Antarktika krill

Antarktika krill ehk tavaline hiilgevähk (Euphausia superba), sugukonda Euphausiidae kuuluv vähk, kes elab Antarktika merevetes – Luna-Jäämeres. Inglise antarctic krill; saksa Antarktische Krill; soome etelänkrilli; veneантарктический криль.

Antarktika ökosüsteemi vtmeliik, kellest toituvad kalad, linnud, pingviinid, vaalad jt. Biomassi seisukohalt arvatakse liik olevat maakera kige kogukam (umbes 500 miljonit tonni). Antarktika krillid elavad suurtes parvedes, mille asustustihedused küünivad 10 000–30 000 isendini m3 kohta. Toituvad peamiselt väikestest fütoplankteritest.

Levinud Luna-Jäämeres tsirkumpolaarselt Arktise rannikust Antarktika konvergentsi-jooneni. Tavaliselt viibib veepinnast 5-10 m alamal. Ööseks laskub 40-50 m sügavusele. Nagu teistelgi hiilgevähilistel on ka antarktika krillil helenduselendid – fotofoorid, mis kiirgavad kollast vi kollakasrohelist valgust. Nad helenduvad nii ärritamisest kui ka iseenesest, kuid mitte vahetpidamatult, vaid kord süttides, kord kustudes.

Pikkus on kuni 6 cm, kehamass kuni 2 g.

Väljapüük umbes 100 000 tonni aastas. Peamisteks püüdjateks on Jaapan ja Poola. Püütakse suurte traallaevadega, milledel kohe ka töödeldakse: krillid kas külmutatakse, tehakse krillijahuks vi krilliliks, Omega-3 kapsliteks vi toidulisanditeks. Kestast vabastamiseks krillid kuumutatakse vees 80 kraadi juures, seejärel tsentrifuugitakse – raskem liha eraldub kergematest kestadest ja sisemustest.

100 g grilliliha sisaldab 17,5 g valke, 1,8 g rasvasid, 2,8 g süsivesikuid. Energeetiline väärtus 97 kcal.

Jaapanis on krillitooted hinnatud inimtoiduks, mujal maailmas kasutatakse krilli peamiselt looma- ja kalasöödana.


Allikad:

Loomade elu. Selgrootud II. Tallinn, 1982

Wikipedia

Kalale.ee KIK