Otsingu tulemused:
1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Boreaalne
86. Bottarga
87. Botvinja
88. Briis
89. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
90. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
91. casting
92. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
93. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
94. CIPS
95. Columbia jõgi
96. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
97. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
98. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
99. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
100. Doktor Heintz
101. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
102. Donburi
103. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
104. Ebabootsiad (Parabotia)
105. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
106. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
109. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
110. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
111. Elango, Julius
112. Elektriline suitsuahi
113. Elektriraid (Torpedo)
114. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
115. Elistvere järv (Kuru järv)
116. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
117. Emalaev
118. Eppinger
119. Erastvere järv
120. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
121. Erie järve koletis / Bessie
122. Erm Vaike
123. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
124. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
125. Eurütermne
126. Filee
127. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
128. Folly ranna koletis (globster USAs)
129. Friteerimine
130. Fritüür
131. Fritüürõli
132. Funazushi ehk jaapani hapukoger
133. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
134. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
135. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
136. Föön
137. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
138. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
139. Garum ja liquamen
140. Golfi hoovus
141. Gratineerimine
142. Gwamegi
143. Hailiha nimekujud
144. Hainahk
145. Haiuimesupp
146. Hakk-kala
147. Hanija järv
148. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
149. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
150. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
151. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
152. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
153. Harjus (Thymallus thymallus)
154. Hatõss
155. haug 16,21 kg
156. Haug püügikalana
157. Haug toidukalana
158. Haugi kudemine
159. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
160. Heeringahaid (Lamna)
161. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
162. Hernes õngesöödana
163. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
164. Hiina draakon / loong / long / lung
165. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
166. Hiiumaa laiud
167. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
168. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
169. Hingud (Cobitis)
170. Hollandi kaste
171. Holomiktiline veekogu
172. Holotüüp
173. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
174. Hoovus
175. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
176. Hõbekalalised (Argentiniformes)
177. Härjanurme kalakasvandus
178. Hülgepüük
179. Hüpolimnion
180. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
181. Idaheeringas (Clupea pallasii)
182. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
183. Igopogo (kanada veekrüptiid)
184. Ihtüoloogia ajalugu
185. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
186. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
187. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
188. Indo-Vaikne ookeaniala
189. Inrõbprom
190. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
191. Issie (jaapani järvekoletis)
192. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
193. Itzamna (maiade jumal)
194. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
195. Jaapani tuur
196. Jakuutia tuur (hatõss)
197. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
198. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
199. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
200. Jenny Haniver (krüptiid)
201. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
202. Jukagiiri kalaroad
203. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
204. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
205. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
206. Järvelubi (järvekriit)
207. Järvemuda (sapropeel, jütja)
208. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
209. Jää
210. Jääaeg
211. Jäätuur
212. Kaaviar (must kalamari)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
215. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
216. Kahala järv (muistend)
217. Kaheksajalad toiduna
218. Kala kristluse sümbolina
219. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
220. Kalakasvatus
221. Kalakasvatus Eestis
222. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
223. Kalakirjandus
224. Kalaliha koostis
225. Kalaliim
226. Kalandus
227. Kalapasta
228. Kalatiik
229. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
230. Kaluuga (Huso dauricus)
231. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
232. Kanaloa (Havai merejumal)
233. Karilatsi kalamajand
234. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
235. Karluk
236. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
237. Karpkalakasvatus Eestis
238. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
239. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
240. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
241. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
242. Katsuobushi
243. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
244. Kavadi (Kavati) järv
245. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
246. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
247. Kiidjärv
248. Kiiruimsete süstemaatika
249. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
250. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
251. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
252. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
253. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
254. Koerkalad (Umbra)
255. Koha (Sander lucioperca)
256. Koi (karpkala)
257. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
258. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
259. koster
260. Kuivatamine/vinnutamine
261. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
262. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
263. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
264. Kutum (Rutilus kutum)
265. Kuukalalased (Molidae)
266. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
267. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. köögikoor
270. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
271. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
272. Lõherahvad
273. La Niña
274. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
275. Lahepera järv (Lahe järv)
276. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
277. Landi lugu
278. Landilugu: dr Heintz
279. Landilugu: Professor
280. Landilugu: Räsänen
281. Landilugu: Toby
282. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
283. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
284. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
285. Latikas pärimuses
286. Lauga järv
287. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
288. Lepamaimud (Phoxinus)
289. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
290. Leviaatan
291. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
292. Libekala
293. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
294. Limnopelagiaal
295. Linajärv (Jussi Linajärv)
296. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
297. Linask (Tinca tinca)
298. Linné, Karl
299. Linnuroni (Ligula intestinalis)
300. Lohja järv
301. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
302. Luitstuur (Polyodon spathula)
303. Luitstuurlased (Polyodontidae)
304. Luts (Lota lota)
305. Luts, Arved
306. Luukalad (Osteichthyes)
307. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
308. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
309. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
310. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
311. Läänemeri
312. Müütilised veeolendid
313. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
314. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
315. Maillard'i reaktsioon
316. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
317. Marikultuur
318. Maui (pooljumal Polüneesias)
319. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
320. Mereline kliima
321. Merevesi
322. Merikurat (Lophius piscatorius)
323. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
326. Mimikri
327. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
328. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
329. Mohni
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mootorpaat
332. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
333. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
334. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
335. Mussie (järvekoletis Kanadas)
336. Mustallikas
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
339. Mõõktuur (Psephurus gladius)
340. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
341. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
342. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
343. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
344. Narva veehoidla elustikust
345. Narval (Monodon monoceros)
346. Navigatsioonimärk
347. Neenetsite pühad kalad
348. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
349. Neriitiline vöönd
350. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
351. Nerka (Oncorhynchus nerka)
352. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
353. Niisk
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
357. Norrapäraselt keedetud tursk
358. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
359. Nuraagi veetemplid Sardiinias
360. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
361. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
362. Ojaveer, Henn
363. Orava järv (Orava Mõisajärv)
364. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
365. Põhja konn (eesti muinasjutt)
366. Pagi
367. Palujüri järv (Palojüri järv)
368. Pangodi järv
369. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
370. Pelaagiline traalnoot
371. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
372. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
373. Petis
374. Pettai, Elmar Voldemar
375. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
376. Pikajärv (Pikkjärv)
377. Pikksabalased (Macrouridae)
378. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
379. Pilkuse järv
380. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
381. Poise
382. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
383. polüamiidid
384. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
385. Porkuni järv
386. Porkuni järved
387. Post, Ilme
388. Potamoid (kreeka jõejumalad)
389. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
390. Professor
391. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
392. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
393. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
394. Pushkaram (jõefestival Indias)
395. Puurangerjad (Ariosoma)
396. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
397. Põhjanoot
398. Põisadru (Fucus vesiculosus)
399. põrutamine
400. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
401. Pärimus: Linnasjärv
402. Pärnu alamvesikond
403. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
404. Rabakonn
405. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
406. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
407. Raid (Raja)
408. Raid, Tiit
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Rannarootsi muuseum
411. Rannik
412. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
415. Rohukonn
416. Rooni järv
417. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
418. Rõbak Baltiki
419. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
420. Rõuge järvestik
421. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
422. Räsänen
423. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
424. Saadjärv (Saadrejärv)
425. Saare Kalur (raamat)
426. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
427. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
428. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
429. Salaga
430. Saleturbikud (Macrhybopsis)
431. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
432. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Schröder (Soome kalastusäri)
435. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
436. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
439. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
440. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
441. Siberi tuur (Acipenser baerii)
442. Siroko
443. Sirona (keldi ravijumalanna)
444. Soomkala
445. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
446. Soomuste mahavõtmine
447. Szépasszony (ungari jumalanna)
448. Sterlet (Acipenser ruthenus)
449. Sterletist kulinaarselt
450. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
451. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
452. Suitsemispunkt
453. Surimi
454. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
455. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
456. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
457. Suurbritannia saar
458. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
459. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
460. Sõbralaat
461. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
462. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
463. Sägalised (Siluriformes)
464. Šipp (Acipenser nudiventris)
465. Tülkad (Clupeonella)
466. Taani väinad
467. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
468. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
469. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
470. Takson
471. Tamsalu, Rein
472. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
473. Tempura
474. Termohaliinne tsirkulatsioon
475. Termokliin
476. Toby
477. Tollari järv (Käärikjärv)
478. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
479. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
480. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
481. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
482. Traaler
483. Trematoomid (Trematomus)
484. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
485. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
486. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
487. Tuletorn
488. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
489. Tursamaksa konserveerimine
490. Tursk toiduna
491. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
492. Tuul
493. Tuulehaug (Belone belone)
494. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
495. Tuunide rühm (Thunnini)
496. Tuur
497. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
498. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
499. Tuuralised (Acipenseriformes)
500. Tuurlased (Acipenseridae)
501. Tõusikvool
502. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
503. Türi järv (Türi paisjärv)
504. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
505. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
506. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
507. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
508. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
509. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
510. Vagula järv
511. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
512. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
513. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
514. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
515. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
516. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
517. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
518. Valgud kalalalihas
519. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
520. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
521. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
522. Vasula järv (Salatsi järv)
523. Veerežiim
524. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
525. Vesica piscis
526. Vesiviljelus
527. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
528. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
529. Viislaid
530. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
531. Viljandi järv
532. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
533. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
534. Võistre järv (Võistvere järv)
535. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
536. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
537. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
538. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
539. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
540. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
541. Õlikook
542. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
543. Ühekiuline õngenöör
544. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
545. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
546. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
547. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Boreaalne
86. Bottarga
87. Botvinja
88. Briis
89. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
90. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
91. casting
92. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
93. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
94. CIPS
95. Columbia jõgi
96. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
97. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
98. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
99. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
100. Doktor Heintz
101. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
102. Donburi
103. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
104. Ebabootsiad (Parabotia)
105. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
106. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
109. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
110. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
111. Elango, Julius
112. Elektriline suitsuahi
113. Elektriraid (Torpedo)
114. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
115. Elistvere järv (Kuru järv)
116. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
117. Emalaev
118. Eppinger
119. Erastvere järv
120. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
121. Erie järve koletis / Bessie
122. Erm Vaike
123. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
124. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
125. Eurütermne
126. Filee
127. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
128. Folly ranna koletis (globster USAs)
129. Friteerimine
130. Fritüür
131. Fritüürõli
132. Funazushi ehk jaapani hapukoger
133. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
134. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
135. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
136. Föön
137. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
138. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
139. Garum ja liquamen
140. Golfi hoovus
141. Gratineerimine
142. Gwamegi
143. Hailiha nimekujud
144. Hainahk
145. Haiuimesupp
146. Hakk-kala
147. Hanija järv
148. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
149. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
150. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
151. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
152. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
153. Harjus (Thymallus thymallus)
154. Hatõss
155. haug 16,21 kg
156. Haug püügikalana
157. Haug toidukalana
158. Haugi kudemine
159. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
160. Heeringahaid (Lamna)
161. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
162. Hernes õngesöödana
163. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
164. Hiina draakon / loong / long / lung
165. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
166. Hiiumaa laiud
167. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
168. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
169. Hingud (Cobitis)
170. Hollandi kaste
171. Holomiktiline veekogu
172. Holotüüp
173. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
174. Hoovus
175. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
176. Hõbekalalised (Argentiniformes)
177. Härjanurme kalakasvandus
178. Hülgepüük
179. Hüpolimnion
180. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
181. Idaheeringas (Clupea pallasii)
182. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
183. Igopogo (kanada veekrüptiid)
184. Ihtüoloogia ajalugu
185. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
186. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
187. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
188. Indo-Vaikne ookeaniala
189. Inrõbprom
190. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
191. Issie (jaapani järvekoletis)
192. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
193. Itzamna (maiade jumal)
194. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
195. Jaapani tuur
196. Jakuutia tuur (hatõss)
197. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
198. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
199. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
200. Jenny Haniver (krüptiid)
201. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
202. Jukagiiri kalaroad
203. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
204. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
205. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
206. Järvelubi (järvekriit)
207. Järvemuda (sapropeel, jütja)
208. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
209. Jää
210. Jääaeg
211. Jäätuur
