu küla vahel.
 
Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paiknevad Kehra linn, mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut.
Jõe lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. 1975. a. alates on Jägala jõgi lülitatud Tallinna veevarustuse süsteemi.
 
Umbes 4 km enne suuet on ligi 8-meetrine Jägala juga, üks Eesti kõrgemaid.

Jägala jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub Jägala Jõesuu linnamägi.

Jõkke suubuvad: vasakult Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt; paremalt Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt.
 
Kalastiku koosseisult kuulub Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa kalavaese haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Jõe kalanduslik väärtus on praegu väike.

Vaade Jägala jõele Linnamäe HEJ sillalt

A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_j%C3%B5g 
Kalale.ee KIK