Äntu järved

Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Nômme-Ebavere oosideaheliku kôrval asub rühm karstiveest toituvaid heledaveelisi metsajärvi.
 
Järvi ühendab Järveoja. Järvedest algab Äntu oja

1. Äntu Sinijärv (ka Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv) on väga sopiline, kahe poolsaarega. Pindala - 2,4 ha. Pôhjas on palju allikaid. Sügavus ulatub 7,5 m-ni. Kaldad ôôtsikulised. Pôhjas järvelubi. Eesti kôige selgema ja kôige sinisema veega järv (vee läbipaistvus horisontaalselt môôdetuna 13,5 m).

2. Äntu Roheline järv (ka Äntu Väikejärv, Vahejärv) pindalaga 0,8 ha. Keskmine sügavus 3,3 m. Pôhjas järvelubi. Järve kaldad ôôtsikulised. Vesi kollakasroheline ja hea läbipaistvusega.

3. Äntu Valgjärv on kujult ümmargune. Pindalaga 1,4 ha, sügavus 8 m. Vee läbipaistvus 4,7 m. Pôhjas järvelubi, kaldad kohati ôôtsikulised.

4. Linaleojärv ehk Linajärv pindalaga 0,25 ha.

5. Mäeotsa ehk Mäetaguse järv pindalaga 0,25 ha. Kaldad on kohati ôôtsikulised. Talvel jääb ummikusse.

6. Kaanjärv.
7. Umbjärv.


Järvestikus on matkarada, parkla ja puhkeplats.

Äntu järvedeala maastik on väga huvitav pinnavormide poolest. Järvede alasse jääb osa Nômme ja Ebavere vahel asuvatest oosidest, mis on pôhja-lôunasuunalised ning nendega pôimuv môhnastik, mille sügavamates lohkudes asuvadki järved. 

Äntu järvede kaitsealal on luuletaja Kersti Merilaasi lapsepôlvekodu. Kodumaastikule on ta pühendanud luuletusi. Siinsed järved ja metsad on inspireerinud Evald Tammlaant ja August Allet

Ahven, haug, särg, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Äntu ja Nõmme järved
Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
Kalale.ee KIK