212. Kaaviar (must kalamari)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
215. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
216. Kahala järv (muistend)
217. Kaheksajalad toiduna
218. Kala kristluse sümbolina
219. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
220. Kalakasvatus
221. Kalakasvatus Eestis
222. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
223. Kalakirjandus
224. Kalaliha koostis
225. Kalaliim
226. Kalandus
227. Kalapasta
228. Kalatiik
229. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
230. Kaluuga (Huso dauricus)
231. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
232. Kanaloa (Havai merejumal)
233. Karilatsi kalamajand
234. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
235. Karluk
236. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
237. Karpkalakasvatus Eestis
238. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
239. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
240. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
241. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
242. Katsuobushi
243. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
244. Kavadi (Kavati) järv
245. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
246. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
247. Kiidjärv
248. Kiiruimsete süstemaatika
249. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
250. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
251. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
252. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
253. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
254. Koerkalad (Umbra)
255. Koha (Sander lucioperca)
256. Koi (karpkala)
257. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
258. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
259. koster
260. Kuivatamine/vinnutamine
261. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
262. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
263. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
264. Kutum (Rutilus kutum)
265. Kuukalalased (Molidae)
266. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
267. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. köögikoor
270. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
271. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
272. Lõherahvad
273. La Niña
274. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
275. Lahepera järv (Lahe järv)
276. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
277. Landi lugu
278. Landilugu: dr Heintz
279. Landilugu: Professor
280. Landilugu: Räsänen
281. Landilugu: Toby
282. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
283. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
284. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
285. Latikas pärimuses
286. Lauga järv
287. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
288. Lepamaimud (Phoxinus)
289. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
290. Leviaatan
291. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
292. Libekala
293. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
294. Limnopelagiaal
295. Linajärv (Jussi Linajärv)
296. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
297. Linask (Tinca tinca)
298. Linné, Karl
299. Linnuroni (Ligula intestinalis)
300. Lohja järv
301. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
302. Luitstuur (Polyodon spathula)
303. Luitstuurlased (Polyodontidae)
304. Luts (Lota lota)
305. Luts, Arved
306. Luukalad (Osteichthyes)
307. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
308. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
309. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
310. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
311. Läänemeri
312. Müütilised veeolendid
313. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
314. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
315. Maillard'i reaktsioon
316. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
317. Marikultuur
318. Maui (pooljumal Polüneesias)
319. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
320. Mereline kliima
321. Merevesi
322. Merikurat (Lophius piscatorius)
323. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
326. Mimikri
327. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
328. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
329. Mohni
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mootorpaat
332. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
333. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
334. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
335. Mussie (järvekoletis Kanadas)
336. Mustallikas
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
339. Mõõktuur (Psephurus gladius)
340. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
341. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
342. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
343. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
344. Narva veehoidla elustikust
345. Narval (Monodon monoceros)
346. Navigatsioonimärk
347. Neenetsite pühad kalad
348. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
349. Neriitiline vöönd
350. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
351. Nerka (Oncorhynchus nerka)
352. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
353. Niisk
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
357. Norrapäraselt keedetud tursk
358. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
359. Nuraagi veetemplid Sardiinias
360. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
361. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
362. Ojaveer, Henn
363. Orava järv (Orava Mõisajärv)
364. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
365. Põhja konn (eesti muinasjutt)
366. Pagi
367. Palujüri järv (Palojüri järv)
368. Pangodi järv
369. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
370. Pelaagiline traalnoot
371. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
372. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
373. Petis
374. Pettai, Elmar Voldemar
375. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
376. Pikajärv (Pikkjärv)
377. Pikksabalased (Macrouridae)
378. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
379. Pilkuse järv
380. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
381. Poise
382. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
383. polüamiidid
384. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
385. Porkuni järv
386. Porkuni järved
387. Post, Ilme
388. Potamoid (kreeka jõejumalad)
389. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
390. Professor
391. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
392. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
393. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
394. Pushkaram (jõefestival Indias)
395. Puurangerjad (Ariosoma)
396. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
397. Põhjanoot
398. Põisadru (Fucus vesiculosus)
399. põrutamine
400. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
401. Pärimus: Linnasjärv
402. Pärnu alamvesikond
403. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
404. Rabakonn
405. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
406. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
407. Raid (Raja)
408. Raid, Tiit
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Rannarootsi muuseum
411. Rannik
412. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
