hiilgevähilised

<div><b>Hiilgevähilised</b> (<i>Euphausiacea</i>) ehk k r i l l i d,</div><div><br></div><div>umbes 85 liigist koosnev rühm vähke, kes elutsevad meredes. Selts on omale nime saanud erilise helendamisvõime tõttu. Hiilgevähilised saavad elada vaid soolases ookeanis, seetõttu Läänemeres neid ei esine.</div><div>Hiilgevähilised on tavalise jõevähi ja kõigi kümnejalaliste lähimad sugulased. Keha on punakas või läbipaistev. Hiilgevähilistele on iseloomulikud helenduselundid - fotofoorid, mis kiirgavad kollast või rohekaskollast värvust. Helendust tekitab fotofoorides sisalduv eriline keemiline aine. Täpset otstarvet helendusvõimele veel ei teata, kuid tõenäoliselt aitab see vähkidel koguneda parvedesse ja isasloomadel leida üles emaseid. Fotofoorid ei helenda vahetpidamata, vaid kord süttides ja kord kustudes. Üks helenduspuhang kestab 3-6 sekundit, misjärel aeglaselt kustub. Kui fotofoorid on kustunud, muutuvad läbipaistva kehaga hiilgevähilised pimedas vees täiesti nähtamatuks.</div><div>Hiilgevähilised elutsevad avaookeanis enamasti kõrgemates veekihtides ja on väga head ujujad. Ujumiseks kasutavad nad tagakehal paiknevaid võimsaid kaheharulisi ujujalgu. Need on lamenenud pinnaga ja arvukate sulgjate harjastega servades - kõik see suurendab ujumisvõimet. Lisaks sooritavad hiilgevähid vees välkkiireid hüppeid, mis toimuvad tagakeha järskude tõugete abil.</div><div>Enamus hiilgevähilisi toitub veest söödavaid hõljuvaid osakesi filtreerides. Tavaline hiilgevähk on taimtoiduline ja sööb valdavalt ränivetikaid.</div><div>Hiilgevähilised sooritavad vees ööpäevaseid ja aastaajalisi vertikaalseid rändeid pinnakihtidesse ja tagasi sügavamale. Mõned liigid tõusevad ööseks veepinnale toituma, mõned ilmuvad kõrgematesse kihtidesse seoses sigimisega.&nbsp;</div><div>Hiilgevähilised on peale kiusvaalade toiduks ka teistele veeloomadele, neid söövad suurel hulgal heeringa- ehk finnvaal, sinivaal, pikkloib- ehk küürakvaal, heeringas, meriahven, tursk, lõhelased, viigerhüljes, pingviinid, kajakad jt. Kiusvaalad söövad aasta jooksul ära 38 miljonit tonni hiilgevähke. Viigerhülged sooritavad spetsiaalseid rändeid hiilgevähkide kogunemispaikadesse. Vähkide parved on erineva suurusega, nad ulatuvad umbes 5 meetri sügavusele ja nende pindala on mõnest ruutmeetrist kuni 2000 ruutmeetrini. Ühes kuupmeetris vees on kõige rohkem loendatud kuni 60 000 vähki.</div><div>Tuntuim krill on hiigelparvedes Antarktika meredes elutsev <b>tavaline hiilgevähk</b> (<i>Euphausia superba</i>), keda püütakse ka inimtoiduks. Märkigem ära ka&nbsp;<b>Vaikse ookeani krill</b> (<i>Euphausia Pacifica</i>) ja <b>põhja krill</b> (<i>Meganyctiphanes norvegica</i>).&nbsp;</div><div>Krilli kasutatakse vesiviljeluses ja akvaristikas kalasöödana, õngesöödana kalastamisel, farmaatsiatööstuses jm.&nbsp;</div><div><br></div><div><i>ENE, Vikipeedia</i></div>
Kalale.ee KIK