Hiilgevähilised (Euphausiacea)

Hiilgevähilised ehk krillid (Euphausiacea), umbes 85 liigist koosnev rühm (selts) vähke, kes elutsevad meredes. Rühm on nime saanud erilise helendamisvõime tõttu. Hiilgevähilised saavad elada vaid soolases ookeanis, seetõttu Läänemeres neid ei esine. Tavalise jõevähi ja kõigi kümnejalaliste lähimad sugulased. Pikkus 8-60 mm.


Keha punakas või läbipaistev. Neil on helenduselundid, fotofoorid, mis kiirgavad kollast või rohekaskollast värvust. Helendust tekitab fotofoorides sisalduv eriline keemiline aine. Täpset otstarvet helendusvõimele veel ei teata, kuid tõenäoliselt aitab see vähkidel koguneda parvedesse ja isasloomadel leida üles emaseid. Fotofoorid ei helenda vahetpidamata, vaid kord süttides ja kord kustudes. Üks helenduspuhang kestab 3-6 sekundit, misjärel aeglaselt kustub. Kui fotofoorid on kustunud, muutuvad läbipaistva kehaga hiilgevähilised pimedas vees täiesti nähtamatuks. Hiilgevähilised elutsevad avaookeanis enamasti kõrgemates veekihtides ja on väga head ujujad. Ujumiseks kasutavad nad tagakehal paiknevaid võimsaid kaheharulisi ujujalgu. Need on lamenenud pinnaga ja arvukate sulgjate harjastega servades. Võivad teha ka välkkiireid sööste. sooritavad vees ööpäevaseid ja aastaajalisi vertikaalseid rändeid pinnakihtidesse ja tagasi sügavamale. Mõned liigid tõusevad ööseks veepinnale toituma, mõned ilmuvad kõrgematesse kihtidesse seoses sigimisega.

Enamus hiilgevähilisi toitub vees hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides.

Hiilgevähilised on peale kiusvaalade toiduks ka teistele veeloomadele, neid söövad suurel hulgal heeringa- ehk finnvaal, sinivaal, pikkloib- ehk küürakvaal, heeringas, meriahven, tursk, lõhelased, viigerhüljes, pingviinid, kajakad jt. Kiusvaalad söövad aasta jooksul 38 miljonit tonni hiilgevähke. Viigerhülged sooritavad spetsiaalseid rändeid hiilgevähkide kogunemispaikadesse. Vähkide parved on erineva suurusega, nad ulatuvad umbes 5 meetri sügavusele ja nende pindala on mõnest ruutmeetrist kuni 2000 ruutmeetrini. Ühes kuupmeetris vees on kõige rohkem loendatud kuni 60 000 vähki.

Tuntuim on hiigelparvedena Antarktika meredes elutsev antarktika krill ehk tavaline hiilgevähk (Euphausia superba), keda püütakse ka inimtoiduks. Olulised on ka vaikse ookeani krill (Euphausia Pacifica) ja põhja krill (Meganyctiphanes norvegica). Krilli kasutatakse vesiviljeluses ja akvaristikas kalasöödana, õngesöödana kalastamisel, farmaatsiatööstuses jm. 

Allikad: ENE, Wikipedia
Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks:

Antarktika krill
Fotofoor
Vähilaadsed
Kalale.ee KIK