415. Rohukonn
416. Rooni järv
417. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
418. Rõbak Baltiki
419. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
420. Rõuge järvestik
421. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
422. Räsänen
423. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
424. Saadjärv (Saadrejärv)
425. Saare Kalur (raamat)
426. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
427. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
428. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
429. Salaga
430. Saleturbikud (Macrhybopsis)
431. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
432. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Schröder (Soome kalastusäri)
435. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
436. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
439. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
440. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
441. Siberi tuur (Acipenser baerii)
442. Siroko
443. Sirona (keldi ravijumalanna)
444. Soomkala
445. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
446. Soomuste mahavõtmine
447. Szépasszony (ungari jumalanna)
448. Sterlet (Acipenser ruthenus)
449. Sterletist kulinaarselt
450. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
451. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
452. Suitsemispunkt
453. Surimi
454. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
455. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
456. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
457. Suurbritannia saar
458. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
459. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
460. Sõbralaat
461. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
462. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
463. Sägalised (Siluriformes)
464. Šipp (Acipenser nudiventris)
465. Tülkad (Clupeonella)
466. Taani väinad
467. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
468. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
469. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
470. Takson
471. Tamsalu, Rein
472. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
473. Tempura
474. Termohaliinne tsirkulatsioon
475. Termokliin
476. Toby
477. Tollari järv (Käärikjärv)
478. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
479. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
480. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
481. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
482. Traaler
483. Trematoomid (Trematomus)
484. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
485. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
486. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
487. Tuletorn
488. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
489. Tursamaksa konserveerimine
490. Tursk toiduna
491. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
492. Tuul
493. Tuulehaug (Belone belone)
494. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
495. Tuunide rühm (Thunnini)
496. Tuur
497. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
498. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
499. Tuuralised (Acipenseriformes)
500. Tuurlased (Acipenseridae)
501. Tõusikvool
502. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
503. Türi järv (Türi paisjärv)
504. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
505. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
506. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
507. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
508. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
509. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
510. Vagula järv
511. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
512. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
513. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
514. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
515. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
516. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
517. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
518. Valgud kalalalihas
519. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
520. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
521. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
522. Vasula järv (Salatsi järv)
523. Veerežiim
524. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
525. Vesica piscis
526. Vesiviljelus
527. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
528. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
529. Viislaid
530. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
531. Viljandi järv
532. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
533. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
534. Võistre järv (Võistvere järv)
535. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
536. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
537. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
538. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
539. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
540. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
541. Õlikook
542. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
543. Ühekiuline õngenöör
544. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
545. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
546. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
547. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
casting
casting
Spordiala, mille puhul võisteldakse spinningu ja lendõnge kaugus- ja täpsusheidetes. Nimetus tuleneb inglise keelest: casting – heitmine, viskamine.
Spordiala algus ulatub XIX sajandi keskpaika: vanimad teadaolevad võistlused peeti Ameerikas 1860.a ja Inglismaal 1861.a. (teistel andmetel Inglismaal esimene võistlus 1881, Welsh Harp, Hendon) Vanim võistlusprotokoll on säilinud 1864.a New Yorgis peetud heitevõistluselt. Alguses võisteldi lendõnge täpsus- ja kaugusheidetes ning eraldi hinnati ka heite ilu, stiili. Paarkümmend aastat hiljem (ühe allika põhjal 1882.a, teise põhjal 1884.a) lisandus võistlemine spinninguheidetes.
1904 suured võistlused Inglismaal Crystal Palace´s. 1907 suured rahvusvahelised võistlused.
Rootsis esimesed võistlused 1917, Soomes 1919, Saksamaal 1923.
Esimesed Põhjamaade meistrivõistlused 1952. PMe peeti alguses üle aasta, alates 1971 igal aastal. Osalevad Soome, Norra, Taani, Rootsi ja Island.
Esimesed Maailma meistrivõistlused 1957 Saksamaal, Kielis.
Kunagised rekordid
Lendõnge ühekäe kaugusheide (ritv kuni 12 jalga, kaaluga kuni 500 g) — 1881.a ca 65 jalga (ca 20 m); 1888.a. 30,5 m, R.C. Leonard; 1890 (?) 39,5 m, W.D. Mansfield. Viimane tulemus püsis rekordina 20 aastat.
1978 — 61,2 m.
Lendõnge kahekäe kaugusheide — 1887.a üle 40 m (R.C.Leonard).
Spinningu kaugusheide — 1907.a ületati 60 m piir. Spinningu kaugusheitel kasutati alguses heitekehana 0,5 untsist seatinast pommikest, 1904 võeti kasutusele tilgakujuline alumiiniumist heitekeha kaaluga 0,5 untsi.
1978 (7,5 g) — 86,42 m.
Organisatsioonid
1906 asutati Ameerikas National Association of Angling and Casting Clubs, mis praegu kannab nime American Casting Association.
1909 asutati The Brittish Amateur Fly and Bait Casting Club, mis tegutses siiski vaid 3 aastat. 1930 asutati The Brittish Fly and Bait Casting Association, mis aastast 1935 kannab nime Brittish Casting Association ja tegutseb praegugi.
Rootsis kuulusid castinguharrastajad Svenska Sportfiskarebundeti alla; spordialade ametlikku loetellu võeti casting seal 1956.a ning 1961 moodustati Svenska Castingförbundet.
Soomes kuulus casting organisatoorselt nii SUKL (Suomen Urheilikalastajain Liito, asutatud 1919) kui ka SKKL alla. SUKL korraldatud võistlustest saide osa võtta vaid selle liidu liikmed.1956 asutati Helsingi Skishkerho (nüüd tegutseb nime all Helsingin Castingseura), kellele SUKL andis üle kõik castinguga seonduvad küsimused. 1960 asutati castingukomisjon (Heittotoimikunta), mis juhtis spordiala arengut kuni 1985.a, mil asutati Suomen Castingliitto, mis esindab kõiki castinguga tegelevaid klubisid ja on ICF liige.
1954 asutati Confederation Internationale de la Peche Sportive (CIPS), mille üheks haruks on ka rahvusvaheliste castinguvõistluste korraldamine.
1955 asutati ameeriklaste initsiatiivil International Casting Federation (ICF).
1969 asutati Forente Nordiske Castingforbund (FNCF), mis liidab põhjamaade rahvuslike alaliitude huve rahvusvahelisel tasandil.
Areng
Spordialana on casting teinud läbi mitmeid teisenemisi võistlusalade ja reeglite osas. Ka on erinevates riikides võistlusreeglid olnud vägagi erinevad. Nt Rootsis üritada alguses lähendada võistlustingimusi reaalsete kalastustingimustega: võisteldi kummipükstes ning heitealus paiknes 50 cm allpool veepinda. Ka olid castinguvõistlused tihti lisatud “manusena” reaalsetele kalastusvõistlustele. Kohati (nt Soomes 20-30-ndatel) pandi suurt rõhku heitestiilile, mis oli võitja selgitamisel tihti määrava tähtsusega.
1954 loodud CIPS hakkas korraldama rahvusvahelisi võistlusi määruste põhjal, mis olid tihedalt seotud kalapüügiga. Hiljem muudeti määrusi kaasaegsemaks ja CIPS hakkas korraldama oma MM ja EM võistlusi.
Ühtsed võistlusreeglid koostati ICF poolt oma liikmesmaade jaoks1955.a. ning 1957 toimus MM juba nende põhjal. Üleilmseid castinguvõistlusi, mis pretendeerisid MM nimetusele, oli peetud varemgi, ent kuna puudusid ühtsed võistlusreeglid, kasutati võistlustel korraldava maa reegleid, mis seadis võõrustajad eelisolukorda. Seni olid reeglid peaaegu igal maal erinevad.
1959 kinnitas ROK castingu teise grupi olümpiaalaks ja ICF võeti ROKi liikmeks. (Olümpiamänge korraldaval maal on õigus võtta casting mängude kavva eeldusel, et ICF-l on vähemalt 40 liikmesriiki.)
XX s II poolel kujunes välja olukord, milles castingut esindasid rahvusvahelisel tasandil kaks erinevat spordialaliitu, CIPS ja ICF. Mõlemate liitude esindajad nägid lahendusena teise liidu liitmist enda omaga ning üksmeelele ei jõutud. Vastuolude tõttu jäi ära ka 1969.a Saksamaal toimuma pidanud ühine MM, milles oli eelnevalt kokku lepitud. 1970.a jõuti siiski kokkuleppele ajutiste ühiste võistlusmääruste suhtes (nn Kalmari määrused) ning nende järgi peeti ühine MM Rootsis, Kalmaris.
Mõningaid vastuolusid põhjustas ka sportlaste tollane jagamine amatöörideks ja professionaalideks. Et ICF liikmeskonnaks olid kapitalistlikud riigid, heideti mõnede CIPSi liikmesriikide poolt (osa neist kuulus tollasesse idablokki) ette ka firmasportlaste osalemist castinguvõistlustel. Peeti ka eraldi arvestust tulemuste osas, nt oli amatööride maailmarekord 1952.a lendõnge kaugusheites 42,3 m, professionaalide oma aga 46,4 m.
Edasiste ühinemiskõneluste eesmärgiks oli uue föderatsiooni moodustamine, ent kui ICFi esindajatele sai selgeks, et uus liit ei oleks iseseisev, vaid majanduslikult sõltuv CIPSist, loobusid nad ühinemiskavast. CIPS moodustas enese struktuuriüksusena endast sõltuva castinguga tegeleva organisatsiooni FCS (Federation Castingsport in der CIPS), muutis võistlusmäärusi (nn Dresdeni määrused) ning korraldas oma MM võistlused 1971.a Ungaris.
Koostööni jõuda üritati ka 1972 Augsburgis peetud MM võistlustel, ent kuna neid võistlusi ei viidud lepingutele ja lubadustele vaatamata läbi mõlemat osapoolt rahuldavalt, siis koostöö katkes. ICF pöördus tagasi vanade võistlusmääruste juurde ning mitmel aastal korraldasid ICF ja CIPS eraldi MM võistlusi.
Rahvusvaheliste võistluste suurenev arv tingis aga üha tungivamalt määruste ühtlustamist. Oma osa kompromissini jõudmisel oli ka lootusel castingu jõudmiseks olümpiakavva. Toimus ka vahetusi mõlema liidu juhtkonnas ning tulemusena muutis ICF 1975.a oma määrusi nii, et need väheste muudatustega hakkasid sobima FCS määrustega. 1978 peetigi ühne MM Rootsis, 1980 Austrias.
Castinguvõistlused on kuulunud ka World Games programmidesse (1981 USA, Santa Clara). World Games (Maailma Mängud) on perioodiline suurüritus, millel osalevad olümpiamängudel esindamata spordialad, nö alternatiivne olümpia. ICF on maailmamänge korraldava GAISF liige aastast 1970.
Casting NSVLis ja Nõukogude Eestis
Aastakümneid võisteldi NLiidus vaid spinningu kaugus- ja täpsusheidetes. Castingut nimetati NLiidus valdavalt stendispordiks, ka stendispinninguks (stendovõi spinning) Kuni 70ndate aastateni võisteldi 1936.a kehtestatud võistlusmääruste põhjal. Heitekeha kaalus 30 g.
1965.a hakkas Leedu Kalaspordi Föderatsioon korraldama võistlusi, mis tuginesid rahvusvahelistele võistlusmäärustele.
Esimesteks suuremateks castinguvõistlusteks olid võistlused Eesti, Leedu ja Läti vabariikide võistkondade ja Leningradi ja Permi linnade võistkondade osalusel, kus 30 grammise heitekeha heitmise kõrval oli kasutusel juba ka 7,5 grammine heitekeha (spinningu kolmevõistlus rahvusvaheliste reeglite põhjal).
1972 toimusid Leningradis esimesed üleliidulised võistlused rahvusvaheliste reeglite põhjal. Meeste klassis tuli spinningu kolmevõistluses võitjaks eestlane Ülo Johanson, kes kogus 243,4 punkti. Võistluste initsiaatoriks oli ajakiri “Rõbovodstvo i rõbolovstvo”. Võistlused selle ajakirja poolt välja pandud auhinnale muutusid NLiidus traditsioonilisteks ning 1976.a Vilniuses võisteldi lisaks spinninguheidetele juba ka lendõnge heidetes. Samal aastal ületati spinningu kolmevõistluses esmakordselt NLiidus ka 300 punkti piir (lätlane J.Stikuts, 302,095 p)
Rahvusvahelised võistlusalad
Rahvusvahelistel võistlustel sooritatakse heiteid täpsusele või pikkusele üheksal erineval alal: 3 lendõngeala, 4 haspelrulliga spinningu ala ja 2 multirulliga spinningu ala.
Ala 1. Lendõnge täpsusheide.
Vahendid: ritv kuni 3,0 m; nöör vähemalt 13,5 m; tipunöör vähemalt 1,8 m; ametlik võistlusliblikas (häkil, teravikuta konks nr 10).
Võistluspaik: 5 veega täidetavat 75 cm läbimõõduga madalat vanni (märklauda), mis paiknevad 8,0-13,0 m kaugusel 0,5 m kõrgusest heitelavast.
Heited: 10 kuivheidet (arvesse minevate heidete vahel peab olema vähemalt 1 nn õhuheide, mille puhul liblikat ei maandata) märklaudade järjekorraga 3-1-4-2-5-3-1-4-25 ning 10 märgheidet (õhuheiteid ei tohi arvestusheidete vahel olla) märklaudade järjekorraga 1-2-3-4-5-1-2-3-4-5. Kuivheited sooritatakse enne märgheiteid.
Iga tabamus annab 5 punkti, maksimumtulemuseks on 100 punkti.
Ala 2. Lendõnge ühekäe kaugusheide.
Vahendid: ritv kuni 3,0 m; nöör pikkusega vähemalt 15,0 m ja kaaluga kuni 38 g (naisvõistlejaile 13,5 m ja 34 g); otsanöör kuni 3 m; ametlik võistlusliblikas.
Võistluspaik: V-kujuline sektor, mille laius on heittepunktist 100 m kaugusel 50 m. Heited sooritatakse 0,5 m kõrguselt heitelavalt.
Heited: võistleja sooritab 6 minuti jooksul nii palju heiteid kui soovib. Üksikala arvestuses läheb kirja pikim heide, viievõistluse arvestuses summeeritakse kaks pikimat heidet.
Ala 3. Arenberg
Vahendid: ritv pikkusega 1,37-2,5 m; lahtine haspelrull; ühtlase läbimõõduga nöör; ametlik plastikust heitekeha kaaluga 7,5 g.
Võistluspaik: rohelisele riidest märklauale mõõtudega 3,5x3,5 m on keskpaigast joonistaud valged ringjooned diameetritega 0,75-1,35-1,95-2,55-3,15 m, keskmine ring on värvitud mustaks. 5 heittekohta kaugustel 10, 12, 14, 16 ja 18 m paiknevad märklauast 90 kraadise nurga sees.
Heited: Igalt heitekohalt sooritatakse 2 heidet:
Koht 1 – pendelheide alt;
Koht 2 – külgheide paremalt;
Koht 3 – ülaltheide;
Koht 4 – külgheide vasemalt;
Koht 5 – vaba heiteviis.
Punkte antakse keskmisest ringist lugedes 10, 8, 6, 4 ja 2, maksimumpunktid 100.
Ala 4. Spinningu täpsusheited haspelrulliga.
Vahendid: samad mis ala nr 3 puhul.
Võistluspaik: 5 kollast märklauda läbimõõduga 76 cm, mis on asetatud maapinnale kaldu (esiserv 5 cm ja tagumine serv 17 cm kõrgusele) heitekohast 10, 12, 14, 16 ja 18 m kaugusele.
Heited: Igast märgi pihta sooritatakse 2 heidet ja läbi viiakse 2 heitesarja. Tabamuse eest saab 5 punkti; maksimumpunktid 100.
Ala 5. Spinningu ühekäe pikkusheide haspelrulliga.
Vahendid: samad, mis ala nr 3 puhul; ühtlase läbimõõduga nöör, vähemalt 0,18 mm.
Võistluspaik: sama, mis ala nr 2 puhul, kuid ilma heitealuseta. Heitekoht märgistatakse 1,5 m pikkuse lauaga.
Heited: 3 heidet ja 3 heitesarja. Arvesse läheb pikim heide.
Ala 6. Lendõnge kahekäe pikkusheide.
Vahendid: kahekäeritv pikkusega kuni 5,2 m; nöör kaaluga kuni 120 g; otsanöör pikkusega kuni 5,2 m.
Võistluspaik: sama mis ala nr 2 puhul.
Heited: nagu ala nr 2 puhul, kuid aega antakse 7 minutit.
Ala 7. Spinningu kahekäe pikkusheide haspelrulliga.
Vahendid: kahekäeritv ja haspelrull, ühtlase läbimõõduga põhinöör, vähemalt 0,25 mm. Lipsunööri läbimõõt vähemalt 0,35 mm ja pikkus selline, et vähemalt üks keerd oleks keritud rullipoolile; ametlik plastist heitekeha, 18 g.
Võistluspaik ja heited: samad, mis ala nr 5 puhul.
Ala 8. Spinningu täpsusheited multirulliga
Vahendid: samad mis ala nr 4 puhul, kuid multirull; 18 g ametlik plastist heitekeha.
Võistluspaik ja heited: nagu ala nr 4 puhul, kuid heitekaugused on 12, 14, 16, 18 ja 20 m.
Ala 9. Spinningu kahekäe pikkusheide multirulliga.
Vahendid: samad, mis ala nr 7 puhul, kuid kasutatakse multirulli. 18 g ametlik plastist heitekeha.
Võistluspaik ja heited: samad, mis ala nr 5 puhul.
